Название: Headuse väel: Dalai-laama visioon tuleviku maailmast
Автор: Daniel Goleman
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная эзотерическая и религиозная литература
isbn: 9789949278015
isbn:
Selle teekonna kaardistamiseks, lisab ta, tuleb meil esmalt „teada, millistest emotsioonidest on meile abi ja millised võivad muutuda hävituslikuks; kuidas need arenevad ja missugused on nendevahelised seosed.”
„Mida rohkem meil selle kohta teadmisi on,” lisab ta, „seda kergem on destruktiivsete emotsioonidega tegeleda. See on põhjus, miks emotsioonide kaardist võib abi olla.”
Mitte ükski sellel kaardil olev emotsioon pole iseenesest halb või hea ja neil kõigil on elus oma koht. Hirmud võivad olla realistlikud, justkui signaaliks, mis mobiliseerib meid ühelt poolt tõelisele ohule vastu astuma; teisalt võivad need aga olla halvavaks reaalsuse moonutajaks, äärmiselt võimendatud valesti tajutud ähvardusteks (nagu agorafoobia, hirm avatuse ja suurte ruumide ees).
Emotsioonide spekter, mis ulatub heaolu loovatest emotsioonidest hävitavateni, annab sellele sisemisele territooriumile peamised koordinaadid. Dalai-laama ütleb: „Tähtis on teada selle mõlemaid, nii halbu kui ka häid külgi.”
Kui valitsevad purustavad emotsioonid, siis suigub meie parem olemus, sama teeb ka vaimuteravus. Dalai-laama rääkis samasugust juttu oma tudengitest kuulajaskonnale: „Kui teil on mure, siis on raskem õppida. Aga kui olete õnnelik ja rõõmus, siis omandate kõike kergemini ning saate õpitavasse rohkem süüvida.”
Ekman ütleb, et kord ütles dalai-laama talle järgmist: „Tahan, et teeksid tunnete kaardi, et saaksime navigeerida läbi vihkamise ja kibestumise ning jõuda välja rahuliku meele juurde. Vajame kaarti, et mitte leida end merehädalisena hüljatud saarele mahajäetuna. Ainult rahuliku meelega oled võimeline avama oma südame ja kasutama hästi oma teadvust.”
Nelja meeleseisundi kaardi metafoor meeldis Ekmanile ning ta on sellise siseelu kartograafiaga ka algust teinud. Koostöös tehnika viimast sõna kasutava digitaalse kaarditegijate rühmaga on Ekman välja arendanud formaadi, mida saab arvutis mängida. „Mõte seisneb selles, et sa oled navigaator, kes seilab emotsioonide maal,“ selgitas ta.
Ekmani versioonis emotsioonide kaardist on teadvuse seisunditeks hoopis pinnad, mis kujutavad meie vaimset maastikku. Sellel kaardil on esindatud viis universaalset emotsiooni (või kontinenti): viha, hirm, põlgus, nauding ja kurbus.
2008. aasta märtsis protesteerisid tiibetlased Lhasas ja teistes linnades kommunistliku valitsuse vastu. Hiina armee tulistas demonstrante ja arreteeris hulgaliselt protestijaid, eriti munki. Kuidas dalai-laama sellele uudisele reageeris?
„Ma kujutasin vaimusilmas ette hiina ametnikke, võtsin neilt nende viha, kahtluse ja negatiivsed tunded ning pakkusin nende asemele oma armastust, hoolivust ja andestust. Mitte et see tingimata probleemi lahendaks, kuid sellest oli tohutult abi mu teadvuse maharahustamisel.”
Ta oli küll nende vale tegutsemise vastu, kuid selgitab positiivsete tunnete säilitamist hiina ametnike vastu nii: „Suutsin jääda rahulikuks. Rahuliku vaimuga suudate välja tulla tõhusamate lahenduste või vastuabinõudega. Kui kaotate meelerahu, võivad lahendused valesse suunda viia.”
Kuidas ta suutis nii ärevatele sündmustele reageerida, säilitades enesevalitsuse?
„Nagu igaühes meist, nii on ka minus peidus viha,” võtab dalai-laama omaks. „Ent ma püüan endale meenutada, et viha on destruktiivne emotsioon. Ma tuletan endale meelde teadlaste sõnu, et viha on halb tervisele, sest see mürgitab immuunsüsteemi. Seega hävitab viha meelerahu ja meie füüsilise tervise. Me ei peaks sellest heameelt tundma ega pidama seda normaalseks või oma sõbraks.”
