Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lasta.

      Seltsi põhjuskirja eelnõu antakse kuberneri käsul kubermangu seltsiasjade komisjoni; viimane peab selle põhjuskirja kuu aja jooksul, sellest päevast arvates, millal põhjuskiri ühes teada-andmisega kuberneri kätte anti, läbi vaatama ja otsuse tegema, kas ta põhjuskirja registreerib või mitte. Jaataval korral kirjutatakse selts registrisse üles, mida komisjoni juures peetakse. Selts võib oma põhjuskirjas tähendatud õigusi ainult sellest silmapilgust peale tarvitama hakata, kui selts registrisse üles on märgitud.

      Peale registrisse ülestähendamist tehakse põhjuskirja eksemplaride peale kuberneri allkirjaga sellekohane märkus ja teine eksemplar saadetakse asutajatele kätte.

      Registreerimise üle kuulutab kubermangu seltsiasjade komisjon Senati Kuulutustes ja Kubermangu Teatajas. Selleks otstarbeks peab teada-andmisele kuulutamiseraha juurde lisatud olema. Seda raha tuleb 466 kop. juurde lisada.

      Kui seltsi põhjuskiri kuberneri pealkirjaga tagasi tuleb, siis algab seltsi tegevus.

      Niisugusel registreeritud seltsil on juriidilise isiku õigused, see tähendab, ta võib lepinguid teha, kohut käia jne. nagu eespool juba üles loetud.

      Seltsi kestvuse jooksul võib juhtuda, et põhjuskirjas mõnesuguseid muudatusi ette peab võtma. Kui ainult registreeritud seltsi juhatuse täiendamise korda tahetakse muuta, siis on niisugusest teada-andmisest, nagu põhjuskirjata seltside juures sisse antakse, küllalt. Iga teistsuguse põhjuskirja muutmise puhul on iseseisev registreerimine tarvilik.

      Peale selle peab tähelepanemist juhtima, et Seltsideseaduses tähtis punkt seltside varanduse üle sees on. Kui seltsi põhjuskirjas üteldud ei ole, kuidas varandust peale seltsi tegevuse lõpetamist tuleb tarvitada, siis läheb varandus valitsuse omaks, mis teda seltsi eesmärgi kohasemalt peab tarvitama. Seisis seltsi varandus liikmete lõbude teenistuses, siis jagatakse varandus peale võlgade maha-arvamist liikmete vahel, kes seltsi lõpetamise ajal seltsis olnud, ühetasaselt ära. Pandagu siis seda tähele, et kui varandus igaks juhtumiseks kindlalt ära määratud peab olema, siis see põhjuskirja üles tuleb võtta. Muidu läheb varandus seltsi lõpetusel valitsuse kätte ja liikmed ei saa teda ise määrata.

      Kui selts oma tegevust on alanud ja juhatuse valinud, peab juhatus oma valimisest politseiülemale viibimata teada andma. Niisamuti peab juhatus igast oma koosseisu muutumisest politseile teatama. Niisamuti ka osakondade avamise ja seltsi enese lõpetamise kohta.

      Kui seltsid oma tegevuses põhjuskirjast või teada-andmises ülesseatud juhtnöörist kinni ei pea, siis paneb kuberner kubermangu seltsiasjade komisjoni ette seesuguseid seltsisid kinni panna. Enne seda võib aga kuberner seltsile ette panna vigasid ise vabatahtlikult ära parandada. Seltsid aga, mis Seltside-seaduse määrusi ei täida, pannakse otsekohe kinnipanemiseks ette.

      Kui seltsi tegevus seltskondlikku julgeolekut või rahu ähvardab, ehk jälle kõlblusevastase iseloomu omandab, siis võib kuberner tema tegevuse oma võimul seisma jätta, kinnipanemise asjas peab ta aga kubermangu seltsiasjade komisjonile ettepaneku tegema.

      Enne seltsi asja läbivaatamist komisjonis võib kuberneri käsul kohalikku uurimist ette võtta, või komisjon võib seda ühe oma liikme hooleks anda.

      Sellest, millal seltsi asi arutusele tuleb, antakse huvitatud isikutele teada: kas asutajatele või juhatusele. Istumisele ilmunud huvitatud isikud võivad suusõnalist seletust anda. Nende ilmumatajäämine aga ei jäta asja arutamist mitte seisma.

      Kubermangu seltsiasjade komisjoni otsuse peale võivad huvitatud isikud kahe nädala jooksul kaebust tõsta. Tähtaega arvatakse komisjoni otsuse teada-andmise päevast. Kaebus kirjutatakse Valitseva Senati Esimese Departemangu nime peale ja antakse komisjonisse ära. Kuberner saadab nad ühes komisjoni seletusega Senatisse. Senat on viimane instants ja tema otsuse peale ei saa enam edasi kaevata.

