Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ maailmas, kus neli võõrkeelt oleks sunduslikeks õppeaineiks. Enamasti antakse ikka valida.

      Ja kui keegi küsib: „Mis kasu oli sul neist õpitud keeltest, kui sa ei rakendunud mingisse akadeemilisse distsipliini? Vastus on lihtne: „Kõik mida inimene õpib, tuleb talle kasuks. Õpitu on nagu relv või tööriist, ta on sul peos. Võid ta nurka visata ja lasta rooste minna, võid ta abil uusi teid lõigata läbi elutee tihnikute, võid ta abil teisi ja uusi tööriistu valmistada”.”58

      1921/22. õppeaastal lubas haridusministeerium esimese võõrkeelena õpetada endiselt saksa keelt, ehkki 1920. aasta asjaomane korraldus oli esimeseks nihutanud inglise keele.

      1921. aasta septembris otsustati Reaalkoolis, järgides ministeeriumi korraldust, vähendada vene keele tundide arvu 6. õppeaastal kolmeni. Kuna aga II klassid (5. õ.-a.) olid väga suured (üle 50 õppuri), siis paluti luba jätta neis klassides neli vene keele tundi alles.59

      Novembris 1921 palus pedagoogikanõukogu ministeeriumil jätta võõrkeele tundide arv muutmata, sest kahe tunniga polnuks võimalik keelt selgeks õpetada. Viidati, et pedagoogiliselt olnuks ebaõige nooremates klassides alanud süsteemi muutes vähendada prantsuse keele tundide arvu ja sellevõrra kasvatada inglise keele omi. See tähendanuks tõsiasja, et õpilased poleks pärast kooli lõpetamist osanud kumbagi keelt. Lisaks kaotanuks prantsuse keele õpetaja Agnes Iversen, kes oli aastakümneid prantsuse keelt andnud, 12 nädalatundi ja koos sellega õiguse pensionile.

      Muud ained õppekavas

      Tulevase viieklassilise reaalkooli õppekava võinuks Reaalkooli pedagoogikanõukogu arvates olla alljärgnev:

      Viieklassilise reaalkooli õppeplaani kavand 1921. aastal60 Tabel 2

	Klassid/nädalatunnid
Õppeained	I klass7. õ.-a.	II klass8. õ.-a.	III klass9. õ.-a.	IV klass10. õ.-a.	V klass11. õ.-a.	Kokku
Eesti keel	4	3	3	3	3	16
Matemaatika	4	4	4	5	5	22
Füüsika ja kosmograafia	–	2	3	3	4	12
Looduslugu	3	3	3	3	3	15
Ajalugu ja kodanikuteadus	2	2	2	3	3	12
Maateadus	2	2	2	1	–	7
Saksa keel	4	3	3	3	3	16
II võõrkeel	3	3	3	3	3	15
III võõrkeel	3	3	3	2	2	13
Hingeteaduse ja loogika	–	–	–	1	1	2
Joonistamine ja joonestamine	3	3	2	2	2	12
Võimlemine	2	2	2	2	2	10
Laulmine	2	2	2	2	2	10
Muusikagrupiti 1–2 tundi
Usuõpetus	1	1	1	1	1	5
Käsitöö	2	2	2	2	2	10
Kokku	35	35	35	36	36	177

      Tallinna Reaalkooli õpetajad pakkusid ministeeriumile välja ka järgmisi keskkoolitüüpe: reaalkoolid, reaalgümnaasiumid (ladina keelega); klassikalised (seitsmeklassilised) gümnaasiumid (võõrkeelte järjekorraga – saksa, ladina ja kreeka keel) ning üldhariduslikud kommertskoolid.61

      Kooli pedagoogikanõukogu soovis varasemaga võrreldes suurendada matemaatika ja loodusõpetuse tundide arvu. Õppeainete nimistusse lisandus käsitöö, mida Reaalkoolis hakati õpetama algklassides. Käsitööõpetus kuulus kooli õppekavva 1922/23. kuni 1929/30. õppeaastani.

