Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ koolitüübid Tallinnas

      1923. aasta kevadel töötas Tallinnas 13 kesk- ja kutsekooli.94 Mais arutasid pealinna haridusametnikud, koolijuhid ja koolide hoolekogude esindajad Tallinna koolivalitsuse algatusel linna koolide edasise arengu küsimusi. Koosolekul otsustati, et Tallinnas võiks töötada järgmised uut tüüpi koolid – humanitaargümnaasium, reaalgümnaasium, kommertsgümnaasium ning tehnika- ja ehitustehnika ühisgümnaasium. Eeldati, et tulevikus tuleks keskkoolidesse vastu võtta umbes 900 eestikeelset õpilast, mis tähendanuks eestlastele 20–25 klassikomplekti avamist. Lisaks saksa õpilastele neli ja vene õppuritele kaks komplekti.

      Tehti ettepanek lülitada linna avalikku koolivõrku järgmised emakeelsed koolid ja klassikomplektid: Poeglaste Humanitaargümnaasium (3 klassikomplekti iga õ.-a. kohta); Poeglaste Reaalgümnaasium, (senine I Reaalkool / 3 kompl.); Ühistehnikagümnaasium (senine II Reaalkool / 2 kompl.); Poeglaste Kommertsgümnaasium (senine Kommertskool / 2 kompl.); Ühishumanitaar- ja reaalgümnaasium (senine õhtukeskkool / 2 kompl.); I Tütarlaste Gümnaasium (senine I Tütarlaste Gümnaasium / 3 kompl.); II Tütarlaste Humanitaar- ja Majapidamisgümnaasium (senine II Tütarlaste Gümnaasium (3 kompl.); Tütarlaste Kommertsgümnaasium (senine Tütarlaste Kommertskool (2 kompl.).

      Saksa koolid: Poeglaste Humanitaar- ja Reaalgümnaasium (senine Saksa Poeglaste Keskkool / 2 kompl.); Tütarlaste Humanitaargümnaasium (senine III Tütarlaste Gümnaasium / 1 kompl.).

      Vene koolid: Ühishumanitaar- ja reaalgümnaasium (seni puudus / 2 kompl.).95

      Arvestades tõsiasja, et inglise keele õpetajaid nappis ning koolides õpetati esimese keelena enamasti saksa keelt, nimetas haridusministeerium 1923. aasta 6. märtsil esimeseks võõrkeeleks endiselt saksa keele.

      Valitsuse 25. mai 1923. aasta määrus keskkoolide seaduse elluviimise kohta, kehtestas keskkoolide avamise ja koolivõrku arvamisega ning õppemaksust vabastamise ja õppevahendite soetamisega seonduvad tingimused. Lisaks kuulutas see 1. augustist 1923 kehtetuks kõik vene ja saksa okupatsiooni aegsed õigusaktid, samuti omariiklusaegsed ja avalike keskkoolide seadusega muudetud õigusaktid, mis puudutasid keskkoole.96

      Tallinna Reaalkooli õppekavva kuulus ka käsitöö. Koolil polnud neil aastail küll veel oma käsitööklassi, kuid õpetamine sujus nii tulemuslikult, et kooli lastevanemate komitee korraldas kooli ruumes poiste töödest näitusmüügi, mis meelitas kohale hulga rahvast. Müügi sissetulek läks vaesemate õpilaste abistamiseks ja õppevahendite hankimiseks.97 Samalaadne näitus pandi välja ka järgmise aasta kevadel.98 5.–7. juunil 1923, esitles kool oma kasvandike paremaid töid Saksa Reaalkooli, Reaalkooli ja Poeglaste Gümnaasiumi (hilisem GAG) õpilaste ühisväljapanekul sama gümnaasiumi võimlas Suur-Kloostri tänaval.99

      Avalike keskkoolide õppekavad

      Juunis 1923 ilmutas haridusministeerium oma määrusega avalike keskkoolide õppekavad (tabel 4).100 Neid tuli hakata rakendama järk-järgult – 1923/24. õppeaastal I klassis (7. õ.-a.), 1924/25. õppeaastal II klassis (8. õ.-a.) j.n.e., kuni 1927/28. õppeaastal olnuks õppekava lõplikult kasutusse võetud. Määrus täpsustas, et alates III klassist (9. õ.-a.) võis ülesloetletud õppeharusid (humanitaar-, reaalharu j.t.) kasutada 1923/24. õppeaastal keskkooli seaduse tingimustel, IV ja V klassis (10. ja 11. õ.-a.) aga üksnes neid õppeharusid, milleks eelmistel kooliaastatel kehtinud tunniplaanid ja õppekavad võimaldanuks.

