21 maailmakuulsat kunstnikku. Annus Raud
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу 21 maailmakuulsat kunstnikku - Annus Raud страница 4
Название: 21 maailmakuulsat kunstnikku
Автор: Annus Raud
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949496327
isbn:
1500. aasta alguses lahkub Leonardo Milanost, peatub lühemat aega Mantovas, Veneetsias ja suundub 1501. aastal tagasi kodusesse Firenzesse. Siin jätkab ta tööd teaduste alal. 1503. aastal teeb linna raad talle ülesandeks maalida Palazzo Vecchio Suure Nõukogu saali seinale maal Firenze ajaloost. Teise suure maali pidi samasse maalima Michelangelo. Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu, kus firenzelased olid võitluses Milano vägede vastu hiilgava võidu saavutanud. Ta maalis kartongile ja kandis osa kompositsioonist saali seinale, kuid jättis siis töö pooleli, sõitis (30. mail 1506) uuesti Milanosse ega pöördunudki lõpetamata teose juurde tagasi.
Kartong ega seinale kantud joonis pole meie ajani säilinud, kuid alles on terve rida meistri omakäelisi eskiise ja visandeid. See teos on sõjateema käsitlemise alguseks uue aja maalikunstis. Kompositsioon on täis dramaatikat ja liikumist, keskses võitlusstseenis käib lahing lipu pärast, võitluse hoogu, kirge ja julgeid liigutusi, nende ülimat pinget, mis avavad sõja julma tegelikkuse, ei ole ükski teine kunstnik osanud sama haaravalt jäädvustada.
Leonardo da Vinci enese käega loodud tahvelmaale Firenze perioodist ei ole säilinud kuigi palju, kuid olemas on kuulsaim – “Mona Lisa” ehk “La Gioconda” (1503–1506, Pariis, Louvre). See on Firenze rikka aadliku Francesco del Giocondo noore abikaasa portree.
“Mul on õnnestunud luua tõeliselt jumalik pilt,” on Leonardo enda tööd hinnanud. Kunstnik olevat kutsunud Mona Lisa poseerimise ajaks ateljeesse lüüramängijaid ning lauljaid, ta hoidis seal pidevalt narri, et hajutada modelli melanhoolset pilku, mis portreedele nii iseloomulik oli. Niisuguste vahenditega püüdis ta tuua naise näole naeratust – ja see on tal ka jäädvustada õnnestunud.
Mona Lisa, 1503–1506
Daam on maalitud istuma detailse, keerulise, unistav-fantastilise, sinasse kaduva maastiku taustale. Samavõrra salapärane on ka pildil olev naine, kelle näol on teatavasti kerge, vaevutabatav naeratus. Täiesti omalaadne isiku karakteriseerimise võte selle teose juures on naise vabas, sundimatus asendis käed.
“Mona Lisaga” rajas Leonardo da Vinci uue suuna portreežanris – ta asetas rõhu inimese sisemaailma esiletoomisele. Ja selles teoses võib tundma õppida veel üht Leonardo peamist isikupärast joont – heledate ja tumedate toonide meisterlikku käsitlemist. Õhkõrn, vaevutajutav poolvari, sujuv üleminek toonilt toonile (nn sfumaato) muudab kontuurid pehmeks ja ümaraks.
Järgmised aastad veedab Leonardo peamiselt Milanos.
Vahepeal Firenzet külastades maalib ta veel “Madonna Püha Annaga” (1510), mis asub samuti Louvre’i kunstimuuseumis Pariisis. Milanos telliti temalt veel üks ratsamonument – marssal Trivulzio mälestuseks. Seegi jäi projekti tasemele. Meieni on jõudnud mõned joonistused tema märkmetes.
1513. aastal kutsus Julio Medici Leonardo Rooma, kuhu ta jäi kuni 1517. aastani. Seejärel suundus kunstnik kuningas Francois I kutsel Prantsusmaale. Viimastel eluaastatel pööras ta peamist tähelepanu mehhaanikale ja joonistamisele. Pariisis kirjutas ta ka oma traktaadi maalikunstist.
