Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ erutub, kui "kulunud tõed" tõusevad ilma temata päevakorrale. Kuuldes nii "autoriteetlikust" suust halvakspanevat otsust küsimuse ülestõstmisest, arvab ka mõnigi ehk asjatuks selle katse. See oleks suur väärarvamine. Nagu juba tähendatud esimeses artiklis, elame praegu ülitähtsal ajajärgul Euroopa rahvaste elus. See suur rahvaste heitlemine on nimetatud sagedasti heitlemiseks rahvaste rahvuslikkude ideaalide eest. Olgu sellega, kuidas on. Igatahes on sel puhul rahvuslikud ideaalid esile tõusnud. Meil on põhjus selgitada omi rahvuslikke ideaale. Arvavad aga mõned "kindralid", et me peame jätma nende saavutuse "kindralite" salakauplemise hooleks ja laskma neid talitada tagatreppe kaudu, nii et laiemad kihid sellest midagi ei kuuleks, siis on see neil asjata lootus. Meie ei tunnusta sarnast kogu rahva asja teostamise viisi.

      Seepärast kanname küsimuse rahva teadvusse.

      SEADUSE SELETAMINE

      LUGEJATELE

      Käesoleva numbriga ilmub "Õigus ja Kohus" esimest korda. Need, kes tema lugejateks saavad, küsivad ehk huvitatusega: mida mõtleb leht, mille lugejad nad on, pakkuda? Selle üle mõni sõna tutvustamiseks.

      Inimestel tuleb seadusega ja kohtutega ikka rohkem ja rohkem kokkupuutumist, kuid ühes sellega ei kasva aga meie inimeste keskel seadusetundmine mitte niisama kiiresti. Niisama on lugu ka kohtupidamise-viiside tundmisega. Raskendavaks asjaoluks siinjuures saab veel see, et meie Balti Era-õigus mitte ühtlane kindel süstematiseeritud (korraldatud) seadustekogu ei ole. Kõigepealt on kubermangude järgi lahkuminekuid: Kuramaal (see pole meile küll mitte tähtis) ühtemoodi, Liivimaal teistmoodi, Eestimaal kolmat moodi. Siia juurde tulevad veel lahkuminekud Maa-, Linna- ja Talupojaõiguste vahel. Ei ole ühes neist õigustest mitte kohast määrust, siis tuleb seda teisest täiendavast õigusest otsida jne.

      Meie seadused on meile võõras keeles trükitud, nii nagu kohtukeelgi meie rahvale võõras on, mis seaduste tundmaõppimise juures veel iseäranis suureks takistuseks ees on.

      Mis teaduslikusse käsitusesse üleüldse puutub, siis on seegi võõras keeles sündinud, nii et meie rahvas oma seadusi kuidagiviisi ise otse algallikast tundma ei saa õppida. Sellepärast on ka arusaadav, kuidas inimesed eksivad ja sellega omale kahju teevad, kui nad oma tegevust seaduse normidega kokkukõlasse peavad seadma, neid aga ei tunne. Nii tuleb alati lepingute, testamentide, rendi- ja müügikontrahtide jne. tegemise juures vigasid ja segadusi ette, mis asjata ja vahel kulukaid sekeldusi sünnitavad ja mis kergesti ära oleksid jäänud, kui seaduse tundmine suurem ja sügavam oleks olnud. Neid puudusi tahab "Õigus ja Kohus" jõudu mööda parandada aidata ja küsimusi selgitada, mis elus iga päev otsekohe ette tulevad. Kõige suuremat rõhku selles mõttes paneb toimetus just meie Balti Era-õiguse käsitamise ja selgitamise peale. Kuid ühtlasi tahab ta ka nuhtluseseadusi puudutada ja selgitada.

      Meie kasvavates tööstuselinnades saavad töölistele nende kaitse seadused ja vigastuste puhul makstava tasu määrused ikka tähtsamaks. Sedasama võib ka töölisteklassi vabanemise seisukohalt nende kogunemise ja seltsidesse heitmise seaduslike võimaluste kohta tähendada. Neid küsimusi meie maksvate seaduste seisukohalt arutada ja iga seaduslikku võimalust kätte juhatada aidata on üks toimetuse peaülesannetest.

      Meie riigi vabanemise loos ja põhjusseaduslikuks saamise võitluses ei etenda kodanikkude avalikud või kodanlikud õigused mitte väikest osa; sellepärast loeb toimetus ka nende käsitamise tarvilikuks.

      Ja nii edasi võiks tähtsaid rahvaelu küsimusi üles lugeda, mille arutamist seaduste seisukohast tarvilikuks tuleb lugeda, kuid kõiki neid üles lugeda oleks asjata.