      Gümnaasiumi reaalharu (reaalgümnaasiumi) tüüpõppekava101 Tabel 4

	Klassid / nädalatunnid
Õppeaine	AlamasteI klass7. õ.-a.	AlamasteII klass8. õ.-a.	ÜlemasteIII klass9. õ.-a.
A Kohustuslikud ained
Eesti keel	4	4	3
Matemaatika	4	4	4
Loodusteadus(tervishoiuga)	4	4	6
Maateadus(kosmograafiaga)	4	4	–
Ajalugu	–	–	5
Kodaniku- jamajandusteadus	–	–	–
Mõtteteaduseeelkursushingeteaduse jaeetikaga	–	–	–
Saksa keel	5	5	3
Inglise võiprantsuse keel	3	3	3
Joonistamine jajoonestamine	2	2	2
Käsitöö	2	2	–
Laulmine	2	2	1
Võimlemine	2	2	2
B Valitavad ained
Praktilised töödfüüsikas, keemiasja bioloogias	–	–	2
võijoonestamine	–	–	2
võipoeglastekäsitöö	–	–	2
võilisatunnid IIvõõrkeeles	–	–	2
Kokku	32	32	31

	Klassid / nädalatunnid
Õppeaine	ÜlemasteIV klass 10. õ.-a.	ÜlemasteV klass11. õ.-a.	Kokku
A Kohustuslikud ained
Eesti keel	3	2	16
Matemaatika	5	4	21
Loodusteadus(tervishoiuga)	5	4	23
Maateadus(kosmograafiaga)	–	2	10
Ajalugu	5	–	10
Kodaniku- jamajandusteadus	–	3	3
Mõtteteaduseeelkursushingeteaduse jaeetikaga	–	4	4
Saksa keel	3	3	19
Inglise võiprantsuse keel	3	3	15
Joonistamine jajoonestamine	2	2	10
Käsitöö	–	–	4
Laulmine	1	1	7
Võimlemine	2	2	10
B Valitavad ained
Praktilised töödfüüsikas, keemiasja bioloogias	2	2	6
võijoonestamine	2	2	6
võipoeglastekäsitöö	2	2	6
võilisatunnid IIvõõrkeeles	2	2	6
Kokku	31	32	158

      Õpilastele, kes algkoolis teist võõrkeelt polnud õppinud, kuid soovisid kooliteed jätkata sellises õppeharus, kus teist võõrkeelt (mis ka algkooli kavas ettenähtud) algusest peale oli õpitud, tuli nii I kui ka II klassis (7. ja 8. õ.-a.) anda kaks teise võõrkeele lisatundi.

      Valitavate ainete õpetamist tuli korraldada nii, et iga õpilane õppinuks kohustuslikult ainult ühe valitavate õppeainete rühma aineid. valida tohtis üksnes ühe rühma piires (näit. soome, vene või ladina keel). kasutada võis seda üksnes kooli ülalpidaja, mitte õpilane. Tabelis mitte ettenähtud valitavate ainete õpetamine jäeti omavalitsusorgani ettepanekul haridusministeeriumi otsustada. Mittesunduslike ainete tundide arv ei tohtinud olla suurem kui kolm tundi ühe õppuri kohta.

      Pedagoogikanõukogul oli õigus kehtiva tunnikava alusel koondada klassis mõne õppeaine õpetamist suurema nädalatundide arvuga lühema aja peale, vähendades selle võrra tunde muudes ainetes. Selline koondamine ei tohtinud aga töötundide arvu neis õppeaineis langetada aastas alla 35 nädalatunni.

      Väiksemad ajutised muudatused, mida pedagoogikanõukogu võis kehtestatud tunnikavas teha, ei tohtinud ühegi klassi tundide koguarvu suurendada enam kui kahe tunni (oskuspraktikas) või vähendada kolme tunni võrra. Kokku ei saanud sunduslike, valitavate ja mittesunduslike õppeainete nädalatundide koguarv tõusta ühe õpilase kohta üheski üldharidusliku õppeharu klassis 1923/24. õppeaastal üle 36, 1924/25. õppeaastal üle 35, 1925/26. õppeaastal ja edaspidi – üle 34 tunni. Eriainelistes õppeharudes ei võinud see number aga küündida üle 36 tunni. Tunnitabelites toodud praktilised tööd tuli koondada kahe ja enama tunni kaupa kokku, seejuures pidi tund kestma 55 minutit.

      Nii jäid koolidele piisavalt vabad käed õppetöö korraldamiseks, olenevalt sellest, milliste õppekavade СКАЧАТЬ