Headuse väel: Dalai-laama visioon tuleviku maailmast. Daniel Goleman

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ teepausi aja käest kinni) oma tütart Eve’i esitles, koges psühholoog muutust. Dalai-laama ütles mulle, et pärast seda ei läinud Ekman mitme kuu jooksul endast välja, ja lisas, et seda olid talle kinnitanud ka Ekmani naine ja tütar.

      Nüüd, ütleb dalai-laama, on Ekman „väga toredaks” muutunud ja ta peab teda nüüd „tõeliselt suurepäraseks teadlaseks”.

      Vaatamata sellele, et isiklik kohtumine dalai-laamaga on muutunud väga raskeks tema väga tiheda töögraafiku tõttu, on tema ja Ekman eravestlusele pühendanud pretsedenditu arvu tunde (60), mille tulemusena on ilmunud kaks raamatut.

      Nende esimesel kohtumisel lubas Ekman järgida dalai-laama välja pakutud ideed. Sellest sai meditatsiooniõpetaja ja teadlase Alan Wallace’iga kahasse arendatud programm „Cultivating Emotional Balance” („Emotsionaalse tasakaalu viljelemine“) ehk CEB, mis integreerib võrdsetes osades Tiibeti kontemplatiivsest traditsioonist ja nüüdisaegsest psühholoogiast üle võetud meetodeid.

      Nüüdseks peab dalai-laama Ekmanit suisa oma vennaks. Omalt poolt ütleb Ekman mulle: „Dalai-laama on kõige erakordsem isik, keda ma kunagi kohanud olen.”

      Põhjuste seas toob Ekman välja järgmised: „Ma pole kunagi kohanud kedagi, kel oleks nii hea olla; kes näeb kogu aeg pea igas olukorras selle naljakat külge ilma sarkasmi või naeruvääristamiseta; kes ei tee kunagi sellist nalja, mis teist isikut kuidagi pisendaks.”

      Ekman lisab: „Tema juuresolekul on hea olla. Miks? Ma usun – ja rõhutan seda sõna meelega –, et temast kiirgab headust, võibolla küll mitte kogu aeg, kuid suure osa ajast. Kahtlustan, et see headus, mida temast kiirgab, on seotud osavõtlikkusega, mida ta sügavalt tunneb.“

      Ekman räägib, et kord ütles dalai-laama talle järgmised sõnad: „Tahan, et sa teeksid emotsioonide kaardi, et me suudaksime ohutult liigelda läbi vihkamise ja vimma rahuliku meele poole. Et mitte leida end sel teekonnal merehädalisena asustamata saarel, on meil vaja kaarti. Ainult rahuliku teadvuse ja meelega on võimalik olla avatud südamega ja kasutada teadvust otstarbekalt.”

      Igaüks neist esindab n-ö emotsioonide perekonna keset, näiteks viha varjunditest on nördimus ja meeleheide täiesti selgelt eristatavad. Viha klastri paljude teiste variantide hulka kuuluvad vimm, vihkamine ja õelus, mis kõik suurendavad kellegi või millegi eemaletõukavaid külgi.

      Sellisest kaardist või mingist muust kasulikust meetodist juhindudes oleme suutelised vähemalt mingiks väikeseks edusammuks, olgu see või saavutus olla „kümme protsenti õnnelikum”, nagu väljenduti ühes hiljutises meditatsiooni käsitlevas raamatus. Saame algust teha omaenda sisemise segaduse revideerimisega selleks, et leida õnnelikuma olemise juurde viiv rada.

      See võimalus on ka osaliselt aluseks dalai-laama vastuseisule surmaotsusele: potentsiaalselt on inimestel võimalik muutuda igal elu perioodil. Dalai-laama kaitseb seisukohta, et isegi mõrvar võib läbi teha sügava muutuse. See pole leebuse küsimus, ütleb ta. „Kuid tappa teisi inimolendeid kättemaksuks, ükskõik siis, mida nad teinud on… võtab ära võimaluse, et nad võiksid muutuda.”

EMOTSIONAALSE TASAKAALU VILJELEMINE

      Soledadi riiklik vangla oma halvaendeliste ilmetute tiheda traataia kihtidest ümbritsetud vanglahoonete ridadega tundub California Monterey lahe lähedase kena oru rohelusse uppuvate farmide seas kohatuna. Siin võib pinge lahvatada mässuks: paljusid vange ja isegi valvureid on siin kohapeal valmistatud terariistadega läbi torgatud. Ühel päeval tuli siia Eve Ekman, sotsiaaltöötaja meditsiinialal, et tutvustada 60 vangile emotsionaalse tasakaalu viljelemise programmi.

      Ron, kes oli vanglas veetnud 40 aastat, rääkis, et oli hiljuti kuulnud, et talle antakse lõpuks armu. Ta kirjeldas rõõmu, erutuse ja tänulikkuse hoogu, mis haarasid ta sõpru vanglas ja vanglast väljas asuvat perekonda heade uudiste juures.

