Meie lapse uni. Merit Lilleleht

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Teine oluline märksõna sellel perioodil on öised söögikorrad. Lapse esimesel eluaastal on rinnapiim hindamatu väärtusega toit. Rinnapiima saavad lapsed on tavaliselt tugeva immuunsussüsteemiga, rahulikumad ning neile on, tänu toitmisele, tagatud piisav lähedustunne. Rinnapiima kasulikkuses ei kahtle keegi. Küll aga võib rinnapiimaga toitmine osutuda vahel riskiteguriks, mis võib kahjustada lapse une kvaliteeti. Suuremad riskid ja ohukohad seoses rinnapiimaga:

      • Lapsed kipuvad rinnapiima süües sügavasse unne vajuma. See aga paneb lapsevanema olukorda, kus ta on ootamatult (või pikisilmi oodatult) silmitsi magava beebiga. Lapsevanem püüab beebi vaikselt oma voodisse paigutada, riskides lapse ärkamise ja protestiga. Tavaliselt ongi just see hetk kõige kriitilisem lapse uneharjumuste kujunemisel. Vale stardipositsioon ei saagi tuua head tulemust! Andke lapsele iseseisva uinumise võimalus – see on tema põhiõigus!

      • Kui laps on allergiline mõnele toitainele, mille ta saab ema rinnapiima kaudu, siis võivad allergilised reaktsioonid tõsiselt takistada uinumist ning segada lapse und.

      • Tavaliselt laps sügava une faasis ei pissi. Igaks pissimiseks virgub laps öö jooksul vähem või rohkem. Kui laps on saanud vahetult enne magamajäämist rohkelt rinnapiima, siis kulub öö pissimisele ja paratamatult ka arvukale hulgale virgumistele.

      Unenipp! Leidke see maagiline hetk toitmise ja uinumise vahepeal! Anna alati lapsele enne uinumist piisavalt süüa, et tühi kõht ei takistaks uinumist! Kuid ära kunagi aseta juba uinunud last oma voodisse! Kui laps kipub toitmise ajal uinuma, siis püüa mõne leebe nipiga teda veel ärkvel hoida! Tehke alati peale söömist ka krooksutamine, see on paras hetk, et hoida last veel ärkvel! See annab võimaluse panna laps oma voodisse täis kõhuga, rahulolevana ja unisena.

      Last võib toita öösel nii, nagu lapsele ja perele sobib. Kui emale ja isale sobib, et laps saab öösel korduvalt rinnapiima ning see tagab lapsele ja vanematele kosutava ööune, siis on see igati sobilik käitumine. Kui teile aga tundub, et öiste söögikordade tõttu ei saa laps kosutavat piisava pikkusega ööund või lapsevanemad on kurnatud öistest söögikordadest ja lapse virgumistest, siis tuleks kaaluda päevakava muutmist. Kui laps on juba 6kuune, kaalub vähemalt 6,5 kg ning võtab kaalus normikohaselt juurde, siis tegelikult ta öösel toitmist enam ei vaja. Küll aga võib lapsel olla selle aja peale välja kujunenud tugev seos söömise ja uinumise vahel ning seetõttu teile tundub, et ta on ka öösel näljane. Kui laps sööb päeval iga 3–4 tunni tagant ning ka tugeva õhtusöögi, ei ole vanematel põhjust mures olla.

      Toome välja ka võimalikud uneröövlid lapse esimesel eluaastal ehk need asjaolud, mis segavad lapse und:

      • öö ja päeva segi ajamine;

      • koolikud, haigused (refluks, piimaallergia jt);

      • hammaste tulek;

      • esimese eluaasta arenguhüpe.

      Väärtuslikumad investeeringud, kuhu tasub lapse esimesel eluaastal lapsevanematel panustada:

      • Vastsündinu uneharjumuste kujunemist saab soodustada öö (pimeduse) ja päeva (valguse) eristamisega – panustage päeval heledale päevavalgusele ning rõõmsatele aktiivsetele tegevustele, õhtu lähenedes reguleerige valgust hämaramaks ning suunake tegevused rahulikumaks! Investeerige pimendavatesse kardinatesse ja teie lapse uni ei saa häiritud valguse poolt!

      • Pange oma beebi magamisasemele siis, kui ta on väsinud, kuid ei ole veel uinunud! Andke oma lapsele võimalus rahulikus keskkonnas proovida iseseisva uinumise kunsti! Ärgem õpetagem neid seostama und valede tegevuste ja kehvade harjumustega (rinnapiima imemine, kussutamine, autosõit)! Julgustage last uinuma iseseisvalt ning laske tal harjutada enese rahustamiseks sobivaid võtteid, olgu selleks siis omaette voodis pusimine, laulmine, pesa tegemine, tekiotsa kaissu haaramine või varvaste lutsutamine!

