Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ õpilastes usulist sallivust kasvatama. Usuõpetuse tundides käivad õpilased, pidid seda tegema kohusetundlikult ja õppima ainet hoolsalt nagu muidki õppeaineid. 89

      1924. aasta detsembri ringkiri kehtestas kõigis koolides, kus usuõpetus kuulus õppekavasse, usuõpetuse hindamise ja hommikupalve pidamise nõude. Kinnitati, et usuõpetust õppivaile õpilastele on palvest osavõtt kohustuslik. Selgitati, et hommikupalve peaks hõlmama: vaimulikke laule (ka mitmehäälselt) nii palve algul kui ka lõpul, pärast seda aga pühakirja asjakohasele salmile järgnevat lühikest palvet või vaheldusena ka lühikest kõnet, lähetekohaks noorte hingeelule vastavad praktilise sihid või aatelise sisuga juhtlaused Piiblist. Anti nõu õpilasi aega-ajalt palvesse aktiivsemalt kaasata. „Palve peab sisu ja kuju poolest noorte hingelaadile vastama. Ta sihiks /-/ peab olema õpilases kasvatada ning arendada ristiusulisi hingeväärtusi, süvendada neid ning /-/ õpetada õpilasi neid väärtusi maksma panema praktiliselt /-/, et edeneksid ja kasvaksid õpilastes nende paremad hingelised püüded,” sedastas ringkiri. Palvet soovitati siduda kooli igapäevaeluga (rõõmusündmused, aga ka surmajuhtumid jne) ning riiklike tähtpäevadega. Palve võis olla kuni kümne minutit pikk ja ei tohtinud mõjuda väsitavalt. Vahetevahel lubati hommikupalvusel piirduda üksnes „vaimuliku laulu mõjuva laulmisega”. Kirjutati ette, et „palvepidamine olgu võimalikult iga päev, kui selle korra muutmist ei nõua kohalikud olud, kooli ruumide tingimused ja need päevad, mis kogumisteks ja kõnedega esinemiseks enne õppetööd on määratud. Neis küsimustes määrab korra kindlaks pedagoogikanõu-

      kogu.”90

      Kahekümnendate aastate keskel tuli haridusministeeriumil küll korduvalt selgitada, et usuõpetust mitteõppivaid õpilasi ei tohi sundida viibima usuõpetuse tundides või hommikupalvustel, kuid mingeid põhimõttelisi muudatusi usuõpetuse korralduses kuni omariikluse lõpuni enam ei tehtud.

      1932/33. õppeaastal tõusis usuõpetus jälle arutlusteemaks. Nimelt saatsid mõned Riigikogu liikmed haridusministeeriumisse märgukirja, milles kurtsid usulise kasvatuse madala taseme üle koolides ning nõudsid usuõpetuse tundide arvu suurendamist ja kirikuõpetajaile õiguse andmist sellealast tööd koolides revideerida. Ministeeriumis kaaluti ettepanekuid küll pikalt, kuid õppetöö senises korralduses midagi muutma ei hakatud.91

      Reaalkoolis kasutatud õpikud

      1921/22. kooliaasta õppekavas ettenähtud ainete õpetamiseks kasutati Reaalkoolis klassiti alljärgmisi õpikuid:

      II klass (5. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, Fr. R. Kreutzwald „Kalevipoeg”, N. Kann „Lehrbuch der Deutschen Sprache”, Tpoицкий „Pyccкaя kpecтoмaтuя I”, A. Глoтoвa „Первая и втoрая книга для списывания”, J. L. Jürgens „Maateadus”, J. Sitska „Ajalugu algkoolidele”, A. Bilow „Aritmeetika ülesannete kogu keskkoolidele II”, O. Perli „Proportsionaalsed suurused”, H. Männik „Elus loodus”, A. Veidermann „Eluta loodus”, A. Kasemets „Muusika algõpetus”, V. Tamman „Koolilaulude raamat”.

      III klass (6. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, N. Kann „Saksa keele õpperaamat Eesti keskkoolidele ja rahvakoolidele”, Kримc-Koткac „Русская хрестоматия для эстонских школ”, A. Глoтoвa „Вторая тетрадь для списывания”, J. L. Jürgens „Maateadus”, J. Sitska „Ajalugu algkoolidele”, O. Perli „Proportsionaalsed suurused”, H. Männik „Elus loodus”, A. Veidermann „Eluta loodus”, A. Kasemets „Muusika algõpetus”, V. Tamman „Kooli laulmise raamat”.

