Täheaeg 16. Hirmu planeet (Veenuse erinumber). Koostanud Raul Sulbi
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Täheaeg 16. Hirmu planeet (Veenuse erinumber) - Koostanud Raul Sulbi страница 11
Название: Täheaeg 16. Hirmu planeet (Veenuse erinumber)
Автор: Koostanud Raul Sulbi
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Научная фантастика
isbn: 9789949578450
isbn:
«On meil mõni uhke pärimus, mis meid inspireeriks?» lõrises ta. «Ei, me oleme lihtsalt viletsad raketlased, keda kõik teised teenistuse harud endasse tahavad sulandada. Meil pole Granti või John Paul Jones’i, kes meile raskes situatsioonis eeskuju annaks. Ühendriikide Raketiteenistusel pole muud kui mälestus paarist laevast, mis kord teele läksid ja eales tagasi ei tulnud. Meestest, kes lihtsalt haihtuvad, ei saa luua legende.»
Laskus vaikus, ning näis, nagu olnuks mudased kogud liiga kurnatud, et vastata. Siis kõneles seersant Brian.
«Raketlastel on oma legend, söör.»
«Mis legend, Brian?» norsatas Hague.
«See legend on siin, söör. Selle nimi on «Pisike Ustav Robot Üks».»
Hague naeris õõnsalt, ent seersant jätkas juttu, nagu poleks ta seda kuulnudki.
«Planeediuurimisretk Üks – üksus, kellest terve planeet jagu ei saanud. Veenus materdas meid kõigega, mis tal oli: metsloomad, mädasood, mürgised taimed, nälg, palavik, ja meie läksime ikka edasi. Ta tegi meid vaid targemaks ja kangemaks ja võitmatumaks. Ja me murrame neist sisalikmeestest ja džunglist läbi ja marsime baasi nii uhkelt, nagu läheksime paraadile.»
«Lähme,» kutsus Hague, ning nad tuigerdasid taas jalule: üheksa kõhna läbivettinud mudast kaltsupundart, kel peas korralikud mustad allalastud põsekaitsetega teraskiivrid. Teised hiilisid rajalt minema ning Hague, Brian ja Crosse sikutasid rakmetest ja järelkäru veeres paigalt. Siis aga jäi ratas puu taha kinni, ning kui nad selle vabaks tõmbamisega vaeva nägid, jõudis nendeni kusagilt kaugemalt kostev sarvehääl.
«Jälle nad tulevad,» oigas Crosse.
«Nad ei saa… meist… veel niipea… lahti,» urises Hague, tõmmates kogu oma keharaskust mängu pannes köiest. Järelkäru pääses hooga liikuma, ning kõik kolm paiskusid ettepoole ja kukkusid vihastena mudasele teerajale.
Nad istusid ja pühkisid nägudelt pori, kui Brian äkitselt kiivri peast võttis ja maha viskas. Siis ajas ta selja sirgu ja kuulatas pingsalt. Hague jõudis mõelda, kas mees on päris lolliks läinud, kui seersant end püsti ajas.
«Olge vait ja kuulake,» urises Brian. «Kuulake! Kuulake! See on sireen! Kusagil kaugel, kord iga kahe sekundi tagant!»
Hague võttis oma raske kiivri peast ja pingutas iga närvi, et paremini kuulda. Tõepoolest kõlas metsavaikuse taustal ähmaselt üks regulaarne hääl.
Tema ja Brian vaatasid säravate silmadega üksteisele otsa, julgemata välja öelda, mida nad mõtlesid. Crosse tõusis püsti ja toetus haagiserattale nagu tühi kott, näol küsiv pilk.
«Mis on?» Kui nad talle midagi ütlemata otsa vaatasid, ikka pingsalt kuulatades, taipas temagi: «See on ju baas! Ongi nii, see on baas!»
Hague tundis kõris pitsitust, ja siis ta karjus ja lasi püssi. Metsa alt sibasid välja teised, nägudel sõgedad naeratused, ning nad liitusid Hague’iga, nii et kogu mets püssilaskudest kajas. Kui nad edasi läksid, hakkas Hirooka peenel häälel skandeerima:
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.