Minu Narva. Kahe maailma vahel. Katri Raik
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Minu Narva. Kahe maailma vahel - Katri Raik страница 6
Название: Minu Narva. Kahe maailma vahel
Автор: Katri Raik
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: История
isbn: 9789949511488
isbn:
Praegu on Kreenholmi ajalooline territoorium suletud, sinna saab vaid tutvuse kaudu või siis ekskursiooniga kevadise suurvee ajal, kui Narva kosed on avatud. Idapoolse joaharu kõrgus on 7 meetrit ja see kujutab ühtlast järsku veeseina, läänepoolne langeb astangutega ja viimase astangu kõrgus on 3,5 meetrit. Neid jugasid peab ise nii nägema kui kuulma. Nende võimas kohin ja kollakas vetemäng ei võlu ainult meid. 17. sajandi Inglise maailmarändur Nathaniel Wraxall nimetas seda Euroopa üheks võimsamaks loodusnähtuseks; Katariina II ise külastas Narva koske. Saksa ja Vene Narva ehk siis Narva ja Ivangorodi kõrval oli see linna teine vaatamisväärsus. Ning just odav vee-energia võimaldas Narva 17. sajandil rajada puidutöötlemise manufaktuurid ja hiljem tekstiilitööstuse. Siinkohal on põhjust korra peatuda ja mõelda, kui tänuväärne on Narva ajalugu: Narva näitel saab rääkida ära kogu Eesti ajaloo, sõdadest ei räägi ma üldse, sellele lisandub tööstusajalugu ning lõpuks ka igapäevaajalugu.
Narva kosed likvideerusid koos veehoidlaga, mis rajati hüdroelektrijaama tarvis 1950. aastatel. Nüüd saab Kreenholmi koskesid avada vaid Venemaa poolelt ning seda, millal kosed avatakse, saab teada vaid Eesti piirivalve. Siiski kuulutab koskede avamist vabrikuvile hüüd, pikk ja esimesel kuulmisel hirmuäratav. Mäletan, kui seda esimest korda kuulsin. See kuulutab kõigile, eelkõige ettevaatamatutele õngitsejatele: „Kaduge!”
VIIN JA SUITSUD; EI: SUITS, TOIT JA VIIN
Kui Eesti meedial on vaja fotot tänapäevasest Narvast, siis tehakse see piirijärjekorrast. Soovitavalt inimestest, kes tulevad Venemaalt suitsu, viina ja odava toidukraamiga.
Piirijärjekorra fotol on ka kindel võttenurk. See foto tehakse tülpinud inimestest, kes tulevad Venemaalt. Nad seisavad Eesti piiril järjekorras, tihti mitusada meetrit pikas. Fotot saab teha läbi piiri tähistava võrkaia, see lisab pildile asjakohast meeleolu. Lisaks on tegemist kohaga, kus tuulise ilmaga puhub eriti äge ja tolmune tuul, ja kui paistab päike, paistab see seal eriti eredalt ja tüütult.
Inimeste käes on rasked kotid. Piirijärjekorras ei ole üldjuhul rõõmsaid nägusid. Mina olen näinud neid vaid noortel ja esmakordsetel turistidel või siis neil, kes Venemaalt tulles järjekorras aja peale õlut või viina joovad. Euroopa Liidu piiril on ju selged normid, kui palju tohib alkoholi tuua. Ja kui on olemas sõbrad, kellega ülemäärast märjukest jagada, võib tuju kahe piirijärjekorra vahel üsna ülevaks muutuda.
See sild, mille ühes otsas on Venemaa föderatsiooni suurte ehitistega piiripunkt ja teises otsas Euroopa Liidu kökatsid, kannab oma ehitamise ajast, 1960. aastatest Sõpruse silla nime. Nimi viitab sellele, et sillal peaks olema ühendav jõud. Suur oli minu imestus, kui sain teada, et pea iga nõukogude aega mäletav narvakas teab rääkida pidevatest kaklustest sillal, kaklejateks narvakad ja ivangorodlased, nende ühiseks vaenlaseks nõukogude miilits. Linnarahvas räägib miilitsa mootorratastest, mis üle silla käsipuu heideti. Kaklusi ajendas Ivangorodi poolel asuv ühendlinna populaarseim ning asjakohase nimega tantsuplats Džungel.
Eesti maksu- ja tolliameti andmetel läbib Narvas iga päev piiripunkti 5000 Narva elanikku, seega pea iga kümnes narvakas. Olgu, see ei ole päriselt tõsi: kindlasti käib palju inimesi üle piiri mitu korda päevas. 2013. aastal on linna ametlik töötus 10 % ringis, keskmine palk jääb riigi keskmisest 200 või 250 euro võrra maha. Rääkimata sellest, et ametliku statistika järgi saavad paljud tööl käijatest miinimumpalka. Piirijärjekorras on inimesi, kes käivad omaenda igapäevase suitsu, toidu ja viina järel, ning ka neid, kellele see on elatusallikas. Sellest, kus raha tegelikult liigub, saab küll aimu Ivangorodi väljanägemise järgi. Odava euroremondiga on korda tehtud apteegid ja bensiinijaamad. Kui arst Narvas ravimi üle otsustab, siis ta küsibki, kas tahate seda osta Venemaal või tõepoolest Eestis. Narkootikumid ja muud ohtlikud teemad jätame kõrvale, neist ei tea ma midagi.