      Nii on lühidas kokkuvõttes Seltside-seadus, mis meil 1906. a. 4. märtsi Ajutiste Määruste nime all maksmas on. Aga nagu palju teisi ajutisi määrusi, nii kipuvad ka käesolevad määrused oma puudustega jäädavaks seaduseks saama.

      Mis liitudesse (seltside ühendusesse) puutub, siis peab neil tingimata põhjuskiri olema.

      Sisemiste asjade ministril on õigus liitusid ja osakondadega seltsisid igal ajal kinni panna, kui ta nende tegevust seltskondlikule rahule või julgeolekule kahjulikuks arvab. Seaduses on ka ära nähtud, mispärast kubermangu seltsiasjade komisjon seltsid kinnitamata võib jätta.

      Seltside-seaduse järele on niisugused seltsid keelatud: 1) mille eesmärgid seltskondliku kõlbluse vastu käivad, mis Kriminaalseaduse poolt keelatud või mis seltskondlikku rahu ehk julgeolekut ähvardavad, 2) poliitilised seltsid, mille juhatus väljamaal viibib. Need on vormilikkude põhjuste kõrval põhjused, mille pärast seltsisid kinnitamata võib jätta.

      Seltsiasjade komisjon peab oma otsust selles asjas, miks ta seltsi registreerimata on jätnud, täpipealselt põhjendama.

      Kesk- ja alama kooli õpilased ei või seltsi asutada ega nendes ka tegevad olla. Üliõpilased võivad väljaspool endi õppeasutust oma õppeasutuse põhjuskirja põhjal seltsisid asutada või nendest osa võtta. Isikutele, kes valitsuse asutustes, kroonu- ja eraraudteedel või üleüldisel tarvitusel olevates telefoni-ettevõtetes teenivad, olgugi vaba lepingu alusel (по вольному найму), võib nende ülemus ära keelata seltsidest osa võtta, mis ametnikkude keskel ei ole asutatud. Need teenijad ja ametnikud võivad aga eneste keskel oma ülemuse loaga seltsisid asutada, mis ametikohustele vastu ei käi ja poliitilisi sihtisid taga ei aja, aga oma majanduslikku või vaimset tasapinda tõsta tahavad. Liitudeks ei või niisugused seltsid mitte kokku heita.

      Kõigile sõjaväes teenijatele ja sõjaministeeriumi ametnikkudele, ka vaba lepingu põhjal teenijatele, on keelatud seltsidesse astuda, mis poliitilist iseloomu kannavad. Niisamuti on neil keelatud koosolekutest, mis poliitilisi küsimusi arutavad, kui ka manifestatsioonidest osa võtta.

      Nagu juba omal ajal "Õiguses ja Kohuses" seletatud, käivad koosolekud, mis seltsid toime panevad, üleüldise Koosolekuteseaduse alla. Seltside eneste liikmete koosolekud loetakse kinnisteks koosolekuteks ja neist ei tarvitse seaduse järele kellelegi teada anda. Kubernerid aga on selles asjas sunduslikud määrused välja andnud. Neist tunnen Eestimaa kuberneri omasid, kuna Liivimaa kohta käivaid mul käepärast ei ole. Eestimaa kuberneri kohustavate määruste järele tuleb seltsi koosolekutest teada anda. Maal tuleb ka seltsi eestseisuse koosolekutest teatada.

      LEPINGU-ÜHISUSED

      Meil asutatakse viimasel ajal palju ühisusi ja seltsisid. Arvamine on peaaegu üleüldine, et kogunemise-võimalused ametikohtadest olenevad. Käesoleva kirjatüki otstarve on näidata, et ka teistsuguseid ühinemisevõimalusi olemas on, niisuguseid, mille asutamise puhuks kelleltki vaja ei ole luba nõutada ja mille piirid seadus kindlaks on määranud. Niisuguse ühinemisevõimaluse annavad meile Balti Era-õiguse paragrahvid 4266 kuni 4334.

      Nagu meie oma Era-õiguse järele kauba-, kingituse-, teenistuselepinguid jne. võime teha, niisamuti võime meie ka oma Era-õiguse eelpool-tähendatud paragrahvide põhjal lepingu teha, mille järele ühisus asutatakse.

      Meie Era-õiguse 4266. paragrahv määrab lepingu-ühisuse mõiste umbes järgmiselt ära: lepingu-ühisuse asutamisega kohustavad ennast kaks ehk mõnikond isikut (lepinguühisuslasi) oma osamaksudega mõne lubatud sihi kättepüüdmist ja enestevahelise varanduse koonduse asutamist toetama. Teised ühisused asutatakse ametikohtade teades ehk koguni nende loaga, käesolev ühisus aga lepingu teel ja sellepärast kutsume teda lepingu-ühisuseks. Neid, kes selle lepingu tegemise läbi ühisuse asutamisest osa võtavad, kutsume lepingu-ühisuslasteks.

      Конец СКАЧАТЬ