Meie lapse uni. Merit Lilleleht

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ jaksa temaga mõnel päeval õuegi minna, beebikoolist ja ujumisest rääkimata, pahandan iga väikese asja peale. Päevaunedega tal selliseid probleeme olnud pole, kahjuks aga ei suuda ma päeval temaga koos magada – und ei tule! Kas tal võib olla mõni terviseprobleem? Perearst ütleb, et küll kasvab välja. Ma ei jõua seda ära oodata!“ Mirjam, 33.

      Teame, et hea uni on oluline nii lastele kui lastevanematele. Hoolimata sellest, ei tea meist paljud, milline erinevus on lapse ja täiskasvanu unel ning kuidas muutuvad lapse unerütm ja unega seotud probleemid seoses arenguga. Värsketel lapsevanematel võib olla ettekujutus, et nende armas beebi magab nii päeva- kui ööuned kenasti kas oma voodis või nende kaisus, mõjutamata märkimisväärselt ema-isa unerütmi. Suure tõenäosusega võib juhtuda, et lapse uni muutub heitlikuks alles peale pooleaastaseks saamist. Mõned lapsevanemad kohanevad öiste ärkamistega tõepoolest kergemini, teised aga raskemini. On lapsi, kes täidavadki juba sünnist alates vanemate ootused, olles ideaalsed magajad kogu lapseea. Kui aga tegelikkus teistsuguseks kujuneb, võib see pärssida kogu pere heaolu. Seetõttu on hea teada, et eelnevad teadmised vastsündinu ja väikelapse unest võivad leevendada lapsevanemate enesetunnet. Hea uudis on ka see, et kogu pere ööund on võimalik mõnikord parandada üpris lihtsate võtetega.

      Miks on uni oluline?

      Uni on vajalik igas vanuses inimesele, kuid eriti oluline on täisväärtuslik uni just imiku- ja väikelapseeas, kuna uni ja magamine mõjutavad otseselt lapse kasvu- ja arenguprotsessi.

      Regulaarne uni võib olla üks kõige tõhusamaid vahendeid lapse positiivse arengu tagamisel. Tuginedes erinevate uuringute tulemustele, kinnitavad seda uneteadlased üle kogu maailma.

      Uuringud näitavad, et magamine on lapse kesknärvisüsteemi arengu seisukohalt ülioluline. Magamise ajal toimuvad lapse organismis suured muutused – vabanevad olulised hormoonid, tekivad uued närviühendused ning kaudselt tugevneb ka immuunsussüsteem. Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil. Sel ajal veedab imik kuni 70 % oma ajast magades. Seetõttu on hea ja täisväärtuslik uni juba alates sünnimomendist olulisel kohal lapse loomupärases arengus ning ajutegevuses. Lapsel on miljoneid närvirakke, mis ei ole omavahel veel ühenduses. Uued närviühendused ajus tekivad keemiliste protsesside tulemusena ainult magamise ajal, kui aju ei võta vastu ühtegi välist reaktsiooni. Just magamise ajal saab aju kujundada välja uusi olulisi närvirakkude ühendusteid, une ajal elab laps uuesti läbi päeval kogetud muljeid ning omandab uusi seoseid ja käitumisstrateegiaid. See mehhanism aitab lapsel mäletada mängimiseks ja õppimiseks vajalikke oskusi.

      Rebase Reinul oli omajagu õigus, kui ta soovitas Karu Mõmmil aabitsa une ajaks padja alla panna – unes laps õpib ja kinnistab oma teadmisi.

      Une ajal nõristub lapse organismi kasvuhormoon, mis aitab kaasa organismi üldisele arengule. Kasvuhormoonid vabanevad peamiselt magamise ajal, selle hormooni vabanemise tipphetk on just sügava une tekkimise ajal. Kui lapsel on pidev unevõlg, siis on ka kasvuhormooni nõristumine organismis peatunud. Ütles ju ka vanarahvas, et laps kasvab magades. Eriti oluline on täisväärtuslik sügav uni ajavahemikul kell 22–02 öösel. Ka melatoniini (otseselt uinumist soodustava hormooni) tase on organismis kõige kõrgem pimedal ajal, umbes kell 21–04.

      Lapseea uneprobleemid esinevad umbes 20-30 % lastest. Erinevad uuringud näitavad, et ebaregulaarse päevakava ja magamisaegadega alla 3aastastel lastel võib, võrreldes eakaaslastega, esineda arengulist mahajäämust ning seda isegi veel lapse seitsmendal eluaastal. Alla 3aastastel lastel, kes magavad ööpäevas vähem kui 10 tundi, võib esineda probleeme keele omandamisel ning lugema õppimisel. 2011. aastal avaldatud uuringu tulemusel selgus, et vähene uni võib varases lapseeas soodustada või põhjustada aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite teket. Ameerika iga-aastasel teaduslikul uneteemalisel konverentsil esitletud uuringu tulemused viitavad asjaolule, et eelkooliealiste laste liialt vähene magamine on suureks eelduseks, et laps muutub hüperaktiivseks ja tema tähelepanuvõime on häiritud. Sageneda võivad ka õnnetusjuhtumid, sest tähelepanuvõime on nõrgenenud. Hüperaktiivsetel lastel ja täiskasvanutel on tihtipeale täheldatud probleeme magama jäämisel ning unes püsimisel. Küll aga pole veel suudetud täpselt selgeks teha põhjuslikku seose suunda.

