Tõde Trumpist. Michael D'Antonio
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Tõde Trumpist - Michael D'Antonio страница 11

Название: Tõde Trumpist

Автор: Michael D'Antonio

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Биографии и Мемуары

Серия:

isbn: 9789949571550

isbn:

СКАЧАТЬ said hästi aru, et kuigi nad pidid seadusi järgima, tasus võimaluse korral eelistada heade sidemetega mängijaid. Sõpru ja liitlasi määrati pankrotihalduriteks, et teistest ette jõuda, kui väärtuslik kinnisvara pankrotijuhtumite tõttu turule tuli. Need investorid, kel oli õige teave, võisid ise maksetega hilinenud majaomaniku jutule minna ning teha talle pakkumise maja või krundi ostuks juba enne, kui laenuandja algatab menetluse või linn kasutab arestimisõigust maksuvõla kustutamiseks. Müüjal polnud siis vaja väljatõstmisega kaasneva stressi ja häbi pärast muretseda ning ostja sai kinnisvara kohe kätte ja ei pidanud kohtutega jändama või teiste investoritega võistlema.

      Kuna Fred Trumpil puudusid head sidemed, mille kaudu avastada kergeid teenimisvõimalusi, hoidis ta hoolega silma peal pankroti- ja võlamenetlustel, lootes seal märgata oma võimalust. Ta õppis tundma nende meeste nime ja kombeid, kes juhtisid linna demokraatide klubisid, ning uuris läbi kohtumajade istungitekalendrid. Trumpile jäid 1933. aastal lõpul silma hagid, mis esitati ühe Brooklyni suurima hüpoteegifirma Lehrenkrauss & Co. vastu. Tollele firmale oli osariik väljastanud investeerimispanga litsentsi, see oli ühe perekonna omanduses ning tegutsenud juba üle 50 aasta. Kui 1920. aastatel üritasid kõik ameeriklased päritolust ja ühiskondlikust seisundist hoolimata rahategemisbuumiga sammu pidada, oli ka Lehrenkrauss oma välisvaluuta- ja kullavarud maha müünud. Ent firma põhiliseks tegevusalaks oli võlakirjade müük, mille tagatiseks olid hüpoteegid. Paljud võlakirjaomanikud olid uued sakslastest immigrandid, kes pidasid panga head nime piisavaks garantiiks, et oma säästud just sinna investeerida.

      Lehrenkraussid olid nõnda tuntud, et nende üritustest kirjutati sageli ka seltskonnarubriikides – Charles F. Lehrenkrauss korraldas Manhasseti lahes oma jahi pardal vastuvõtte – ning nende lahutusi kajastati uudisteveergudel. (J. Lester Lehrenkraussi naine Beatrice pidas paremaks mehest lahutada Reno linnakohtus kauges Nevada osariigis.) Ühele kohalike koolide tublimale õpilasele anti igal aastal Lehrenkraussi karikas ning tolle perekonna võsusid võis sageli avastada mitmesuguste juhatuste ja komiteede liikmete seast. Lehrenkraussi perekonna patriarh Julius nimetati 1929. aasta aprillis uue finantsfirma Brooklyn Capitali juhatusse. Järgmisel kuul liitus ta Chase Nationali panga Hamiltoni trusti nõukoguga.

      Kõik kolm meessoost Lehrenkraussi – Julius, Charles ja Lester – said isiklikult ära nimetatud, kui investorid esitasid firma vastu hagi Brooklyni föderaalkohtus. Ajakirjanduse andmetel pidasid investorid firmat maksejõuetuks ning selle müüdavaid väärtpabereid sisuliselt väärtusetuks. Tuhanded võlakirjaomanikud sattusid raevu, kui kohtuistungitel kuuldu jättis mulje massiivsest pettusest. Julius seletas, et müüdud võlakirjade koguväärtus ületas mitmekordselt tagatiseks olevate hüpoteekide oma. Dividende maksti uute investorite rahast, nagu Ponzi skeemi puhul kombeks, ning raha liigutati mitme pangaarve vahel, et audiitoritel jääks mulje mitmesuguste firma ettevõtmiste maksejõulisusest. Kui firma kokkukukkumisele lähenes, võttis Julius välja 1900 dollarit sularahas, kõik 20-dollarilistest sedelites, sest „ma mõtlesin juba tulevikule“, nagu ta ise ütles.

      Enne tolle õnnetu juhtumi lõpplahendust avastasid uurijad veel, et firma raamatupidamisest puudusid tosinad müügilepingud ning teiste osanike teadmata oli Julius isiklikult aktsiaturul kaotanud üle 450 000 dollari ehk 2015. aasta vääringus ligikaudu 8,1 miljonit. (Üheks tema investeeringuks oli vasefirma, mis suutis toota vaid 52,26 dollari väärtuses maaki.) Tema nõbu sõnade kohaselt ütles Julius talle alles hiljuti: „Aktsiate hind peab varsti tõusma hakkama.“ Võimetu tasuma advokaatidele ning süüdistusmaterjalidest nurka aetuna ilmus Julius viimasele istungile mustas ülikonnas, triiksärgis ja viigipükstes ning tunnistas end süüdi suuremõõtmelises varguses. Tema kaitsja teatas, et Lehrenkrauss võtab karistuse vastu „nagu õige mees kunagi“. Kohtunik, süüdistatu vana sõber, saatis ta viieks kuni kümneks aastaks osariigi vanglasse, mille hüüdnimeks oli Sing Sing.

