Meie lapse uni. Merit Lilleleht

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lapsed riides ja asuvad pudruportsu kallale.

      Hiljemalt kell 8.15 peame hakkama õueriideid selga panema. Talvisel ajal võtab see aega ikka vähemalt pool tundi vist. Kella 9-ks viime Marii lasteaeda. Samal ajal, kui Marii lasteaias alusharidust taga ajab, lähme meie Sandoriga tavaliselt poodi ja mänguväljakule. Ja 11-ks tagasi tuppa, kus teeme kahekesi mõnusa lõunasöögi. Siis tatsub Sandor ise oma voodi juurde, vinnab ennast padjani ja ootab emmelt oma kahte lutti: ühte suhu ja teist pihku. Ja jääb siis kohe rahulikult lõunaunne, mis kestab 2–3 tundi. Emme koristab siis köögi, loeb ajalehed läbi ja vaatab Internetti, vahel isegi põõnutab ka lõunaund.

      Peale ärkamist teeme snäkipausi ja valmistame õhtusööki. Kella 16–17 ajal toome ülejäänud pere koju: Marii lasteaiast ja issi töölt. Vahel käime õhtul veel kelgumäel või mänguväljakul. Koledama ilmaga saavad lapsed õhtul vaadata Lotte multikat, see on ikka veel (juba üle aasta) nende mõlema konkurentsitu lemmik. Õhtusse kuulub ka müramisaeg issiga, peitusemäng voodi all, pusled, klotsimäng. Enne magamaminekut teeme veel võileivapausi, et Mariil poleks võimalik und oodates tühja-kõhu-tunnet kaevata ja leida põhjust voodist välja tulemiseks. Kes lastest peseb ilusasti hambad ära, see saab oma tuppa seina peale kleepsu panna. See trikk mõjub küll ainult Mariile, Sandoril on kleepsudest „kama kaks“. Tudukombed ja pidžaamad selga ning Sandor lähebki lastetuppa oma luttidega magama. Vahel peab issi teda veel paar korda voodisse tagasi suunama, kuid üldiselt on Sandor üks tubli ise magamamineja ja – jääja. Mariiga loeme teises toas veel Saabastega Kassi või Tuhkatriinu muinasjutte. Aga eriti ootab ta seda hetke, kui tule ära kustutame ja kaisus salajuttu räägime. Tavaliselt sellest ajast, kui emme väike tüdruk või issi väike poiss oli. Peale salajutu kuulamist ütleb Marii: „Lähen ära oma voodisse. Ära tule mulle järele, emme. Ma ise lähen!“ Ja lähebki, paneb veel lastetoa ukse kõva mürtsuga kinni ja ju siis vist poeb voodisse ja jääb magama. Meil jääb vaid mõistatada, mis seal kinnise ukse taga toimub. Kuid vaikus on petlik. Saame umbes südaööni magada, kui mõni lastest (tavaliselt Sandor) häält teeb. Ta on voodis käpuli tõusnud ja ei oska enam pikali heita. Keeran tal siis külge, vajadusel aitan lutti otsida ja jälle on pool tundi uneaega kindlustatud. On öid, kus pean lastetoas 2–3 korda käima. Kuid enamasti käin ikka 5 korda ära. Vahel tahab Marii öösel pissile, muud korrad aitan Sandoril külge keerata. Arvatavasti on rahuldavaks ööuneks vaja lutist ja mähkmetest loobuda. Ehk siis näiteks poole aasta pärast magame kõik juba paremini …

      Väikese vanusevahega laste une korraldamine võib olla pere jaoks tõeline logistikaprojekt. Paindlikkust nõuab mõlema lapse vanuse ja päevakava arvestamine ning nende omavaheline kombineerimine. Võib juhtuda, et lastel esineb omavahelist armukadedust ning vanemate tähelepanu võitmiseks kasutatakse erinevaid strateegiaid. Pere peab otsustama, kas panna lapsed koos magama või suunata nad unele kordamööda. Lapsi eraldi magama panna on kindlasti ajamahukam, kuid tundlike ja tähelepanu nõudvate laste puhul võib see olla ainumõeldav variant.

      Kaksikute uni

      Kaksikute vanematele võib panna südamele seda, et seoste loomine imikueas, näiteks laste hällis magama kiigutamine, võib hiljem muutuda suureks probleemiks − lapsed harjuvad läbi seoste uinuma. Kahe lapse igapäevane aktiivne uinutamine võib olla tõepoolest raske ülesanne!