      Et lehe ja lugejate elavat sidet soetada ja alal hoida, selleks mõtleb toimetus küsimiste ja vastamiste osakonda sisse seada. Lugejad saadaksid neid huvitavad küsimused toimetusesse ja viimane arutaks neist rohkem üleüldise tähtsusega küsimused läbi, kas vastuste või jälle iseseisvate kirjatükkide näol.

      Niisamuti kavatseme huvitavamaid kohtuprotsessisid ja neis asjus tehtud otsuseid lehes avaldada ja seaduslikult valgustada. On küsimusi, mis õiguseteadlastegi seas vaielusi tekitavad, ja niisuguste küsimuste lõpulikuks seletajaks on Valitsev Senat. Viimase otsuseid, mis rohkem üleüldisema tähtsusega küsimusi käsitavad, tahame ka lehes arutuse alla võtta.

      Neid ridasid pidasin tarvilikuks avaldada, et nendel, keda asi huvitab, teada oleks, mida meie just käsitada tahame. Pealegi on see Eestis alles peaaegu katsumata tee. Kuidas toimetus sellega valmis saab, on tal omal muidugi raske ütelda.

      Hüüdsõnaks aga olgu: rohkem anda kui lubada. Siis ei teki asjata arusaamatusi.

      PILK BALTI ERA-ÕIGUSESSE

      Enne, kui me selle juurde asume, et Baltimere kubermangude – Kura-, Eesti- ja Liivimaa – õigust lühidalt ja lähedalt vaadelda, arvan tarvilikuks õiguse ja seaduse mõiste juures lühedalt peatada ja mõlemat mõistet enam-vähem üleüldiselt maksvast seisukohast ära tähendada. Tarvilik on see sellepärast, et juriidiliste küsimuste käsitamine laiematele hulkadele üleüldse kaugel on seisnud ja meile, eestlastele, veel iseäranis, sest need käsitused ilmuvad kõik võõras keeles.

      Meil tarvitatakse harilikult sõnu "õigus ja seadus" niisuguses mõttes, nagu oleksid nende mõisted sarnased. Iseenesest ei ole see õiguseteaduses sugugi mitte nii.

      Jääme enne seaduse mõiste juurde peatama. Seaduseks nimetatakse niisugust õiguslikku määrust, mis määratud korra järele riigi seaduseandliku võimu poolt välja antud ja määratud korra järele välja kuulutatud.

      Seaduseandmise kord on harilikult riigi põhjusseaduses ära nähtud ja kindlaks määratud. Meie põhjusseaduste järele on seaduseandlikuks võimuks riigipea, riiginõukogu ja riigivolikogu. Ainult niisugune määrus saab seaduseks, mis kõigi kolme poolt vastu on võetud ja kinnitatud. Seaduseks nimetatakse siis, nagu näeme, üksikut määrust.

      Õigusemõiste on aga teistsugune. Õiguseks nimetatakse niisuguste õiguslike määruste kogu, mis üksikute õiguslike isikute varanduslisi ja puht-isiklikke vahekordasid õiguslikult korraldavad. Õigusemõistet tarvitatakse aga ka teises mõttes, ja nimelt tuntakse õiguse all ka õigusevõimalust (правомочiе, jus agendi). Õigusevõimaluseks nimetame aga seda võimu, mis isikul teatud asja üle on, millega ta oma tarvidusi õiguslike määruste piirides võib täita (Baron).

      Kui meie õigust viimases mõttes tarvitame, siis ütleme: minul on õigus seda ja seda teha, see tähendab, õigus on mulle selle tegemise võimaluse kindlustanud. Kui juriidilist küsimust käsitada, siis ei tohi neid määruste vahesid mitte silmast lasta.

      Juriidiliste küsimuste arutamise juures tarvitatakse ka muid spetsiaal- ehk erinimetusi, kuid nende juures peatame tarvilisel korral. Seadus ja õigus on aga meil alatasa tarvitusel ja sellepärast peavad need mõisted selged olema. Lühidalt: kuigi selle all selgus kannataks, võiks ütelda: seadus on üksik õiguslik määrus, õigus aga on üksikute õiguslike määruste kogu.

      Neid märkusi tehes, mida tarvilikuks arvasin, läheme oma arutusaine juurde tagasi ja vaatame lühidalt, mis Balti Eraõigus on ja kuidas ta kuskil kubermangus maksab.

      Õigusemõiste on meil määratud ja sellepärast pole meil raske küsimuse peale vastata.

      Viimane tuntud seadusemees Balti Era-õiguses prof. Dr. Carl Erdmann määrab Balti Era-õiguse umbes järgmiselt ära:

      "Kolme Vene Läänemere kubermangu, Eesti-, Liivi- ja

      Kuramaa Era-õiguse all tuleks nende õigusliste määruste kogu mõista, mis õigusliste isikute varanduslisi ja puht-isiklisi vahekordasid Eesti-, Liivi- ja Kuramaal korraldavad."

      Balti СКАЧАТЬ