Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ olijad süütegude eest, mis 1. p. üles loetud; 4) maksujõuetud, seni kui jõuetuse iseloom kindlaks tehtud; 5) eestkostmise all olijad; 6) maksujõuetud, kelle maksujõuetuse iseloom selgitatud ja mitte õnnetumaks pole tunnistatud; 7) kes halva elu pärast vaimulikust seisusest või aunimest ilma jäetud ehk kogukonnast või mõisnikukogust nende otsuse peale välja heidetud; 8) sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise pärast karistatud (§ 10). Ei võta osa valimistest: 1) kuberner oma kubermangus, 2) politseiametnikud, kes selles linnas või kubermangus ametis, kus valimised sünnivad (§ 11).

      Neist võivad sõjaväelased oma poegi enda eest valida lasta ja naisterahvad mehi või poegi.

      SELTSIDE-SEADUS

      Seltsisid asutatakse meil iga päev ikka rohkem. Sellepärast on ajakohane lühikest seletust selle kohta avaldada, kuidas seltsisid tuleb asutada. Paljude seltside põhjuskirjad jäävad ka just sellepärast registreerimata, et nende kokkuseadmise ja sisseandmise juures kõiki seaduse nõudeid tähele ei ole pandud. Isegi on juba põhjuseid palju, mispärast seltside põhjuskirjad kinnitamist ei leia, nii et neile põhjustele uusi juurde ei peaks tohtima anda.

      Käesolevas artiklis kõneleme nõndanimetatud 1906. aasta 4. märtsi Ajutistest Seltside- ja Ühisustemäärustest. Need määrused käivad seltside kohta, mis mitte ainelise kasu kättepüüdmise otstarbel ei ole asutatud. Kõik teised seltsid tulevad ministeeriumide kaudu asutada, maha arvatud need, mis normaalpõhjuskirja järele käima pannakse; viimased kinnitatakse käesoleva seaduse järele. Kuid ka vaimliste huvidega seltsidest ei käi käesoleva seaduse alla: 1) usuliste eesmärkidega seltsid, ja 2) seltsid, mis õpilased oma ülemuse loaga asutavad. Nii käivad siis 4. märtsi seaduse alla suuremalt osalt harilikud kultuuriliste eesmärkidega seltsid. Majandusliku iseloomuga seltsidest tulevad käesoleva seaduse järele, nagu juba tähendatud, normaalpõhjuskirjaga seltsid kinnitada. Peale selle on niisuguseid eriotstarvetega seltsisid, mille asutamine ja kinnitamine seaduses eraldi on nähtud. Et need aga kitsast ringi eriametnikke huvitavad, siis jäävad nad käesolevast artiklist välja.

      Seltsiks kutsutakse Seltside-seaduse järele mitme isiku ühinemist, kes oma ühiseks töötamiseks teatud eesmärgi on valinud, mis aga mitte ainelises kasupüüdmises ei seisa. Liiduks nimetab Seltside-seadus kahe või mitme seltsi ühinemist, olgu või asemikkude kaudu.

      Selle seaduse järele on seltsisid kahte moodi: põhjuskirjata seltsid ja põhjuskirjaga seltsid. Esimeste asutamise korral ei ole vaja täielikku põhjuskirja kubermangu seltsiasjade komisjonile teada anda, teiste asutamise puhul aga on seda vaja teada anda.

      Üks tähtis asjaolu on mõlemate seltsigruppide kohta ühine ja see on, et seltside asutamiseks vormilikult mitte enam luba vaja ei ole paluda, nagu see siiamaale sündis, vaid nüüd saab teadaandmisest küllalt ja administratsioonil ei ole enam mitte lubamise-, vaid keelamisevõim: eitav, mitte jaatav võim. Vormilikult oleme siis Õhtu-Euroopa seaduseandlusele sammu lähemale astunud.

      Sisuliselt ei ole õieti küll mitte palju muutunud. Iseäranis väikseks jääb see luba-andmise muutmine keelamise-õiguse vastu põhjuskirjaga seltside juures. Nende asutamiseks ei ole küll mitte luba vaja, selts aga ei saa enne oma tegevust alustada, kui põhjuskiri registrisse sisse on kirjutatud. Selle otsuse peab seltsiasjade komisjon küll kuu aja jooksul tegema, nagu seadus käsib, aga selles käsus ei ole ära nähtud, mis tagajärg selle käsu täitmatajätmisel on ja kuidas komisjoni saab sundida, et ta sellest tähtajast kinni peaks. Küll on aga teada, et tihti kuust aasta saab.

      Mis vahe on nende kahe seltsidegrupi vahel? Põhjuskirjaga seltsil on õigus: liikumata varandust omandada ja võõrandada, kapitalisid asutada, lepinguid teha, kohustusi oma peale võtta ja kohtus kosta ning nõuda. Ilma põhjuskirjata seltsil ei ole neid õigusi mitte ja sellega annab ta ainult kooskäimisevõimaluse. Teda on aga kerge asutada.

      Isikud, kes niisugust seltsi tahavad asutada, teatavad sellest kubernerile teada-andmise teel. Teada-andmisele peavad vähemalt 3 isikut alla kirjutama. Nende allkirjad peavad notari poolt tõendatud olema. Niisamuti peab notar nende allakirjutajate seaduslikku õigusevõimet tõendama.

