Tõde Trumpist. Michael D'Antonio

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mis pidi seda ühendama Manhattaniga. Sild avati 1909. aastal. Ning järgmisel aastaks, kui Long Islandi raudtee lõi ühenduse Queensi ja uue uhke Pennsylvania raudteejaama vahel, elas linnaosas juba 284 000 inimest. Arendajad püstitasid kibekähku uusi elupaiku. Hillside’i, Jamaica ja Atlanticu avenüü äärde kerkisid kortermajade kvartalid. Aastaks 1920 elas Queensis juba ligi pool miljonit inimest.18

      Friedrich Trump tundis kullapalaviku ära, kui ta seda nägi. Plaanides kinnisvarasse investeerides rikkaks saada, külastas ta sageli maaklereid ja tema poeg oli neil käikudel tihti kaasas. Ühel neist jalutuskäikudest, 1918. aasta märtsis, tundis ta end haigena. Mõne tunniga tekkisid esimesed gripi sümptomid. Mõned allikad peavad tema surma põhjuseks ainuüksi Hispaania grippi, mis tappis aastatel 1918–1919 umbes 775 000 ameeriklast. Kuid pereringis süüdistati vähemalt osaliselt ka alkoholi.19

      Noorest Frederickist sai äkitselt perekonna leivateenija, samas kui üle riigi levinud kriis – majanduslangus 1920–1921 – hävitas suure osa perekonna varast. Ta käis õhtukoolis ning võttis selle kõrvalt veel kursusi kirja teel, et õppida mitmesuguseid ehitusoskusi, ning varsti pärast keskkooli lõpetamist läkski ta tööle ühe ehitaja juurde. Ta pidi alustama oskusteta abitöölisena, toimetades kohale rasket ehitusmaterjali. Headel päevadel tegi ta seda hobusega. Halbadel päevadel tuli ta endal hobust asendada. Kohusetundlik ja tugev noormees ülendati peagi puusepaks ning ta asus õppima ehituskunsti ja kinnisvaraäri nippe.

      Üliambitsioonikas Frederick Trump hakkas 21-aastaselt ärimeheks, kompanjoniks ema, kelle küpsus oli mõningaseks tagatiseks neile, kes soovisid ettevõttega E. Trump & Son äri ajada. Paremat aega oli raske leida. New York Citys oli plahvatuslik kasvuaeg ning linna elanike arv kerkis kümne aastaga 20 %. New Yorgist sai maailma suurim linn ning selle majanduslik ja kultuuriline mõju levis üle kogu Ameerika ja isegi maakera. Tänu kinoringvaadetele ja trükitud fotodele ajalehtedes hakati New Yorki kogu maailmas samastama pilvelõhkujate, teatrite ja Manhattani tänavatega, ning riukaliku linnapea Jimmy Walkeri abiga hakkas see linnaosa esindama jõukust, glamuuri ja korruptsiooni, seda kõike sellisel määral, mis oli samal ajal muinasjutuline ja kõhedust tekitav. Kuigi neid, kes Manhattanil edu saavutasid, ootas tohutu vaevapalk, oli konkurents siin karm. Trumpid otsustasid liigseid riske vältida, keskendudes kaugematele linnaosadele, nagu Queens ja Brooklyn. Ehitades esialgu maja maja haaval, siirduti peagi suuremate projektide manu, mis hõlmasid kõrvuti asetsevaid krunte. Kahe aastaga ehitasid ja müüsid nad tosinaid maju ning ostsid suuremaid krunte äärelinnas, Nassau maakonna piiri lähedal.20

      F. Scott Fitzgeraldi „Suure Gatsby“ üheks tegevuspaigaks olev väljamõeldud West Egg asus Nassau maakonnas Long Islandi põhjarannikul ning selle jõuka rajooni lähedusse ehitamine juba tähendas midagi. Kuna Queensi rahvastik kasvas isegi kiiremini kui eelmisel kümnendil, kerkisid kinnisvarahinnad rekordtasemele. „Kiired kahekümnendad“ tekitasid rikastumismulli ning Trumpid ehitasid üha suurematele kruntidele üha suuremaid maju ning ehtisid need arhitektuuridetailidega, mis meeldisid neile, kes tahtsid edukana paista. Perioodil, kui tüüpiline Ameerika kodu maksis 8500 dollarit, ehitasid Trumpid ka selliseid, mis maksid 30 000 dollarit.

      Kuid 1929. aasta börsikrahh muutis Fitzgeraldi romaanist (mida võis nüüd hoiatuslooks pidada) tuttavat maailma ning otsa sai ka Queensi kinnisvarabuum. Wall Streeti mured levisid igasse suunda, kuni sellest sai viimaks 1930. aastate suur majandussurutis. Töö kaotas sedavõrd palju inimesi, et seni 5 % ümber kõikunud tööpuuduse määra hakati kirjutama kahekohalise arvuga. Vaesteköökidesse tekkisid tohutud sabad ning sisuliselt kõik lõpetasid kulutamise, isegi rahakad. E. Trump & Son pidi pankroti välja kuulutama, kuna keegi ei ostnud enam nende kinnisvara. Fred avas toidupoe, teenides tühist tulu ja oodates võimalust kinnisvaramängu naasta.

