Eeltööde komisjoni, kelle hooleks seaduseprojekti väljatöötamise ja tarviliste allkirjade kogumine jäeti, valiti koosolejate seltside tegelaste poolt 7 liiget: Eesti Aleksandri kuratooriumi esimees adv. Jaakson Riiast, cand. J. Tõnisson, adv. J. Vilms Tallinnast, koolidirektor P. Põld ja adv. K. Parts Tartust, cand. K. Päts ja adv. Jürine Tallinnast. Kui nendest komisjoniliikmetest mõni seda tööd oma peale ei taha võtta, võib komisjon ise uusi liikmeid juurde valida. Komisjoni kutsub kokku cand. J. Tõnisson. – "Päevaleht" nr. 29, 4. II 1913, lk. 2.
3
[=Osaühisuse "Ühiselu" ajalehtede uus peatoimetaja=] Osaühisuse "Ühiselu" juhatuse ja nõukogu poolt on selle ühisuse ajalehtede peatoimetajaks tuntud vanem Eesti ajakirjanik [K. Päts] valitud, kes selle ameti vastu on võtnud ja oktoobrikuu esimestel päevadel ühisuse lehtede juhatuse oma hooleks võtab.
K. Päts, kes omal ajal "Teataja" asutamisega niihästi Eesti ajakirjandusse kui ka Tallinna seltskondlisse elusse niipalju värskust tõi, on viimaste aastate jooksul niihästi väljamaal kui Venemaal seltskondlist elu tähele pannud ja tundma õppinud. Ajakirjanduslisest tegevusest ei ole uus peatoimetaja selle aja jooksul ka mitte eemal seisnud, kuna ta üksvahe "Peterburi Teataja" toimetamisest osa võttis ja praegu kõigile suurematele Eesti lehtedele ja mitmele tähtsamale Vene lehele kaastööd tegi.
Peale selle on K. Päts viimaste aastate jooksul palju tähtsaid seltskondlisi küsimusi käsitavaid kirjatöösid Eesti keelde toimetanud, millest mitmed trükid ilmunud, muist aga veel käsikirjades on.
Ilmunud töödest võiks nimetada: Prof. Lieberi "Rahvavabadus ja omavalitsus", Damaschke "Kogukondlise omavalitsuse ülesanded," Julianuse "Vabameelsus uuenduste teel" ja Dieseli "Solidarismus".
Veel on K. Päts riigivolikogu Eesti saadikute kaudu meie maa kohta puutuvate seaduste väljatöötamisest osa võtnud ja mitmed seaduse-eelnõud välja töötanud, mis osalt seaduseandlistes kogudes juba kinnitatud, osalt seal alles arutusel, muist aga veel sisse andmata on. Neist töödest oleks nimetada: Baltimaa linnade vabastamine vangimajade ülevalpidamise kuludest, vannutatud advokaatide asjaajamise kitsenduste ärakaotamine, Baltimaade kohta puutuvad parandused veelaskmise ja kraavide läbikaevamise seaduses, mis kõik juba seaduseandlistes kogudes kinnitatud ja seaduseks saanud on.
Riigivolikogusse sisse antud ja seal arutust ootavad: seaduse eelnõu kuuendiku ja kvootemaade mümise kohta, parandused ja täiendused endiste mõisate talukohtade müügiseaduse juurde, parandused ja täiendused seaduse-eelnõu juurde kroonumaade müümise üle talupoegadele Baltimaal, seaduse-eelnõu oma keele peal õpetuseandmise üle eraõppeasutustes, mis rahaministeeriumi ja politseivalitsuse all seisavad, ja seaduse-eelnõu Balti rüütlimõisate eesõiguste ärakaotamise üle.
Välja töötatud on veel mitmed Baltimaa omavalitsusesse puutuvad seaduse-eelnõud, mis aga veel riigivolikogusse sisse antud ei ole.
Selle läbi, et ühe laiema kirjanduslise ettevõtte juhtimine vanema, mitmekülgselt ettevalmistatud mehe kätte läheb, saab vististe Eesti ajakirjandusesse mitmeti uut värskendust, tõsidust ja tüsedust tulema. – "Tallinna Teataja" nr. 221, 27. IX (10. X) 1911, lk. 3.
4
III jao sissejuh. § I.
5
Sealsamas § II.
6
Siinkohal olgu tähendatud, et käesolevas artiklis kõne tsiviil- ehk nõudmiste-seadustest on.
7
III jao sissejuh. § III.
8
III jao sissejuh. § III märkus 2.
9
Seaduste kogu X köide, I jagu, Tsiviilsead. § 1–77.
10
Seaduste kogu XI köide, I jagu, Võõr. Usk. Põhjuskiri § 182–187, 199–268, 727–729, 736–745.
11
III jao §§ 3 ja 4.
12
III jao sissejuh. § IV.
13
III jao sissejuh. § VIII.
14
III jao sissejuh. § IV.
15
C. Erdmann. System des Privatrechts der Ostseeprovinzen, Band I, § 22.
16
III jao sissejuh. § IX ja XXXIV.
17
Liivimaa Talupoja-õigus § 938.
18
Eestimaa Talurahva-õigus § 1045.
19
III jao sissejuhat. § XI.
20
III jao sissejuh. § XIII.
21
Sealsamas § XIII.
22
Kombe-õiguseks (Gewohnheitsrecht, обычное право), kutsume niisuguseid harilikke viise või kombeid, mis nende alatise tarvitamise läbi rahva seas seaduste jõu on saanud.
23
III sissejuh. XXIV ja XXV.
