Raamatuhoidja. Mihhail Jelizarov
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Raamatuhoidja - Mihhail Jelizarov страница 20
Название: Raamatuhoidja
Автор: Mihhail Jelizarov
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная русская литература
isbn: 9789985326121
isbn:
„Seltsimees Latohhin, tere õhtust. Siin Selivanova. Laupäeval on koosolek… Kullapaikene, ma saan aru, et ootamatult… Helistasin Terešnikovile… Homme paneme kõigile i-dele täpid peale… Meie algatus… Me korraldasime siin rebasejahi… Vahelduva eduga… Ninamehe lasime käest. Lasi jalga, otse altari eest… Piliptšuk vastutas, Timofei Stepanovitš… Nojah, süüdistab, materdab ennast… Ainult infarkt meil veel puudub… Mina või? Mina, seltsimees Latohhin olen nagu too kirju kanake, rahustan kõiki: ära nuta, taadike, ära nuta, memmeke… Jah… Terešnikov? Hirmutab ikka biblioteekide nõukoguga, nagu tal kombeks… Aitäh, seltsimees Latohhin, me ei kahelnud teis.”
Ma tabasin toimuva tuuma. Kellegi Šapiro põgenemine oli mu röövijate plaanid segi paisanud ning jõhker kallaletung Kolessovile ja tema kaaslastele ähvardas lõppeda tõsiste probleemidega. Margarita Tihhonovna kasutas üsna sageli sõnu „biblioteek”, „lugemistuba”, „nõukogu”, kuid mulle tundus, et kontekstis oli neil pisut teistsugune tähendus.
„Ma tegin kõik minust sõltuva. Burkin, Simonjan ja Latohhin on meie poolel, ega ma muud oodanudki,” sedastas Margarita Tihhonovna.
Uksekell plärises teravalt ja nõudlikult. Seejärel koputati.
„See on Timofei Stepanovitš,” elavnes Margarita Tihhonovna. „Igatahes ma loodan, et tema…”
Haaranud noa, läks Igor Valerjevitš avama. Mõne hetke pärast kostis esikust saabunu köhiv hääl:
„Lipsas minema! Pettis ära! Tõbras, raisk sihuke! Andke mulle andeks, seltsimehed!”
Kolistades rautatud saabastega, tormas tuppa vanamees. Ta oli lokkis peaga, laiaõlgne, riietuse poolest meenutas juba aastaid partisaniks olnud kolhoosiesimeest: põlvede kohalt välja veninud ja mullased püksid olid saapasäärtesse topitud, pruunile kulunud pintsakule oli siin-seal kleepunud puuokkaid ja – vaiku.
„Minu süü!” Vanamees tõmbas juuksepahmakast jõuga välja halli salgu. „Mina lasin Šapira käest! Olen valmis oma nahaga tasuma!”
„Timofei Stepanovitš, rahunege otsekohe!” lausus Margarita Tihhonovna vaikselt, kuid võimukalt. „Kuidas Provotoroviga on? On ta elus?”
„Vadka viidi haiglasse.” Vanamees silmitses rusikasse pigistatud juukseid. „Arstid ütlesid, et ei midagi hirmsat… Šapira andis talle obaduse ja hüppas aknast välja…” Ta lasi sõrmed lahti ja peast kistud hall tutt kukkus maha.
„Timofei Stepanovitš, kullake, kuidas siis nii?” küsis Tanja rusutult. „Aga kus te ise olite?”
„Kemmergus…” Timofei Stepanovitš oli nutma puhkemas. „Šapiraga jäid Provotorov ja Lutsis… Te ütlesite mulle ennist, et Šapira on reetur, ometi tõi teda ju lugemistuppa Maksim Danilovitš isiklikult! Ma ei suutnud ju uskuda, et ta… Ma arvasin, et me kahtlustame inimest, meie mõttekaaslast, ilmaasjata, et meil on pärast häbi, tuleb andeks paluda!..” Korraga läks Timofei Stepanovitš jutt imelikult tokerduvaks. „Aga kes see on?” küsis ta, pööramata minult sõgedat pilku.
„Maksim Danilovitši vennapoeg,” ütles Margarita Tihhonovna. „Aleksei Vladimirovitš Vjazintsev. Ma ju rääkisin teile…”
„Mehesõna…” kähises Timofei Stepanovitš ja sööstis minu poole.
Ma varjusin häbiväärselt Margarita Tihhonovna taha.
„Aleksei Vladimirovitš, annan mehesõna, ma lunastan…” Timofei Stepanovitš põrutas rusikaga endale vastu rinda, nii et kõmises. „Ma närin Šapiral südame rinnust…”
„Timofei Stepanovitš, kullapaikene…” palus Margarita Tihhonovna väsinult, „ohjeldage nüüd oma sangariloomust. Aleksei Vladimirovitš on niigi vatti saanud. Aitab temale tänaseks muljetest küll. Öelge parem, kus on Ogloblin ja Larionov?”
„Nad valvavad seda kinnivõetut.” Timofei Stepanovitš astus vastu tahtmist must eemale. „Vozgljakovade kuuris.”
„Aga teised?”
„Otsivad Šapirat…” Vanamees rehmas lootusetult käega. „Jagunesid kahte rühma. Ühte juhib Dežnjov, teist Ievlev.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.