      Toonased õppekavad olid ülepaisutatud, nõudmised ranged. Reaalkooli selleaegne matemaatikaõpetaja G. Ollik mäletas: „Anti suviseid töid ja järeleksameid, eriti arvukalt /-/ keskkoolides. Läänemaa gümnaasiumis võttis tuntud loomaarst Treumanni tütar strühniini ja suri – ta ei suutnud järeleksamit õiendada. Väike-Maarja gümnaasiumis laskis noormees enese maha, kui oli füüsika järeleeksamil läbi kukkunud. Tallinna Reaalkoolis andis õpetaja Emil Gutman ühele 12-aastasele poisikesele suveks lahendad 200 aritmeetika ülesannet. Poisike lahendas ära 197 ülesannet, kolm oli lahendamata. Järgmisel päeval pidi ta kooli minema. Selle asemel läks ta pööningule ja poos enese üles (vt. sellest juhtumist lähemalt käesoleva raamatu allpeatükis „Õppeedukus” – M. K.). Õpetaja E. Gutman pidi koolist lahkuma.”62

      1921/22. õppeaastal soovis Reaalkool II klassis (5. õ.-a.) õpetada kaks tundi geomeetriat ja geomeetrilist joonestamist, III klassis kolm nädalatundi aritmeetikat (I poolaastal) ja algebrat (II poolaastal) ning IV klassis aritmeetikat, geomeetriat ja algebrat.63

      Järgides ministeeriumi nõudeid lisati III klassidele (6. õ.-a.) üks kodanikuteaduse nädalatund. Taotleti sama aine edasiõpetamist VII klassis (10. õ.-a.) endiselt ühe nädalatunniga, sest asjakohast õpikut polnud. Teist kodanikuõpetuse tundi aga sooviti VII klassi suure nädalakoormuse tõttu (36 t.) lisada VIII (11. õ.-a.) klassi tunnikavva.64

      Keskkooli uuendamine ja avalike keskkoolide seadus

      1921. aasta mais vaagis Reaalkooli pedagoogikanõukogu keskkooli seaduse eelnõud ning soovitas sellesse teha alljärgnevaid parandusi (toogem ära olulisemad neist): avalik keskkool on lahuskool; koolitöö avalikus keskkoolis kestab 36 nädalat; kõik vene ajal kroonu poolt ülalpeetud keskkoolid muudetakse koos hoonete, inventari ja õppeabinõudega riigi keskkoolideks; võimaluse korral avatakse keskkoolides kaks tasulist ettevalmistusklassi (algkooli 5. ja 6. klassi programmiga); õpilaste normaalarv klassis on 30 (vaid erandkorras 40); õpilased viiakse ühest klassist teise pedagoogikanõukogu otsusega ja nad tunnistatakse koolikursuse lõpetanuiks, kui nad on kõik lõpueksamid rahuldavalt sooritanud.65

      Mõndagi kasulikku oma tööks leidsid Reaalkooli pedagoogid ka kooli ruumes 1921. aasta mais korraldatud kasvatusteaduslikult näituselt.66

      1921/22. õppeaastast hakati keskkoolides sulgema algkooli klasse (4.–6. õ.-a.). See pidi toimuma klasside kaupa kõige madalamast klassist alates. Probleemiks oli aga tõsiasi, et valdavalt veel neljal õppeaastal põhineva algkooli lõplikuks kuueklassiliseks muutmiseks anti aega kümme aastat. Samal ajal polnud keskkoolidest kaotatud klasside asemele algkoolides täiendavate klasside lisamiseks ruume ega võimalusi.67

      Ka Reaalkoolis suleti 1921/22. õppeaastal noorim klass (4. õ.-a.). Aktsioon viidi lõpule 1923/24. õppeaastaks. Samaaegselt kavandati haridusministeeriumi 3. juuni 1921. aasta ringkirja alusel Reaalkooli muutmist järgmisel kooliaastal kaheksaklassiliseks ehk 11. õppeaasta lisamist.68 Seetõttu 1922. kevadel koolis n.-ö. elluastujaid polnud, VII klassi lõpetanud jätkasid oma haridusteed VIII klassis (11. õ.-a.) ja poiste kooliaeg pikenes ühe õppeaasta võrra.

      Lühikeste pükstega poisse jäi koolis vähemaks

      Haridusministeeriumi 13. jaanuari 1922. aasta ringkirja põhjal töötas Reaalkooli pedagoogikanõukogu välja nii VIII ehk lõpuklassi (11. õ.-a.) kui ka üksikute ainete õppekavad 1922/1923. kooliaastaks. Õppekava kohaselt tulnuks abiturientidel õppida järgmisi aineid (nädalatundidega): eesti keel (3 tundi), vene keel (3), saksa keel (3), prantsuse keel (3), inglise keel (2), matemaatika (4), kosmograafia (2), loodusteadus (3), ajalugu (2), hinge- ehk mõtteteadus (2), joonistamine (2), võimlemine (1), laulmine (1–2/vastavalt vajadusele) ja usuõpetus (1). Kokku 35–36 tundi. Sooviti, et keeled, mida poisid olid eelmises (VII) klassis õppinud jääksid samasse pingeritta.69

      1922/23. õppeaasta tõi haridusellu väga tähtsa uuenduse. 1922. aasta 7. detsembril võttis Riigikogu СКАЧАТЬ