      Siis aga, kaks kuud hiljem, kuulis Ron, et otsus tühistati. Muserdatult vajus ta sügavalt jõuetusse olekusse, millele järgnesid kurbushood, seejärel viha. Ta muutus närviliseks, erutunuks ja tõmbus endasse, vältides süngelt kõiki.

      Kui Eve palus Ronil oma emotsioonid ajalises järjestuses kaardistada, nägi mees, et viha lahtudes pöördus ta saatusekaaslaste poole, otsides emotsionaalset leevendust. Nood olid kaua aega teda mentoriks pidanud ja nüüd leidis ta neist ise abi. Isegi siis, kui ta oma lugu rääkis, hõikasid mõned 70 kohalviibija seast, et ta on „lojaalne ja usaldusväärne mees”, ning kiitsid teda.

      Kohtumise edenedes selgus tavaline vangi lugu: armastuse ja hoolivuse ning seotuse puudumine. Seejärel leitakse lohutust narkootikumidest, elades elu, mida täidab hirm, viha ja haavatud tunded. „Viha oli ohutum järgida kui kurbust – viha oli nende viis kurbusest pääseda,” täheldas Eve.

      Emotsioonide ajaline järjestus, mida Rongi kasutas, võimaldas vangidel astuda sammuke oma emotsionaalsetest tormitsevatest tunnetest eemale ja näha, et pole vajadust igavesti olla nende võimust võtvate tunnete lõksus. Emotsioonide kaart aitas sellisele selgusele jõudmisele samuti kaasa nagu mõni teaduslik põhiteooria emotsioonidest.

      Ent võimsalt avas paljude vangide silmad just idee, et ehkki emotsioonid võivad olla hävituslikud juhul, kui nad panevad meid halba tegema, siis iga tunne võib muutuda ka konstruktiivseks. Eve tõi näite, kuidas osaval viisil suunatud viha võib aidata protestida ebaõigluse või talumatute tingimuste vastu. See mõte, sõnas keegi, levis kulutulena üle kogu vangla.

      Eve ja ta koostööpartner olid sel esimesel kohtumisel üllatunud, kui leidsid, et need paadunud vangid, enamikul aastaid üle 50, olid valmis oma emotsionaalsetest teemadest rääkima ja paljud olid nagu Rongi juba pikka aega oma elu üle järele mõelnud.

      Juhendatud mõtisklemise viljelemine pakkus vangidele vahendid oma sisemise maailma paremaks ohjamiseks. Ühe sellise vahendi puhul esitasid nad endale neli küsimust:

      Mis tunne mul oleks saada tõeliselt õnnelikuks?

      Mida mul oleks tarvis maailmalt selle saavutamiseks?

      Mida mul oleks vaja iseendalt ehk milliseid harjumusi mul tuleks omandada?

      Lõpuks: kuidas ma saan seda kõike maailmas rakendada ja kasulik olla?

      Teise praktilise õppuse käigus õppisid vangid rahunema seeläbi, et keskendusid oma hingamise tunnetamisele, ja puhkama oma sisemises varjupaigas, ilma et nad mõtleks minevikule või muretseks tuleviku pärast.

      „Selline tähelepanu keskendamine olevikule oli paljude jaoks vabastav, eriti pärast seda, mis on juhtunud,” ütles Eve, „kuid te saate kasutada iga hetke uue motivatsiooni, uue püüdluse seadmiseks.”

      Õppus lõppes sellega, et vangid soovisid vaikselt head nii enda kui ka kõigi sealolijate ellu.

      Elu annab meile baromeetri nii meie edusammude kui ka lõpueksami jaoks.

      Meie vestluse ajal plaanis Eve Ekman Soledadi tagasi minna, et õpetada välja kolme vangi, kes tol esimesel kohtumisel osalesid ja kes oleksid võimelised emotsioonide tasakaalustamise programmi õpetama kõigile asjast huvitatuile.

      Programm lähtub mõnest punktist, mida dalai-laama meie destruktiivsete emotsionaalsete ajendite taltsutamisel rõhutab: teaduslikust arusaamast emotsioonide kohta, aga ka kontemplatiivsetest meetoditest, mis annavad meile vahendid, mis võimaldavad ärevatele sündmustele rahulikumalt reageerida. „Üks meie eesmärke on lasta inimestel aru saada, et meil on võimalik kasvatada endas muretuse tunnet,” ütles Eve. Ent sama tähtsad on ka mõtlemine teistele ja teiste pärast muretsemise kultiveerimine. Ehkki meie heaolule aitab tohutult kaasa rahuliku ja selge mõtlemise omandamine, ei ole ainult see siiski garantiiks, СКАЧАТЬ