      IV klass (7. õ.-a.) – M. Kampmann „Kirjanduse peajooned I, II”, N. Kann „Saksa keele lugemise raamat Eesti keskkoolidele”, N. Kann „Saksa keele grammatika koolidele ja iseõppijatele”, Kримc-Koткac „Русская хрестоматия для эстонских школ”, A. Глoтoвa „Третья тетрадь для списывания и разбора”, Kühn, Diehl und Preime, Ausgabe D, Teil 1 (prantsuse keele õpik), Dinkler I; Engeworth 3 Erzähl (inglise keele õpikud), J. L. Jürgens „Geograafia õpperaamat II”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Vana aeg”, D. Rootsman „Algebraline analüüs ülesandeis I”, O. Perli „Geomeetria I”, O. Kiesel „Katseline keemia”, A. Kasemets „Muusika algõpetus”.

      V klass (8. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Eesti rahvalaulude antoloogia”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned I”, N. Kann „Saksa keele lugemise raamat Eesti keskkoolidele”, N. Kann „Saksa keele grammatika koolidele ja iseõppijatele”, A. С. Пушкин „Капитанская дочка”, Lilinskaja „Pages choisies”, Bruno „Four de France de deux enfants”, J. L. Jürgens „Euroopa”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Keskaeg”, D. Rootsman „Algebraline analüüs ülesandeis I”, P. Ederberg „Juured ja ruutvõrrandid”, O. Perli „Geomeetria I, II”, O. Kiesel „Katseline keemia”, Dinkler I, Berlitz I (inglise keele õpikud).

      VI klass (9. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned II”, J. Jõgever „Eesti keele grammatika II, III”, N. Kann „Saksa keele õpperaamat Eesti keskkoolide keskklassidele ja rahvakoolide vanematele klassidele”, Conradi „Deutsches Lesebuch für Quinta”, A. С. Пушкин „Евгенй Онегин”, A. Daudet „Letters de mon Moulin”, J. L. Jürgens „Geograafia õpperaamat III”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Keskaeg”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Uus aeg I”, M. Kampmann „Eesti ajalugu”, N. Šapošnikov ja N. Valtsev „Algebraliste ülesannete kogu II”, O. Perli „Geomeetria II”, O. Kiesel „Katseline keemia”, A. Aljak „Lühike orgaaniline ehk süsinikühenduste keemia”, V. Polovtsev „Taimede elu ja ehitus”, Pöhl I, Dinkler I (inglise keele õpikud).

      VII klass (10. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned II”, J. Jõgever „Eesti keele grammatika II, III”, F. Tuglas „Eesti uuem ilukirjandus”, N. Kann „Saksa keele õpperaamat Eesti keskkoolide keskklassidele ja rahvakoolide vanematele klassidele”, Conradi „Deutsches Lesebuch für Quinta”,

      Fr. Schiller „Die Glocke”, M. Лeрмонтов „Герой нашего времени”; Coppée „Skizzen und Erzählungen”, J. L. Jürgens „Geograafia õpperaamat IV”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Uus aeg”, R. Rägo „Kodanikuteadus”, V. Päss „Algebra ülesannete kogu I”, V. Nano „Trigonomeetria”, A. Veidermann „Inimese anatoomia ja füsioloogia”, O. Wilde „Tales”.92

      Lisandus ka uusi emakeelseid õpikuid, kuid samas kurdeti, et need on paljude õpilaste jaoks liiga kallid.93

      Ülaltoodud loetelust nähtub, kui võrrelda Peetri Reaalkooli allpeatükis tooduga, kuidas mõne aasta jooksul oli kasutusele võetud palju uusi, eriti aga eesti keelt ja kirjandust, kodumaa ajalugu ning geograafiat käsitlevaid õpperaamatuid, millele pandi alus just omariikluse algusaegadel. Neil raamatuil oli väga suur pedagoogiline ja üldkultuuriline tähendus. Eelnimetatud valdkondades juba varasemast tuntud koolikirjanikele (M. Kampmann-Kampmaa, K. Leetberg, J. Jõgever, E. Peterson-Särgava, H. Prants, M. Eisen, J. Sitska, V. Reiman, J. L. Jürgens, K. Tasak, H. Turp) lisandusid iseseisvusajal uued autorid (J. Aavik, F. Puusepp, E. Muuk, K. Raud,

      H. Jänes, V. Ridala, J. Roos, P. Ambur, K. Mihkla, K. Ader, H. Kruus, P. Tarvel, J. Adamson, T. Algma, J. Konks, J. СКАЧАТЬ