Название: Igaviku fjordi prohvetid
Автор: Kim Leine
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789949567492
isbn:
Abelone vaatab talle otsa, põsed punased. Magister Falck, ütleb ta naerdes, sa ei kannata vist eriti närvikõdi.
Jah, krooksatab Morten ja pistab nimetissõrme särgikrae vahele.
Ega sa ometi haige ole? küsib neiu. Sa oled ju näost päris valge. Kas sa nägid tonti, Morten?
Ma tahaksin juua.
Abelone lippab ema juurde kruuse tooma ja vaatab tagasi tulles teda uuriva pilguga. Sa oled näost tõesti väga valge, ütleb ta.
Pole midagi. Morten ajab süü punši, pika teekonna ja palavuse kaela, tal hakkavat alati pea ringi käima, kui ta seisab, pea kuklas. Mul on nüüd parem. Ta võtab kruusi vastu, vaatab seda.
Kruus, mille seest ükski inimene ei ole veel joonud, ütleb neiu. Muidu allikavesi ei mõju.
Puust kaevuraketega allika ümber on justkui laatsaret. Haiged ja vigased istuvad jalapinkidel ja lamavad kanderaamidel või lonkavad abiliste najale toetudes. Allika taga nõlval vedelevad hunnikus kargud ning verised ja ligased sidemed, mis külastajad on paranemisrõõmu tuhinas minema visanud. Ninna tungib tõve ja halvaks läinud haavade lehk. Abelone hoiab rätikut suu ees ja nügib Mortenit edasi. Trepi kohal laval mängitakse muusikat ja lauldakse ja tantsitakse. Morten näeb keerlevaid kleite, kuuleb naeru, trummipõrinat, karu möirgab kaeblikult ja sikutab oma ohelikku. Morten tunneb nõrkust ja peapööritust, päike torgib tema kukalt, tal on tunne, et on sattunud puhastustule ringidesse. Abelone sikutab teda.
Nüüd on meie kord, magister.
Allika perenaine, tanu ja valge tikitud põllega talunaine, küsib, kas neil on kaasas kruus, mille seest ükski inimene ei ole veel joonud. Nad sirutavad oma kruusid ette, üks poiss täidab need allikaveega. Neid nügitakse edasi, nad jäävad veidi eemal seisma ja joovad vett. Sellel on pisut mudane maitse, nagu kaevuveel tavaliselt on, ja see ei näe päris puhas välja. Morten joob kruusi tühjaks. Abelone viskab oma kruusi vastu kivi, nii et see puruneb, ja palub Mortenil sedasama teha. Morten peab kolm korda viskama, enne kui kruus katki läheb. Viimaks ohverdab kumbki allikale ühe mündi. Siis eemalduvad nad rahvasummast ja lähevad teineteise käevangus metsa poole.
Kas sul oli meeles midagi soovida? küsib neiu, kui nad sealt ära lähevad.
Jaa, ütleb Morten. Mul ongi juba parem olla. Aga sinul?
Abelone naerab. Nüüd oleme puhtad, magister Falck. Nüüd võime teha, mida heaks arvame.
Nad kõnnivad teineteise käevangus piki randa, aga neiu laseb aegajalt lahti ja tantsiskleb liival, hüppab väikese kiljatusega lainete eest kõrvale ja pöördub siis Morteni juurde tagasi. Vaht limpsab tema jalajäljed ära. Neiu räägib ühtevalu. Tema olek on nüüd kuidagi iseteadlik, kuidagi nöökav või ehk väljakutsuv? Morten ei saa täpselt aru. Aga Abelone teeb tal olemise pisut ebakindlaks. Mida neiu tahab? Kas ta üldse teabki, mida tahab? Kuidas neid asju tehakse ja millises järjekorras? Miks ei ole selle kohta käsiraamatut?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.