Meie lapse uni. Merit Lilleleht

Чтение книги онлайн.

      • Töötage oma pere jaoks välja kindel ja sobiv päevakava ning uneplaan – kellaajad, ajalised kestvused, nipid, piirangud jms! Samasugused, õhtust õhtusse korduvad rituaalid toovad lapsele turvalisustunde ja aitavad uneks ette valmistuda.

      • Hoidke voodi ja voodiümbrus samas olukorras igal õhtul ja ka ööl, koristage koos enne uinumist voodist ja selle ümbrusest mänguasjad! Tagage lapsele võimalus uinuda igal õhtul samas kindlas kohas ning magada seal terve öö!

      • Seadke lapsele selged piirid, millest ta saab aru ja mida ta on suuteline täitma! Kui olete mõne piiri või kokkuleppe kehtestanud, siis olge veendunud, et te ise seda ka esimesena mäletate, täidate ning vajadusel asjaosalistele meelde tuletate! Lahinguid, mille võitmises te kindlad ei ole, ärge parem ette võtkegi!

      • Kui lapsel ei tule mõnda aega õhtuti und, siis võtke ta voodist välja ja pange uuesti magama siis, kui teile tundub, et ta võiks uinuda! Kui laps ei uinu, võtke ta uuesti voodist välja ja oodake veel näiteks pool tundi! Nii leiate lapse uinumiseks sobiva aja, millest saate kinni pidada ka edaspidi.

      • Aidake lapsel leida sobiv turvatunnet sisendav kaisuloom või kaisunukk! Mudilasele võib kaisulooma juba koos valida. Kaisuloom aitab tal rahulikult iseseisvalt uinuda ning ei põhjusta halbu, sõltuvust tekitavaid harjumusi.

      • Püüdke ka nädalavahetustel säilitada argipäevast rütmi! Lapsele võib mõju avaldada juba kahetunnine ajavahe nii magamaminekul kui ärkamisel. See kõik võib tuua kaasa uneprobleeme.

      • Ühised mängud ja ajaveetmine koos lapsega päevasel ajal annavad lapsele sobivas koguses hellust ja hoolt, mis omakorda on aluseks rahulikule unele.

      • Panustage jätkuvalt rahulikele õhtustele hetkedele! Lapsel on lihtsam uinuda, kui kogu pere on õhtul rahulik ja rõõmsameelne.

      • Kui lapsel on tekkinud hirmud, siis võib jätta ukse paokile, et koduhääled tooksid temani turvalisusetunde ja laps tunneks, et vanemad on läheduses.

      • Enne lasteaeda minekut võib last hakata aegsalt harjutama varasemate ärkamistega. Lapse võiks äratada igal hommikul 15 minutit varem, kuni jõuate sobiva ärkamisajani. Kindlad hommikused ärkamisajad aitavad lapsel uinuda kindlatel kellaaegadel ka õhtuti.

      • Jaga oma tundeid teiste lastevanemate, sugulaste või sõpradega! Erinevad ja vastuolulised tunded kuuluvad vanemaks olemise juurde ja ei tee teist halbu lapsevanemaid.

      • Uskuge endasse! Teie tunnete oma last ja tema vajadusi kõige paremini!

      • Selle perioodi suurimad väljakutsed võivad olla võitlemine magamamineku vastu ning ka öised ärkamised. Selles vanuses laste kujutlusvõime piirid avarduvad iga päevaga, iga uue multifilmiga, samuti rikastavad päevamuljeid vestlused lasteaiakaaslastega, kogemata nähtud täiskasvanutele suunatud filmid, teleseriaalid ja ka raamatud, koomiksid, arvutimängud. Kuna laste jaoks on need elamused uued, siis on väga tavaline, et lapsed elavad samu elamusi ja muljeid veelkord läbi oma ööune jooksul.

      • Und võivad segada ka unepaanika, unes kõndimine, hammaste krigistamine või muud lapseea unehäired (vaata peatükki „Laste unehäired ja uneröövlid“).

      • Lapse öine allapissimine ei ole haigus ning laps ei tee seda kunagi tahtlikult. Kui vanemad reageerivad sellele negatiivselt, kasvab ka lapse ärevus. Öine allapissimine võib olla seotud elumuudatustega, uute olukordadega (lasteaeda minek, beebi sünd perre vm). Kui 4,5–5aastane laps pissib öösiti regulaarselt alla, peaksite pöörduma arsti poole!

      • Valed toitumisharjumused, liigse magusa ja suhkru söömine õhtusel ajal.

      • Koolieelikuid võivad hakata vaevama kasvuvalud, mis ei ole tõsise haiguse tunnuseks. Kasvuvaludele on tüüpiline sümmeetrilisus: mõlemad põlved, sääred või pahkluud valutavad samaaegselt. Mõnikord võib laps tunda valu ka käsivartes. Ta võib kurta valu juba magama minnes või ärkab valu tõttu öösel. Sel juhul võib lapsele teha kerget massaaži või anda valuvaigistit. Kindlasti tasub valude korral pidada nõu ka füsioterapeudi ja ortopeediga, et välistada valude tervislikud põhjused.

      • Jätkake varasemalt tehtud investeeringute eduka haldamisega (vt beebi ja mudilase investeeringuid), kõik eelnevalt nimetatu kehtib ka nüüd!

      • Hoidke kinni kokkulepetest! Piiride seadmise ja nendes turvaliselt püsimise eest vastutab lapsevanem!

      • Rääkige lapsele, miks on magamine tähtis ja milline on enesetunne siis, kui olete halvasti maganud!

      • Andke lapsele võimalus väikeseks päevaseks puhkuseks ka siis, kui ta enam tavaliselt päevaund ei maga!

      • Püüdke vaadata ja kogeda erinevaid televisioonisaateid kriitiliselt, lapse pilgu läbi – mida ja kuidas võib tema nähtut tõlgendada, millised kogemused ta nähtust endale talletab! Soovitame uusi saateid ja multifilme vaadata kindlasti koos lapsega ja talle seletada lugude tausta!

      • Andke lapsele aega magamaminekuks ette valmistada! Kui lapsel on mäng pooleli, öelge talle umbes pool tundi varem, et uneaeg läheneb: laps saab siis rahulikult mängu lõpetada!

      • Nutitelefonid on uue ajastu väljakutse, millega peavad edukalt toime tulema ka meie lapsed. Nutitelefonides on palju toredaid harivaid rakendusi, mida võib kasutada lapse harjumuste kujundamisel, näiteks hammaste pesu, WC-s käimine, СКАЧАТЬ