      • Eestis soovitatakse panna beebi magama seliliasendisse. Kaaluge ka lapse kinni mähkimist! See on traditsiooniline viis lapsele turvatunde tagamiseks ning meenutab talle ema kõhus veedetud aega.

      • Töötage oma pere jaoks välja sobiv päevakava ja uneplaan – kellaajad, ajalised kestvused, nipid, piirangud jms! Looge oma pere jaoks sobiv une-eelne rutiin ning rakendage seda eesli järjekindlusega – tulemused on seda väärt!

      • Kujundage lapse magamiskoht turvaliseks, lapse- ja keskkonnasõbralikuks ning uinumist soodustavaks (vaata ka peatükki „Lapse magamistuba“).

      Mudilaste uni (1–3 aastat)

      1–3aastased lapsed vajavad ööpäevas 10–13 tundi und. Unevajadus võib siiski olla väga individuaalne. Nagu täiskasvanute hulgas, nii on ka laste hulgas lõokesi ja öökulle, samuti võivad magamamineku tavad olla väga erinevad. On neid üheaastaseid, kes magavad kaks korda päevas, teistele piisab aga ühest päevaunest. Ka suurem osa kolmeaastastest vajab veel ühte päevaund.

      Selles vanuses on laste areng suures sõltuvuses täiskasvanu käitumisest, eriti oluline on praktiline koostegevus ning suhtlemine lähedastega. Lapsed õpivad täiskasvanuid matkides. Esemelise tegevuse mõjul jätkub tajude areng, vallandub intensiivne kõnearenguperiood, kujuneb esimene mõtlemise vorm ning eale iseloomulike praktiliste tegevuste algoskused (esemeline mäng ja joonistamine, eneseteenindus). Päevased aktiivsed ning lapse jaoks positiivsed askeldused ja toimetamised tagavad selle, et laps jääb õhtuti kenasti magama. Mõnikord võib olla ka vastupidi: laps võib olla oma uutest oskustest nii innustunud, et ta lihtsalt ei raatsi ega soovi uinuda!

      Väikelapsed on armsad, loovad ja andekad – seda ka magamaminemisel. Nad oskavad iseseisvalt tulla oma voodist vanemate voodisse ning põhjendada, miks nad ei peaks minema õhtul õigel ajal magama. Nad hakkavad katsetama piire. Esimese eluaasta oluline märksõna on püsiva kiindumussuhte loomine ühe lapsevanemaga. 15–24 kuu vanuses võib olla täiesti tavaline, et eemalolek emast-isast on lapsele talumatu. Kiindumussuhte loomine peaks jätkuma igapäevase rutiinse hoiutegevusena vähemalt üks aasta, soovitavalt kauemgi.

      Sellele vanuseperioodile on iseloomulikud vastuolulised, kiiresti vahelduvad tunded ning konfliktid lapse iseseisvuspürgimuste ja abituse vahel. Tihtipeale satub just ema kui lapsele kõige lähedasem isik nende negatiivsete tunnete objektiks. See lapse arenguetapp on ema jaoks üsna tülikas ja stressitekitav ning kõige selle juures jääb lapse tänulikkus minimaalseks. Võimalikku rahulolematust ilmutab laps kohe ja häälekalt. Lastevanematena on meil oluline mõista, et lapsed ei ilmuta sellist pahurust võõrastega, pigem jonnib laps just turvalises keskkonnas ja hooliva inimese juuresolekul. Meie kui lastevanemate jaoks on see suur väljakutse: nautida seda, et laps meid niivõrd hindab ja armastab, et võib meie juures isegi jonnida. Kaheaastane laps vajab eelkõige usalduslikku ja turvalist õhkkonda, kus ka jonn on lubatud.

      Võimalikud uneröövlid 1–3aastastel lastel:

      • piiride katsetamine − laps toob erinevaid ettekäändeid, et mitte minna magama või vastupidi: ta võib soovida minna voodisse juba kell 20, kuid sellele järgneb mitmetunnine soovikontsert − juua, pissile, lugeda, kallistada, kümme paid, veel kord juua …;

      • lahusolekuhirm vanematest − laps võib soovida, et uks oleks paokil ja ema-isa vastaksid tema hõigetele;

      • arenguhüpped – rääkimaõppimine, kõndimaõppimine jm.;

      • öine „rahvaste rändamine“ – laps tuleb öösel korduvalt vaemate voodisse, lapsevanem püüab esialgu last oma voodisse tagasi viia, peale kolmandat katset aga loobub ning suundub ise diivanile magama … kuni varahommikuse virgumistsüklini СКАЧАТЬ