Üle piiri saab ametlikult tuua kaks pakki suitsu ja liitri viina. Toiduainete üle, mida tuuakse, saab otsustada vaid piinlikul viisil inimeste toidukottidesse piiludes. Hallikad makaronid, kuivsupid ja konservid on esimesel kohal. Just need on põhilised kaubaartiklid ka piirile lähemal asuvates toidupoodides. Mis viinasse puutub, siis olen piirijärjekorras kuulnud, kuidas üks soliidses eas härrasmees jõulude ja uue aasta vahel teisele räägib: „Täna toon viina Venemaalt, aga vana-aastaõhtuks ostan viina ikka Eestist, see on maitsvam.” Maitse maitseks, kuid rahaline kokkuhoid on Venemaalt ostes märkimisväärne, seda eelkõige teatud marki sigarettide puhul. Minu jaoks on see juba kõrgem pilotaaž. Suitsukaubandus on kasulik äri. Narvas teatakse rääkida naisest, kes teenis sigaretikaubandusega endale Türgi reisi. Ning sigarette tuuakse üle piiri kõikidel võimalikel viisidel, peidetuna erinevatesse kehaõnarustesse. Kõige lihtsam üleveo viis on sigaretivöö, mille saab ümber kere siduda. Muidugi tuleb sigaretid enne pakist välja võtta. Ivangorodi piiriäärsetes prügikastides ja nende ümber on seepärast hulgaliselt tühje sigaretipakke. Siis saab sigarette paigutada näiteks mootorratturijope seljaosa kangakihtide vahele või käistesse: seal peab ju tugevduseks ruumi olema. Viimasel ajal levib komme siduda sigaretid ümber kintsu. Korpulentsetele prouadele sobib see moodus päris hästi ning number 60 riiete alla mahub juba üht ja teist. Päris kummaline on vaadata piiri ületavaid naisterahvaid, kes taaruvad, jalad harkis.
Peale sigaretikaubanduse on tulus äri suurte, ratastega kottidega midagi üle piiri vedada. Öö jooksul, kui järjekorrad on väiksemad, käiakse kuuldavasti üle kolm kuni viis korda. Kotis olla erinevad detailid, näiteks käekottide metallkaunistused või lukud. Kuuldavasti pannakse kusagil Ivangorodi taga metsas kokku Gucci käekotte, mille firmanimega detailid toodetakse Eestis. Vene toll ei ütle selle kohta midagi. Kaup antakse pärast piirikontrolli üle. Koos kaubavedajatega käiakse Narvast nii vahel ka viina järel: ületad Venemaa föderatsiooni piiri, lähed piiriputkast ühest uksest välja ja pöörad teisest sisse. Möllid ennast Venemaalt välja, ostad kauplusest, mida Narvas kutsutakse duty free järgi djutik’uks, liitri viina ja kõmbid üle silla koju tagasi. Nii käis üks tuttav Narvast üle piiri viina järel kihlveo peale 22 minutiga.
Muidugi räägitakse Narvas veel igasugusest kontrabandist, mis ei pea toimuma ilmtingimata jalgsi. Igaüks teab rääkida lugusid sellest, kuidas kaup tuleb üle piiri tuua kotis, mille saab enne piiripunkti alla, jõeäärsele kõnniteele visata. Keegi korjab siis kauba üles. Tänapäeval on sillavõre küll nii tihe, et sealt midagi suurt läbi ei mahu. Räägitakse, et inimesi saab üle silla transportida külmkapis. Palju liigub lugusid jõe alt läbi veetud bensiini- ja piiritusetorudest. Nimetatakse erinevaid kohti, kus need jõe alt läbi läinud. Lisaks öeldakse, et sellised torud olla ka veehoidla juures. Igasuguseid ujumislugusid teatakse jutustada, see tundub olevat piirikaubanduse uus suund. Tänavu aprilliski püüdis mees jõge vesihõljukil 36 kasti sigarettidega ületada. Muidugi peaks siinkohal pikalt kirjutama bensiinikaubandusest, mille otsene tulem on see, et Narvas maksab taksosõit linna piires kaks eurot. Seejuures peab ettevaatlik olema, sest kui takso vahepeal peatub, et keegi saaks varem maha minna, siis võetakse raha peatuste järgi. Narvas on oma äriloogika.
Kõige fantastilisem lugu, mida olen kuulnud, on Kreenholmi Georgi tehasest, kus oli üheksakümnendatel, kui aktiivselt relvade ja väärismetalliga äritseti, katapult, mille abil sai kaupa üle piiri lennutada. Inimese fantaasial ei ole piire. Täiesti unustamatu on ka lugu sellest, kuidas ühe mehe suvila saunast leiti kraan, kust tuli viina. See tähendab, et viinatoru jõudis Venemaalt otse koju.
Vaieldamatult on piiriületajate hulgas ka neid, kes käivad Ivangorodis tööl. Sealses Lõuna-Korea autotehases töötab väidetavalt kuni 300 inimest Narvast. Ning muidugi on piirijärjekorras ka sellised vahelduse otsijad nagu mina.
Tegelikult on Venemaa ja Ivangorodi lähedus üks Narvas elamise suuri plusse. Ivangorodis on EMT levi ja vaadake, СКАЧАТЬ