Minu Maailmameri. Uku Randmaa

Чтение книги онлайн.

      Kogu päeva meelitasin vaiksevõitu taganttuult suure gennakerpurjega. Selle hinnana pidin ise kogu aeg roolis olema. Taganttuules jaht nimelt ei kuula automaatpilooti. Roolisin rõõmuga – kena purjetamise ilm ju, päike paistis ja tuuleke puhus. Keskmine kiirus tõusis ilusa kuue sõlmeni ja lihtsalt nautisin… Mitte et merel roolihoidmine lihtsam oleks kui näiteks autos maanteel – aga eks kõik ole suhteline. Maa peal tuleb jälgida teisi autosid ja tee kulgu. Merel tuleb jälgida laineid, pilvi, tuule muutusi, teisi laevu.

      Õhtu eel jõudsin Kanaari saartele ja randusin Gran Canarial, Las Palmase linna sadamas. Esimene öö sadamas möödus rahulikult. Laine loksus vaikselt vastu vööri. Üks tädi pistis õhtu eel kitarri saatel laulma. Ilus see just ei olnud, aga vähemalt tuli hingest. Sama arvas ühe teise jahi neljajalgne meeskonnaliige, suur must koer, kes väljendas oma tundeid kaasaulumise teel.

      See õhtuseid laulmistunde harrastav tädi kaalub vähemalt sama palju kui ta abikaasa, üle sajakilone mehemürakas. Paarike elab jahil, mis on otsekui tehasest tulnud, külgedel ei ole ühtegi kriimu. Kuidas on see võimalik? Aga nõnda, et paar ostis jahi siitsamast, nad asusid kohe ankrusse ja on niimoodi elanud juba kolm aastat.

      Sarnaseid jahtidel elavaid paare olen kohanud ka mujal maailmas, igaühel oma eripärad. Kes peab jahil koera, kes üritab elatise teenimiseks pakkuda mingeid tooteid-teenuseid, näiteks purjede õmblemist või elektritöid. Issanda loomaaed on ikka mõnusalt kirju.

      SUNNITUD PUHKUS KANAARIDEL

      Jahi varustust täiustades oli mu kõige pakilisem küsimus: mis saab siis, kui rooliga peaks Suurel Sinisel midagi juhtuma? Mõtlen siin just roolilehte, mis on vee all. Piisab sellest, kui mõni vaal ebaõnnestunult sukeldub, viies rooli kaasa, ning mu Temptation muutuks juhitamatuks. Kui siis tuleks veel ootamatu halss, võiks see lõppeda poomi või masti murdumisega.

      Tuttava purjetaja soovitusel tellisin tuulerooli. See abimees hoiab kurssi vastavalt tuule suunale: vee kohal on väike puri ning vee all omaette roolileht. Seega toimiks see vajadusel avariirooli eest, kui teise rooliga peaks midagi juhtuma. Voolu ta ei vaja, töötab puhtalt tuule jõul, kandes jahi ahtris asuvalt purjelt jõu üle roolilehele.

      Samuti tellisin uue spinnakeri, sest jahi purjed näitavad väsimuse märke. Oodates tellitud kaupade saabumist, uudistasin Gran Canarial niisama ringi. Külastasin näiteks maadeavastaja Christopher Kolumbuse majamuuseumi. Kolumbus oli nagu trammijuht, käis neli korda üle Suure Lombi Kariibidel. Küllap polnud tal sõites häda midagi: esimene kord ta ei teadnud, mis teda ees ootab, aga pärast jätkus puhas rutiin.

      Tagasi jahile jõudes olin sunnitud külmkapi välja lülitama. Sadamas seistes napib energiat, olgugi et mul on pardal neli elektritootjat. Ent päikesepatareid ja vähese tuule tõugatav tuulegeneraator ei suutnud seda näljanägu ära toita. Mootorigeneraator ei tööta, kui ma mootorit ei kasuta, ning EFOYgeneraatori kütust tahan säästa pikemateks ülesõitudeks.

      Õnneks on külmkapp üsna tühi. Kõige rohkem on kahju sellest, et õlu läheb sedasi soojaks. Aga siin on üks nipp: kuidas juua kuumas kliimas külma õlut, kui kapten on kuradima kitsi ja on külmkapi elektri kokkuhoiuks välja lülitanud? Väga lihtne! Otsi üks sokk, soovitatavalt puhas. Kõige parema tulemuse annab pikk ja valge. Kasta mereveega märjaks. Pista õllepurk sisse ja riputa sokk kuskile päikesevarju tuule kätte. Naudi väikeste lonksudega. Võrreldes tavalise päikesesooja õllega… on vahe märgatav!

      12. november: Tere, Pisike!

      Jahte liigub siin Gran Canarial palju, kõikvõimalike lippude all. Muuli juures seisavad näiteks norralased, kes on kuskil masti maha murdnud. Rootsi lipu all seilaval jahil elavad noor ema, isa ning kaksikud poiss ja tüdruk, kes ajavad teineteist taga nagu kassi-hiire multifilmis.

      Torutange käisin aga laenamas minu jahi kõrval seisvalt raudlaevalt, kus elab tore inglise pere, ja seda juba kakskümmend aastat. Kõhnuke tumedapäine ema ja vintske sportlik isa koos kahe lapsega. Lapsed on sünnist saadik laeval elanud, vanemad õpetavad neile ise koolitükke. Nüüdseks on laevalapsed juba suured: umbes 16aastane poiss on tüüpiline vinniline tiinekas, täielik internetisõltlane. Tema õde, 14aastane pikajuukseline kena sale tütarlaps, harjutab usinalt aerutamist.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, СКАЧАТЬ