      Selles teada-andmises peavad üleval olema: 1) seltsi eesmärk, 2) asutajate nimed, isanimed, perekonnanimed, seisus ja elukoht, 3) seltsi tegevuse piirkond, 4) seltsi juhatajate valimise kord; kui eestseisust valida tahetakse, siis viimase valimise ja täiendamise kord, niisamuti ka juhatajate ja eestseisuse asukoht, 5) liikmete sisse- ja väljaastumise kord.

      Kui kuberner teada-andmise kätte on saanud ja arvab, et seltsi avada ei või, siis annab ta asja kubermangu seltsiasjade komisjoni kätte läbi vaadata. Kui kahe nädala jooksul sellest päevast, mil kuberner teada-andmise kätte sai, asutajatele, kes teada-andmise sisse saatsid, komisjonist seltsi avamise kohta täpipealt põhjendatud keeldu ei tule, siis võib selts oma tegevust alustada.

      Nagu siit näha, annab seadus kubermangu-komisjonile kindla tähtaja, kaks nädalat, mille jooksul komisjon avamist võib keelata. Kui komisjon selle aja jooksul oma õigust ei tarvita, siis ei või ta avamist enam takistada.

      Siin on teada-andmise viis rohkem läbi viidud kui põhjuskirjaga seltside asjus. Seaduses on üteldud, et komisjon täpipealt põhjendatud keelu teada peab andma. Siin on nüüd segaseks jäänud, mis asutajatel niisugusel korral tuleb teha, kui lihtne, ilma põhjenduseta keeld teada antakse või kui keelu teada-andmise tähtaeg mööda lastakse minna. Esimesel asjaolul on küll rohkem teoreetiline huvi, sest kui keeld tuleb, olgu ta põhjendatud või põhjendamata, ei saa tegelikult tema vastu toimetada ja võib ainult kaevata. Kui aga keeld hiljaks jääb ja selts oma tegevust on alustanud, siis on juba tegelik huvitav küsimus, mida siin teoreetiliselt ära ei saa otsustada.

      Ühe nõu järele võiks aga asutajad küll käia: kui seaduses määratud tähtajal keeldu ei ole, siis tuleb seltsi tegevus otsekohe avada, nagu seadus seda lubab.

      Nagu juba tähendatud, ei või niisugused põhjuskirjata seltsid liikumata varandust omandada ja pole neil üleüldse mitte kõiki juriidilise isiku õigusi. Need seltsid on aga, nagu juba tähendatud, väga head selle poolest, et neid kergem on asutada ja selle läbi hõlpsasti laiemat seaduslikku kooskäimisevõimalust võib muretseda. Niiviisi võiks lugemiseringisid, eneseharimiseringisid jne. kõnede, koosolekute ja muude ettevõtete toimepanijaks asutada.

      Teiste, põhjuskirjadega seltside asutamise kord on teistsugune. Siin tuleb ühes teada-andmisega ka kaks eksemplari põhjuskirja komisjoni kätte saata. Teada-andmises tuleb siin üles lugeda: 1) seltsi eesmärk, 2) asutajate nimed, isanimed jne., 3) tegevuse piirkond, 4) juhatuse valimise kord, 5) liikmete sisseastumise ja lahkumise kord – see tähendab, karvapealt needsamad punktid, mis ilma põhjuskirjata seltside teada-andmise seeski. Teada-andmine tuleb ka notari juures alla kirjutada, kes allkirjad ja õigusevõime tõeks tunnistab. Teada-andmine ühes põhjuskirjadega, kahes eksemplaris, saadetakse kuberneri kätte.

      Põhjuskirjas peavad ära tähendatud olema: 1) seltsi nimi, eesmärk, tegevuse piirkond ja abinõud, 2) asutajate nimed, isanimed, perekonnanimed, seisus ja elukohad, 3) liikmete sisseastumise ja lahkumise kord, 4) liikmemaksu suurus ja maksmise kord, 5) eestseisuse koosseis, tema valimise ja täiendamise kord, tema võimupiirid ja asukoht, 6) liikmete peakoosoleku kokkukutsumise kord, aeg ja koosoleku võimupiirid, 7) kontrollipidamise kord, 8) põhjuskirja muutmise kord.

      Siin olgu tähelepanemist selle peale juhitud, et põhjuskirjast midagi välja ei jäetaks, mida seaduse järele sinna üles peab võtma. Asutajate nimed ja teised asutajate kohta käivad teated võetagu põhjuskirja viimase punkti alla üles. Mõnikord seda ei tehta, sest peale viimast punkti tulevad kohe asutajate allkirjad ja sellepärast arvatakse, et iseäralist punkti selle kohta põhjuskirjas enam vaja ei ole. Mõnikord võib ju niisugune põhjuskiri läbi minna, aga kui komisjonis vormist visalt kinnipidajad liikmed juhtuvad olema või kui teatud põhjuskirjale raskusi soovitakse teha, siis annab niisugune asjaolu seaduse järele selleks СКАЧАТЬ