Leia mind üles. Sherri Smith
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Leia mind üles - Sherri Smith страница 9
Название: Leia mind üles
Автор: Sherri Smith
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789949597567
isbn:
„Vabandust, et niimoodi ootamatult läbi astusin, aga ma üritasin sulle helistada. Miks sa mulle tagasi ei helistanud? Kas sa ei saanud mu sõnumeid kätte?”
„Pole midagi. Mu poeg pillas eile mu telefoni vetsupotti. Peaksin tõesti sõnumid läbi kuulama.” Tehtud naer. „Need pole muide minu lapsed.” Ta suunurgad olid endiselt kerkinud, osaliselt naeratades, osaliselt näokrimpsutusena, nagu oleks ta seda nalja juba tuhat korda rääkinud ega viitsinud enam rohkem korrata. „Meil on kõigest kaks. Mu naine peab lastehoidu. Ostsime mu vanematelt maja ära. Nad elavad nüüd Arizonas.”
Liiga põhjalik informatsioon, millele ma ei osanud kuidagi reageerida. Kortsutasin kulmu. See oli minu sõnumite eiramiseks nõme vabandus. Sellist vastuvõttu ei osanud ma oodata. Mina olin arvanud, et mind nähes jookseb ta mulle vastu. Et me oleme elevil üksiku saare asukad, millest möödub kauguses kruiisilaev.
„Kas sa oled Lucasest midagi kuulnud?”
Üks valgepäine laps avas ukse. „Iiisssiii!” Üks teine laps trügis tema tagant välja, siis veel üks ja Wyattil kulus tükk aega, et nad tagasi majja saada. „Olen garaažis!” hüüdis ta kähku – ju vist naisele.
„Lähme siiapoole.” Ta sisestas garaažiukse avamiseks turvakoodi ja uks keris üles.
Garaažis autot ei olnud, kõigest paar aiatooli ja uhke tööpink ning külmkapp. Ta vajutas nupule ja uks vajus alla ning valgus muutus halliks. Ventilatsioonita garaažis haises tugevalt bensiini ja muruniiduki külge jäänud muru järele, aga teist nii korras garaaži polnud ma vist iial näinud. Arvata võis, et see kutt varjas end siin garaažis üsna sageli.
Ta osutas ühele toolile. Võtsin istet. „Ei, ma pole temast midagi kuulnud. Politsei käis juba siin ja küsis seda.”
„Üritan kõigest väest aru saada, mis võis juhtuda. Ma ei saa lihtsalt pihta. Politsei arvab, et ta põgenes, sest tal oli selle õpilasega suhe. Lucas, ja mõrvar. See kõik on kuradi uskumatu. See on nii jabur, et ma naeraksin selle üle, kui mul poleks tahtmist nutta.”
Wyatt heitis mulle silmanurgast ebakindla pilgu. Ta ei kavatsenud takka kiita minu tiraadile politsei ebakompetentsusest või süüdistuse absurdsusest. Miski oli mäda. Miks see teda ei häirinud? Miks ta pani mind olukorda, kus ma pidin informatsiooni temalt niimoodi välja pressima? Neelatasin, tundsin end sitasti, et pean seda küsima, aga mul ei jäänud muud üle. „Kas Lucasel oli selle õpilasega suhe? Ja palun ära tule mulle rääkima mingist kuttide vaikimiskoodeksi jamast.”
Wyatt kratsis karvaseid põski. „Enamik siitkandiinimesi arvab nii. Kui tal oli, siis minule ta sellest igatahes ei rääkinud, aga samas, ega ma teagi, millega Lucas viimasel ajal tegelnud on.”
„Mis sa sellega öelda tahad?”
„Seda, et me ei rääkinud viimasel ajal eriti.”
„Aga te juhendasite ju koos trenni.”
Maailm vajus jätkuvalt telje pealt ära. Mõistsin, et mul oli oma vennast mingi veider ettekujutus, nagu elaks ta kuplialuses linnas, kus mitte midagi iial ei muutunud. Lucas mainis kõnede ajal alatasa Wyattit. Nad olid alati sõbrad olnud. Parimad sõbrad.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.