      Kuigi Lehrenkrausside võlakirjad olid kasutu pahn, võis nende äri üht tillukest kõrvalharu (mis tegeles hüpoteegimaksete kogumisega võlgnike käest) veel kuigivõrd väärtuslikuks pidada. Kohtu määratud pankrotihaldurid ootasid sellele ärile pakkumisi. Oma pakkumise tegi ka üks suurtest hüpoteegihaldusettevõtetest, Home Title Guaranteed. Teised osta soovijad polnud nõnda tuntud, kuid omasid Brooklyni poliitilises masinavärgis häid sidemeid. Fred Trump, kes teadis tänu majade müügile hüpoteekidest samuti üht kui teist, liialdas oma kvalifikatsiooniga veidi, kui teatas kohtule, et tegutseb kinnisvara- ja hüpoteegiäris juba kümnendat aastat. (Selle väite järgi pidanuks ta majade müügiga alustama juba keskkoolis käies.) Kuid liialdamisest hoolimata polnud tõenäoline, et tema pakkumine võidaks, kui tal ei leidu just veel mõnd lisaeelist.

      Trump käis Brooklyni poliitikamaailma mõjukate meeste jutul ning ühendas jõud Queensis elava investori William Demmiga. Nad tundsid muret, et mõni suurem grupp Lehrenkrausside võlakirjaomanikest võib müügiga venitada, seega läksid nad ühele nende kogunemisele Bushwicki keskkooli. Ohvrid kartsid, et vana firma võib kunagi ellu ärgata ning siis pole ka hüpoteegihaldusettevõte enam midagi väärt. Kuigi vaid ime võis Lehrenkrausse päästa, sai Trump nende murest aru. Tema ja Demm andsid lubaduse, et isegi kui Lehrenkrausside firma surnuist tõuseb, müüvad nad hüpoteegihaldusettevõtte võlakirjaomanikele, rahuldudes ise vaid 1000-dollarilise vaheltkasuga. Vastutasuks palusid nad vaid seda, et grupp soovitaks nende pakkumist pankrotihalduritele. Leping sõlmitigi ning kohus, kes ei soovinud Lehrenkraussi klanni ohvritega konflikti sattuda, võttis Trumpi/Demmi pakkumise vastu.23

      Kuigi hüpoteegimaksete vahendamisega võis ka midagi teenida, kujunes Trumpi ja Demmi jaoks tolle ettevõtmise tõeliseks väärtuseks kogu see info, mida nad said Lehrenkrausside tegevuse kohta. Ettevõtte raamatupidamisest said nad teada majaomanike nimed, kes on maksetega graafikust maas ning kelle puhul oli kohe võlamenetlusi oodata. Nende teadmistega varustatult võisid nad teha pakkumisi juba enne, kui kinnisvara turule jõudis.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Praegune Hewlett Packardi president. Siin ja edaspidi tärniga all tõlkija märkused

      2

      Kukekannused – plantaarfastsiit ehk tallaaluse sidekirme põletik, mille tulemusel tekib kandluule väljaulatuv luumoodustis ehk nn kukekannus.

      3

      Birther – termin, mis leiutati mõnede vabariikliku partei pooldajate kohta, kes kahtlesid selles, et Barack Obama on sündinud Ameerikas ning et tema sünnitunnistus on ehtne.

      4

      Chris Grygiel „Obama Slams Trump: ‘Did We Fake the Moon Landing?“, Seattle Post-Intelligencer, April СКАЧАТЬ



<p>23</p>

Gwenda Blair avab Trumpi rolli Lehrenkrausside afääris põhjalikult teoses „Trumps“. Vt ka „Notes of Social Activities in New York and Elsewhere”, New York Times, 16. august 1930, 12; „Mrs. Lehrenkrauss Gets Decree”, New York Times, 7. oktoober 1932, 2; „Lehrenkrauss Corp. in Receivership Suit”, New York Times, 7. detsember 1933, 24; „Mortgage House Faces New Inquiry”, New York Times, 10. detsember 1933, n3; „Receivers to Keep 4 Concerns Active”, New York Times, 12. detsember 1933, 42; „Lehrenkrauss Home Bought by His Firm”, New York Times, 15. detsember 1933, 5; „Plea to RFC Bared by Lehrenkrauss: Mortgage Operator at Inquiry into Bankruptcy Admits He Sought $1,000,000 Loan”, New York Times, 21. detsember 1933, 6; „3 Named Trustees for Lehrenkrauss: Close to 3,000 Persons Try to Get into Meeting of the Bankrupt Firm’s Creditors”, New York Times, 16. detsember 1934, 33; „Brooklyn Banker Indicted in Theft”, New York Times, 24. jaanuar 1934, 11; „Brooklyn Banker Submits to Arrest”, New York Times, 25. jaanuar 1934, 2; „3 in Lehrenkrauss Failure Are Re-Indicted for Theft”, New York Times, 27. veebruar 1934, 13; „5 Years in Prison for Lehrenkrauss”, New York Times, 8. märts 1934, 42; ja „Two Mining Stocks Under State Inquiry”, New York Times, 11. märts 1934, 20.