Filosoofilised jutustused. Voltaire

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ sellega toime tulla. Zadig vastas: „Kõik varahoidja ametikoha taotlejad tuleb panna tantsima, ja kes kõige nõtkemalt tantsib, on kahtlemata kõige ausam mees.“

      „Te teete nalja,“ ütles kuningas. „Veider viis valida endale maksukogujaid. Kuidas siis nii? Te eeldate, et kes kõige parema tantsuhüppe teeb, on kõige ausam ja osavam rahamees?“

      „Selle eest ma ei vastuta, et ta kõige osavam on,“ kostis Zadig, „aga uskuge mind, kaheldamatult on ta kõige ausam.“

      Zadig rääkis nii enesekindlalt ja kuningas jäi uskuma, et Zadigil on mingi üleloomulik salavõim rahameeste tundmiseks. „Ma ei armasta üleloomulikku,“ ütles Zadig. „Imeinimesed ja imeraamatud pole mulle kunagi meeldinud. Kui Teie Majesteet lubab mul katset teha, veendub ta, et minu saladus on ääretult lihtne ja hõlbus.“

      Serendibi kuningas Nabussan oli märksa enam üllatunud kuulda saades, et saladus on lihtne, kui olnuks siis, kui seda imeks oleks nimetatud.

      „0lgu nii,“ ütles kuningas, „toimige, nagu heaks arvate.“

      „Lubage mul tegutseda,“ ütles Zadig, „ja te võidate selle katsega rohkem, kui arvate.“

      Samal päeval laskis Zadig kuninga nimel kuulutada, et kõik, kes pretendeerivad Tema Armulise Majesteedi Nussanabi poja Nabussani peamaksukoguja ametikohale, peavad tulema kerges siidriietuses krokodillikuu esimesel päeval kuninga ootesaali. Neid tuli sinna kuuskümmend neli. Kõrvalsaali olid toodud viiuldajad, kõik oli balliks valmis. Kuid saali uks oli suletud ja sinna pääses ainult hämara väikese galerii kaudu. Tuli üks ametimees ja juhatas kandidaadid ükshaaval läbi selle galerii, kuhu nad mõneks minutiks üksi jäeti. Kuningas oli asjasse pühendatud ja oli kogu oma varanduse sellesse galeriisse välja pannud.

      Kui kõik pretendendid jõudsid ballisaali, andis Tema Majesteet käsu, et kõik tantsiksid; iial pole tantsitud nii kohmakalt ja nõtkuseta; kõigil oli pea norus, nimmekoht kõver, käed vastu külgi surutud.

      „Igavesed petised!“ lausus Zadig sosinal.

      Üksainus tegi tantsusammu nõtkelt, pea püsti, pilk enesekindel, käed välja sirutatud, keha sirge ja põlveõndlad kindlad.

      „Ah! Aus inimene! Tubli mees!“ sõnas Zadig.

      Kuningas kaelustas head tantsijat ja kuulutas ta varahoidjaks; kõiki teisi maksustati ja karistati suurimaist suurima õigluse järgi, sest igaüks neist oli galeriis viibimise ajal oma taskud täis toppinud ja suutis vaevu liikuda. Inimloomus tekitas kuningas nördimust – kuuekümne neljast tantsijast olid kuuskümmend kolm sulid. Hämarat galeriid hakati nimetama Kiusatuste koridoriks. Pärsias oleks need kuuskümmend kolm isandat teibasse aetud; mõnel maal oleks loodud kohtukoda, mis oleks varastatud rahast kolm korda rohkem kulutanud ja poleks midagi valitseja varakambrisse tagasi andnud; mõnes kuningriigis oleks nad täielikult õigeks mõistetud ning nad oleksid kergejalgse tantsija põlu alla saatnud. Serendibil karistati neid vaid riigi vara suurendamisega, sest Nabussan oli küllaltki hea- tahtlik.