Prantsusmaa perioodi tuntuim maal on “Ristija Johannes”, teatakse ka seeriat piibliteemalisi joonistusi. “Ristija Johannes” (1517–1519) on täis erootilist kahemõttelisust: noort prohvetit ei ole kujutatud nagu püha askeeti, vaid kui elavat, tundelist ja naudinguhimulist võrgutajat.
Francois I hindas jutuajamisi Leonardoga, kelle elujõud juba raugemas oli. Kuningas on öelnud, et ta ei usu, et maailmas leiduks teist inimest, kes oleks samavõrd kompetentne nii maalikunsti, skulptuuri kui ka arhitektuuri alal nagu Leonardo ja kes pealegi oleks veel sama suur filosoof.
Leonardo da Vinci suri 2. mail 1519. aastal.
MICHELANGELO
(1475–1564)
MICHELANGELO TEOSEID
Püha perekond, 1503–1504
Sixtuse kabeli laemaal, 1508–1512
Viimne kohtupäev (Sixtuse kabeli altarimaal), 1536–1542
Skulptuurid:
Madonna trepil, 1490–1492
Kentauride lahing, 1492
Pietá (Kristuse taganutmine), 1498–1501
Taavet, 1501–1504
Brügge madonna, 1501–1504
Julius II hauamonument, 1505–1545
Mooses, 1512–1516
Surev ori, Võitlev ori, 1515–1516
Pietá, u 1550
Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16. sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus inimhingele. Romantikaajastul hakati seda jõudu nimetama inspiratsiooniks.
Jumalik inspiratsioon nõuab üksiolemist ja mõtisklemist. Kunstiajaloos on Michelangelo esimene kunstnik-üksiklane, kes pidas peaaegu lakkamatut võitlust ümbritseva keskkonnaga, sest tundis end seal võõrkehana.
Michelangelo Buonarroti sündis esmaspäeval, 16. märtsil 1475. aastal Caprese linnakeses Toscanas. Isa pani poisi Francesco da Urbino kooli Firenzes, kus ta pidi õppima ladina keele grammatikat. Poiss oli loomult väga uudishimulik, kuid grammatika tuupimine tundus talle tüütuna. Õppimine ei tahtnud kuidagi edeneda. Isa oli nördinud, sest ta oli lootnud, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas.
Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja kolmeteistkümneaastane Michelangelo pandi kolmeks aastaks Domenico Ghirlandaio ateljeesse maalikunsti õppima. Ghirlandaio ateljeesse ei jäänud ta aga kuigi kauaks, sest teda köitis kõige rohkem skulptuur. Selles andis talle õpetust Donatello õpilane Bertoldo di Giovanni, kes oli Medicide antiikkunstikogu varahoidja. Michelangelo olevat Medici aedades peamiselt tegelenud antiikskulptuuride joonistamise ja kopeerimisega ning saavutanud kiiresti meisterlikkuse.
Noor kunstnik hakkas sedamaid silma Lorenzo Toredale (Medicile), kes ta patrooniks hakkas ning ta filosoofide ja literaatide seltskonda kutsus. Juba 1490. aastal hakati rääkima noore Michelangelo Buonarroti erakordsest andekusest. 1494. aastal, kui Firenzele lähenes Karl VIII sõjavägi, lahkus Michelangelo umbes aastaks linnast. Kahekümne ühe aasta vanusena suundub ta Rooma, et 1501. aastal kodulinna naasta.
Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada. Ainus lõpetatud ja säilinud töö on tondo “Püha perekond” (1503–1504, Uffizi muuseum, Firenze), mille ta maalis Angelo Doni ülesandel. Maali motiiv on uudne ja äärmiselt julge. Skulptuurile omane plastiline käsitlusviis on siin maali üle kantud. Eriti võluvalt mõjuvad teose dünaamika ja joonte selgus. Michelangelo loomingule iseloomulikud alasti figuurid tagaplaanil ei ole süžeega seotud, kuid Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainsaks väljendusvahendiks oli inimfiguur.
Tondo kompositsioon on loodud madonna kuju ümber. Jumalaema on noor ja imekaunis, rahulik ja suursugune. СКАЧАТЬ