      Identsete kaksikute unerütm võib olla väga sarnane. Mitmikute magamismustrid võivad olla aga rohkem erinevad, eriti siis, kui nad on erinevas mõõdus-kaalus või erineva temperamendiga. Kui kaksikud vajavad veel öist söötmist, on heaks nipiks, kui pärast esimese kaksiku ärkamist ja söötmist, äratada ka teine. Nii on võimalik muuta laste ööpäevarütm võimalikult sarnaseks.

      Meie poole pöördus üks 8 kuu vanuste kaksikute ema, kelle lapsed on väga erineva temperamendiga – üks rahulik ja tundlik, teine aktiivne ja krutskeid täis. Ema kartis, et ühes toas magavad lapsed segavad uinumisel teineteist, samuti ei osanud ta arvata, kumb laps panna voodisse esimesena?

      Voodisse soovitatakse panna esimesena rahulikum laps, kes võib muidu jääda aktiivsema venna või õe varju. Samuti ei tasu muretseda, et üks laps segaks teist uinumisel ja magamisel: tavaliselt ei mõjuta kaksikuid teise öine nutt.

      Erivajadusega laste uni

      „Minu poeg kaalus sündides 4,8 kg ning sünnitus lõppes erakorralise keisriga. Alates sünnist kuni kolmanda eluaastani magas ta väga halvasti. Arstid tunnistasid ta igati terveks. Neljandal eluaastal avaldusid lapsel vokaalsed, veidi hiljem ka motoorsed tik-id ehk mittetahtlikud häälitsused ja liigutused. Viieaastaselt diagnoositi tal Tourette`i sündroom ehk häire, mis on tikkide raskeim vorm ja mille puhul on lisaks sundtoimingutele, sundmõtetele, impulsiivsusele, tähelepanuprobleemidele sagedased ka uneprobleemid. Arsti sõnul võib enamik lapsevanemaid unistada sellest, et tema laps magaks 8-st õhtul 8-ni hommikul, kuid mina ei saa seda oma lapselt eeldada. Ka määratud ravimid võivad tekitada uneprobleeme ning uimasust. Laps võib olla päeval väsinud ja öösel ergas. Laps vajab enne uinumist kindlaid rutiine ja kõik peab enne uinumist tema jaoks olema korras, näiteks minu laps paneb siiani viis kaisulooma samas järjekorras ritta ning soovib, et teen talle teatud arvu paisid. Mõnikord on laps tugevas emotsionaalses stressis ning siis on ka uinumine raskem ning laps näeb palju hirmuunenägusid. Käime aeg-ajalt teraapias ning hoiame tihedalt ühendust lapse raviarstiga.“ Astrid, 40.

      Mõnikord erinevad lapsed oma vaimsete, sensomotoorsete või kommunikatsioonivõime, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii, et nende arenguvajadusi on tavakeskkonnas raske rahuldada. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

      Erivajadusega laps võib olla muuhulgas:

      • füüsilise puudega,

      • vaimse puudega,

      • psüühiliste või käitumuslike häiretega,

      • füüsilise või vaimse arengupeetusega,

      • suhtlemisraskustega,

      • sagedaste tervisehäiretega.

      Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest.

      Kuigi uneprobleemid on erivajadustega laste hulgas tavalised, on enamik lastest võimelised uneharjumuste õppimiseks. See võib võtta aga kauem aega, vanematel on vaja kannatust ning kindlat meelt. Mõnikord peab muutma ka tempot või võtma puhkepause, et jõuda soovitud muudatuseni. Arvestama peab ka kogu ülejäänud pere vajadustega. Kuigi alati peab võtma arvesse lapse konkreetseid erivajadusi, võib kohandada ka üldiseid põhireegleid. Näiteks igapäevased une-eelsed rutiinid aitavad lapsel aru saada, et mõned tegevused toimuvad teatud aegadel kindlas järjekorras. Erinevatest toimivatest nippidest ja meetoditest võib valida need, mille abil luua lapse vajadustele sobiva skeemi. Alati on võimalik uneprobleemide korral abi otsida spetsialistidelt, vajadusel ka unearstilt.

      Uuringud kinnitavad, et arenguhäiretega lastel esineb unehäireid rohkem kui arenguhäireteta lastel. Erinevate uurimuste kohaselt esineb unehäireid 49–89 % autismispektrihäiretega lastest, 25–50 % aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest ning 34–86 % intellektipuudega lastest. Unehäireid esineb hüperaktiivsetest lastest pooltel, seega kaks korda tavalisest sagedamini. Enam esinevad raskused uinumisel, uni on pinnapealne ja palju СКАЧАТЬ