      Ta oli ka küllaltki tänumeelne; ta andis Zadigile märksa tõhusama rahasumma, kui ükski varahoidja iial oma isandalt, kuningalt, varastanud oli. Zadig kasutas raha kullerite saatmiseks Babüloni, kes pidid talle Astartest teateid tooma. Korraldust andes Zadigi hääl värises, veri paiskus südamesse, silme ees hakkas virvendama ja hing pidi peaaegu välja minema. Kuller läks teele. Zadig nägi, kuidas ta laevale asus; Zadig tuli kuninga juurde tagasi ja mitte kedagi eest leides arvas end olevat omas toas ning ta lausus sõna „armastus“.

      „Ah armastus!“ ütles kuningas. „Just selles ongi küsimus: te aimasite ära, mis mulle muret teeb. Te olete tõesti suur inimene! Ma loodan, et te aitate mul leida naise, kes on kõigutamatult ustav, nagu aitasite mul leida omakasupüüdmatu varahoidja.“ Olles end kogunud, tõotas Zadig teenida teda armastusasjades, nagu oli teeninud varaküsimuses, ehkki see paistis olevat märksa raskem.

      SINISED SILMAD

      „Keha ja süda,“ ütles kuningas Zadigile… Kuuldes neid sõnu, ei suutnud babüloonlane end tagasi hoida ja katkestas Tema Majesteeti. „Kui hea meel mul on, et te ei öelnud „vaim ja süda“50, Babüloni vestlusringides muust ei kuulegi ja muud ei näegi kui raamatuid, kus jutt käib südamest ja vaimust ja mida on kirjutanud inimesed, kellel pole ei ühte ega teist. Aga palun teid, härra, jätkake.“

      Nabussan jätkas: „Mu keha ja süda on määratud armastama; esimesel neist on põhjust rahul olla. Mu käsutuses on siin sada naist, kes kõik on ilusad, lahked, vastutulelikud, isegi iharad või teesklevad seda minuga olles. Mu süda ei ole kaugeltki nii õnnelik. Olen liigagi sageli kogenud, et kallistusi jagatakse ohtralt Serendibi kuningale, kuid Nabussanist suuremat ei hoolita. Ega ma ei arva, et mu naised on truudusetud, aga ma tahaksin leida ustavat hinge, kes kuuluks ainult mulle; säärase aarde eest annaksin ära sada kaunitari, kelle võlud on minu päralt. Katsuge, kas te suudate mu saja sultanitari seast leida ühe, kelle armastusele ma võiksin kindel olla.“

      Zadig vastas talle nõndasamuti kui rahandusasjade puhul: „Härra, laske mul tegutseda; kuid ennekõike lubage mul kasutada aardeid, mida olite välja pannud Kiusatuste koridori; ma annan teile üksikasjaliselt aru ja te ei kaota midagi.“ Kuningas andis talle vaba voli. Zadig valis Serendibi saarelt kolmkümmend kolm kõige jõledamat väikest küürakat, keda suutis leida, kolmkümmend kolm kõige kaunimat aadlinoorukit ja kolmkümmend kolm kõige sõnaosavamat ja tüsedamat bonsat51. Ta laskis kõigil vabalt sultanitaride kambritesse minna; igale väikesele küürakale anti kulutusteks neli tuhat kuldtükki ja kohe esimesel päeval said kõik küürakad õnnelikuks. Aadlinoorukid, kellel polnud peale enda midagi anda, saavutasid võidu alles paari-kolme päeva pärast. Bonsadel tuli pisut rohkem vaeva näha; kuid kolmkümmend kolm jumalakartlikku kaunitari alistusid lõpuks. Kuningas, kes läbi võrekardinate nägi kõikidesse kambritesse, jälgis katseid ja oli ülimas hämmastuses. Tema sajast naisest langes tema silma all üheksakümmend üheksa.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Sheraa all mõtles Voltaire kuningas Louis XV armukest Mme de Pompadouri; mõnede Voltaire’i uurijate arvamust mööda aga Mme du Châtelet’d.

      2

      on pärsia muinasjutukogu, mille Pétis de la Croix 1712. a. prantsuse keelde tõlkis.

      3

      Moabdar СКАЧАТЬ