Dalai-laama tugineb sellisele arutluskäigule sündmuste üle kui viisile pigem seonduda maailmaga kui lasta lihtsalt emotsioonidel oma reaktsioone määrata. Sellisel viisil oma elu üle järele mõtlemine on saanud osaks tema igahommikusest rituaalist ning sellest tulenev muutus suhtumises võimaldab tal paremini vastu seista oma elu kriisidele.
Dalai-laama ütleb, et üks kõige kasulikumaid realistliku hirmu liike (või „vastumeelsus/halvakspanu” on ehk parem sõna) on see, mis on suunatud meie endi destruktiivsete emotsioonide vastu. Kui kasvatame endas vastumeelsust destruktiivsete emotsioonide suhtes, siis oleme paremini ette valmistatud juhuks, kui need meid tabavad. „Nii et kui mingi destruktiivne emotsioon tundub lähedal olevat, siis olete valmis ja teate, mida teha.”
Kui dalai-laama seda arutlusviisi enese reguleerimisel kasutab, tuletabki ta endale meelde alternatiivset arusaama, mis aitab tal destruktiivse emotsiooni tõmbele vastu seista. Kui ka meie rakendame regulaarselt selliseid meetodeid, siis on nad tõhusamad, juhul kui me neid tõesti vajame ja kui elu meile mingi ebameeldivuse kaela saadab, mis ajab meid liialt ärevusse või vihale.
Tegu pole sugugi mingi idast pärineva unistusliku nägemusega. Dalai-laama leidis endale selle vaimse strateegia jaoks hingesugulase, kui kohtus dr Aaron Becki, kognitiivse teraapia rajajaga. Nad saavutasid otsekohe usaldusliku kontakti ja rääkisid naudinguga sellest, kuidas analüüsida seda, mis on meie mõtlemises moonutatud ja mis realistlik ning millised võivad olla meie endi reageeringu negatiivsed või positiivsed tagajärjed.
Ehkki see dialoog leidis aset palju aastaid tagasi, meenutab – ja sageli ka kordab – ta elavalt Becki toodud näidet: kui oleme viha küüsis, siis on enamik meie tajutavast negatiivsusest vale – „90 % on meie endi väljamõeldis”.
Kognitiivne teraapia näib tähelepanuväärselt sarnanevat dalai-laama enda analüütilisele meetodile. Mõlemad lähenemised rakendavad arutlemist kui tugevat jõudu vaimu mõistmisel ja tervendamisel, mõlemad soovitavad kasutada aktsepteerimise ja osavõtlikkuse hoiakut. Kognitiivses teraapias kasutatav võte rääkida vastu oma ennasthävitavatele mõtetele (selmet neid uskuda ja vastavalt tegutseda) näib pärinevat otseselt dalai-laamalt.
Kuid tunnistagem tõtt: selliste vastumürkide rakendamiseks vajaliku vaimse energia loomine nõuab, et oleksime kõigepealt motiveeritud. Sel eesmärgil soovitab dalai-laama, nagu näinud oleme, et mõtleksime kahjule, mida destruktiivsed emotsioonid on põhjustanud meie endi elus (tugeva vaenulikkuse hetk võib põhjustada mõtlematu tegutsemise ajenditel, mis teevad lõpu näiteks abielule) ja ka maailmas üldiselt: sõjad, vaesus, ökoloogiline kaos.
Söövitav mõju on ka sisemine – see hävitab meie rahu, haarab meie tähelepanu ja vähendab seega meie vaimset vabadust ning purustab empaatia. „Taltsutamatu pöörane inimteadvus, mis on raevuhoogude, pahatahtlikkuse, omandiihaluse, kadeduse või ülbuse küüsis, võib hävitada elusid,” sõnab dalai-laama.
„Tõeline pahandusetegija peitub meis endis, meie tegelikud vaelased on meie endi hävituslikud kalduvused.“
Seega, ütleb ta, tuleb meil esmalt kasvatada endas veendumust, et pingutades suudame neist kalduvustest jagu saada. Seejärel tuleb leida viisid, kuidas teha seda, mida me saame vajadusel rakendada, eriti siis, kui ägedad tunded üle lähevad.
Lahendus pole negatiivsete tunnete allasurumises – need võivad tulla bumerangina tagasi veelgi intensiivsemal kujul, kuni neid aina koguneb ja nad lõpuks purskena vallanduvad –, vaid neist tuleb teadlik olla. Oma tunnetest teadlik olles oleme suutelised neile otsa vaatama ning see on esimene samm nende ohjamiseks.
Kui lapsevanemad häälestuvad oma lapsele ja annavad talle teada, et teda hellitatakse, juhitakse ja kaitstakse, siis kasvab ta tõenäoliselt usaldusväärseks armastavaks inimeseks, kes usaldab teisi ja tunneb nende pärast muret СКАЧАТЬ