      Kosutava une tagamine lapsele on üks lapsevanema kohustusi. Me ju ei eelda, et laps oskaks kohe ise süüa või potil käia, samamoodi saame õpetada ka uinumisoskusi. Samuti on lapse unega seotud paljud last ümbritsevad inimesed. Une tähtsuse mõistmine ja väärtustamine lapse arengus ei ole oluline ainult lapsele endale, vaid ka tema vanematele!

      Eripedagoogid ja psühholoogid on oma töös märganud, et päris levinud on lastevanemate oskamatus, mõnikord isegi suutmatus, oma last arendada ja temaga tegeleda. Tihtipeale ollakse arvamusel, et väikelapseeas küpsevad lapse oskused kuidagi iseenesest ja kui midagi ongi vaja õpetada, siis selle jaoks on lasteaiad ning hiljem koolid. Või siis unekoolid … Tegelikult on lapsel iga uue oskuse kujunemiseks oma aeg ja koht ning ükski võõras täiskasvanu ei asenda lapsele ema ja isa.

      Toome ära seitse peamist põhjust, miks peab lapse uneharjumuste kujundamisega ja kvaliteetse une tagamisega teadlikult tegelema:

      1. põhjus: vastsündinutel puudub öö ja päeva eristamise oskus, sest inimese bioloogilist ööpäevarütmi reguleerib käbinäärmes sünteesitav hormoon melatoniin, mida organism ei suuda lapse esimestel elukuudel veel ise toota. Seetõttu peame me lapsevanematena õpetama beebit teadlikult ja regulaarselt öö ja päeva erinevusi mõistma. Ööpäevarütmi kujunemisele aitab kaasa ema rinnapiim, valguse ja pimeduse reguleerimine ning lapsevanemate käitumuslik eeskuju – lapsed õpivad meie käitumise najal.

      2. põhjus: lapsed vajavad turvatunnet ja positiivset rutiini. Seetõttu peame me lastevanematena looma oma lastele turvalised, eakohased ja tervislikud magamaminekutavad, mis korduvad päevast päeva samas järjestuses. Uinumisrutiin on hea päevasündmustest rahunemiseks, rahulikeks jutuajamisteks ja hoolivuse väljendamiseks, valmistades last järk-järgult ette uinumiseks. Laps uinub rahulikult, kui ta tunneb end tuttavas keskkonnas kaitstult ja turvaliselt. Vastsündinud laps jääb magama tihtipeale ema süles rinnaga toitmise ajal, sest ta tunneb ema soojust, lõhna ja lähedust ning kogeb kõikehõlmavat heaolutunnet. See on lapse esimestel elukuudel igati sobilik käitumine. Selleks, et aidata lapsel kasvades ka teistsugustes tingimustes magama jääda, tuleb seda talle teadlikult õpetada, luues ja säilitades lapsesõbraliku rutiini – valmistada laps ette rahulikuks uinumiseks, panna ta kindlal ajal hälli või lapsevoodisse, õpetada teda kaissu võtma pehmet mänguasja või tekki peale panema.

      3. põhjus: lastel esineb käitumisest põhjustatud uneprobleeme, millega peame teadlikult tegelema. Kui loota, et väikelaps kasvab oma uneprobleemidest, seoses vanuse lisandumisega, ise välja, siis tegelikult uuringute andmetel esineb kuni 80 % lastest ka kolme aasta pärast häireid uinumisel või öiseid ärkamisi. Halvimal juhul võivad unehäired kesta ka teismeliseeas ning muutuda täiskasvanuelus kroonilisteks. Seetõttu on just lapse esimesel kolmel eluaastal äärmiselt oluline uneharjumuste teadlik kujundamine ja piisava ööune tagamine.

      4. põhjus: tavaliselt lapsed ei teadvusta ise esmaseid väsimusmärke. Unega seotud uuringud näitavad, et laste vähese une põhiliseks reaktsiooniks on nutmine, ärrituvus ning erutuvus, mitte tavapäraselt eeldatud väsimus ning unisus. Seega on meil oluline märgata juba varakult lapse esmaseid väsimuse tundemärke ning ta leebelt magama suunata. Me peame tundma oma lapse käitumist!

      5. põhjus: laps peab saama vastavalt oma eale piisavas koguses päeva- ja ööund. Me peame teadma, kui palju und meie lapsed vajavad! Magamine ja täisväärtuslik uni mõjutavad otseselt lapse tujusid, käitumist, tähelepanelikkust, keskendumisvõimet. Tihtipeale hindavad lapsevanemad oma laste unevajadust tegelikust väiksemaks. Une hulk, mida meie lapsed vajavad, on päris suur ning lastevanematena peame sellega kursis olema. Tagamaks aktiivset ja rõõmsat СКАЧАТЬ