◊

      Ameerika majandus saavutas absoluutse madalseisu 1933. aastal, kui suur majandussurutis tõi ametlikult kaasa 25 % tööpuuduse ning majade hinnad langesid 20 % võrra. Paljudes paikades olid need näitajad veelgi hullemad ning nende miljonite puhul, kes töö kaotasid ning nüüd hädaga raha kokku kraapisid, et tasuda toidu, riiete ja peavarju eest, ei ütle ametlikud arvud midagi nende hirmude, ärevuse ja masenduse kohta. Rekordarv inimesi sunniti oma kodudest lahkuma, kuna need olid hüpoteegi all. Üheainsa jaanuaripäeva jooksul müüdi New York Citys oksjonil 15 hoonet, kõik omanikelt ära võetud tasumata laenu katteks.

      Hämmastaval kombel sai kogu selle sünguse keskel üheks kõige populaarsemaks tolleaegseks raamatuks maa ajalugu ülistav teos „The Epic of America“ („Ameerika eepos“), kus maailmale tutvustati Ameerika unistuse ideed. Selle autor James Truslow Adams defineeris seda unistust kui jagatud uskumust, et igal kodanikul peaks olema võimalus „elada parimat võimalikku elu, milleks ta võimeline on“. See idee ei piirdunud pelgalt majanduslike tingimustega. Adams rõhutas ka seda, et iga inimene ihkab austust ja eneseväärikust – mis olid selle unistuse olulisimad komponendid –, ning manas põhimõtet „kõigi võitlust kõigi vastu“, mida ta süüdistas 1920. aastate aktsiatega hangeldamises ja muudes liialdustes ning börsikrahhis.21 Raamat ilmus 1931. aasta lõpus ning järgmise aasta veetis Adams ringi reisides ja kirjutades oma lootusest, et kriisi tõttu ei panda materiaalsetele väärtustele enam senist rõhku. Aastal 1934, kui tundus, et kriisi kõrgpunkt on möödas, märkis ta, et liiga paljud tema kaasmaalased on taas ametis „hankimise ja kulutamisega“, ning hoiatas aktsiatega hangeldamisega kaasneva „järjekordse orgia“ eest.

      Adams polnud ainus, kes seda kartis. Märtsis 1934 läksid paljud Brooklyni ja Queensi elanikud – kokku 14 bussitäit – osariigi seadusandjate juurde Albanys, et nõuda neilt otsustavaid samme kinnisvaraspekulantide tegevuse piiramisel, mis võimaldaks neil kodu säilitada. Ent neis kahes linnaosas oli senise programmi raames esitatud juba nii palju abiavaldusi, et agentuur oli nende läbitöötamisega aastajagu graafikust maas. „Kui kinnisvaraturg elavneb, lõikavad sellest kasu laenuhaid ja spekulandid,“ ütles protestivate majaomanike kõneisik Matthew Nappear. „Suur osa sellest tohutust isiklikust varandusest meie riigis aeti kokku just sel viisil. Sellel ei tohiks lasta uuesti juhtuda.“22

      Nappearil oli ühes asjas kahtlemata õigus. Ühe mehe kinnisvarakriisis peitub teise võimalus. Kõik turud töötavad sel põhimõttel, võimaldades rahakatel investoritel kokku osta – aktsiaid, kinnisvara, tarbekaupu – hindade madalseisu ajal. Säärasel tegelikkusel pole emotsionaalset kaalu ning see on ühtlasi kapitalistliku majanduse toimepõhimõte. Ent kinnisvara puhul on erinevuseks see, et „investeerimisinstrumendiks“ on sageli kellegi kodu. Erinevalt aktsiapaberist on kodul eriline tähendus. Turvatunne, mugavus, isegi inimese identiteet seonduvad koduga, sest see pole vaid keha füüsiline asupaik, vaid seal on ka inimese süda. Me ei näe und portfooliotest ega ühisfondidest. Kuid lapsepõlvest tuttavatel majadel ja korteritel on meie unenägudes tähtis koht.

      Leidus muidki tegureid, mis eristasid kinnisvara teistest investeeringutest. Suur osa sellest osteti hüpoteegi abil, mis tähendas, et küllaltki väikese summa sularahaga pandi alus palju suuremale investeeringule. Lisaks on kinnisvara, eriti just maavaldused, midagi püsivat, mis jääb samasse kohta. Aktsiad ja võlakirjad ning nende taga olevad ettevõtted võivad kähku kaduda, mida sageli juhtubki. Aga eraomanduses oleval maal on alati mingi väärtus ning isegi siis, kui valitsus selle sundvõõrandab, kaasneb sellega kompensatsioon. „See ei kao,“ ütlevad inimesed, seletades nõnda kinnisvara erilist külgetõmbavust. Need sõnad väljendavad midagi nõnda ürgset, et iga olend, kes on kaitsnud oma territooriumi rivaali eest, teab või pigem tunnetab selle tähendust. Olgu tegu majakrundi või metsaga, pole ükski koht selle koha sarnane.

      Kinnisvara maagias ei peitu erilist saladust. Kasvavates suur- ja väikelinnades saavad omanikud hästi aru, et nõudlus kergitab hindu, ning paljud muudavad paberi peal väljaarvutatud kasumi tegelikuks rahaks. Aga kui nõudlus ja hinnad muudkui kasvavad ning aina enam СКАЧАТЬ