Gort Ashryn I osa. Enne viimast sõda. Leo Kunnas

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ see kurikuulus Paradise Valley intsident, millest sai alguse sõda ar’ashw’arhanghiritega.”

      “Kas Paradise Valley polnud mitte ebaseaduslik koloonia, mille mingi usulahk oli omavoliliselt asutanud?” küsis kommodoor.

      “Täpselt nii. Seal polnud mingit sõjalist kohalolekut, kuna see neetud kolgas ei kuulunud föderaalsesse koloniseerimisprogrammi,” vastasin vihaselt.“Kui nad saatsid SOS signaali ning kohe pärast seda katkes nendega side, palusid sektori tsiviilametivõimud loomulikult relvajõududelt abi.”

      “Kas selle sekti nimi polnud mitte Tõelise Usu Jüngrid, need, kes kuulutavad, et moodne tehnika, nagu null-transport, portaalid, interaktiivne holovisioon ja muu on kõik saatanast ning energia ammutamine otse tähtedelt on patt, sest see tähendab varastamist jumalalt endalt? Kas need, kelle arvates inimkonna patukoorem olevat kasvanud nii suureks, et maailma lõpp polevat enam kaugel, see saabuvat täpselt aastal kolm tuhat?” küsis kommodoor.

      “Midagi sellist võis olla küll, aga ausalt öeldes ma ei ole kursis eri usulahkude maailmalõpu teooriatega. Igatahes portaali Paradise Valleys küll polnud, egas muidu poleks meid sinna saadetud,” kinnitasin omalt poolt.

      “Kogu Perifeerias on null-transport relvajõudude kontrolli all. Ilma Relvajõudude Transporditeenistuse loata ei lenda kärbes ka portaalidest läbi. Mis tahes riskid on siin lubamatud,” oli kommodoor resoluutne.

      “Neil oli maailma lõpu suhtes õigus,” ütlesin äkitselt.

      “Kuidas?” ei saanud kommodoor kohe aru.

      “Nende maailma lõpp jõudis kätte hetkel, kui ar’ashw’arhanghirid Paradise Valleyle jõudsid. Kui seal olnuks veel portaal ka, mis oleks ar’ashw’arhanghirite kätte sattunud, tõusnuks sellest tõsine probleem kogu seitsmendale sektorile, sest nad oleks kindlasti üritanud kohe edasi tungida,” kinnitasin kommodoori riskihinnangut.

      “Aga sellal, kui me Fort Terminusel laevale asusime, ei teadnud 527. jalaväebrigaad ar’ashw’arhanghiritest veel midagi. Teadsime, et tegu ei ole lahinguoperatsiooniga. Pidime minema hättasattunud tsiviilelanikke abistama. Meie esialgne ülesanne oli Paradise Valleyl maabuda, rajada portaal, evakueerida selle kaudu tsiviilelanikud ning luua seal sõjaline tugipunkt. Teadsime, et viitseadmiral Horatio Nelson IV, kes oli määratud operatsiooni juhtima, on kogenud ja kompetentne ülem, meie pataljoni ohvitserid igatahes hindasid teda kõrgelt. Nii tegingi ma oma esimese, ligi üheksa ja poole valgusaasta pikkuse rännaku. Koos kiirendamise ja pidurdamisega kestis see natuke üle kümne aasta,” jätkasin oma selgitusi.

      “Paradise Valley lahing kuulub praeguseks juba kosmoselahingute klassikasse. Selle kohta on tehtud mitu põhjalikku uurimistööd,” kinnitas kommodoor.

      “Kosmoselahingust tean ma vähe, sest viibisin selle ajal külmutatuna laevatrümmis; tean ainult niivõrd, kuivõrd olen hiljem MILNETist järele vaadanud. Neid uurimistöid ma sealt küll ei leidnud,” väitsin vastu.

      “See informatsioon pole mõeldud avalikuks kasutamiseks,” vastas kommodoor. “Kas sa tead, kui palju mehitamata minikosmoselaevu on Maa Föderatsiooni laevastik oma eksistentsi seitsmesaja aasta jooksul kosmosesse lähetanud?”

      “Sellest räägiti üht-teist sõjakooli kosmosestrateegia kursusel,” tuletasin meelde.“Ilma lahinguarvutita ei suuda ma täpset arvu öelda. Väga palju. Mitusada tuhat,” oletasin.

      “Üle kaheksasaja tuhande,” teadis kommodoor.“Alguses olid need umbes jalgpallisuurused. Sa ju tead, mis on jalgpall?”

      “Me mängisime seda koolis ja hiljem lahingukoolis. Muidugi mitte Fort Deathrow’s. Meie sektoris on see üsna populaarne mäng.”

      “Küsisin lihtsalt sellepärast, et mõnes sektoris jalgpalli ei tunta,” selgitas kommodoor.“Hilisemad, õunasuurused laevad varustati juba null-side aparatuuriga, nii et tagasisidet ei tulnud enam aastate kaupa oodata. Nüüdisaegsed, kuuenda põlvkonna femtotehnoloogial põhinevad laevad pole enam suuremad kui väike pähkel või hernetera. Praktiliselt avastamatud, annavad need mitmekanalilist tagasisidet reaalajas ning energiaallikas peab vastu üle viie tuhande aasta. Ning peamine – need on suhteliselt odavad.

      Näiteks üheainsa transpordilaeva ehitamiseks kulub umbes kümnendik suurplaneedi nagu Maa või Tianlin Kolme või Zhongwen Nelja aastaeelarvest ning läheb kümme-viisteist aastat, enne kui laev valmis saab. Sama raha eest võib aga ehitada umbes sada tuhat luurelaeva. Ma arvan, et meie ülemvõim kosmoses põhineb miniluurelaevadel, mitte lahingu-, ema- ja transpordilaevadel, nagu mitmed juhtivad admiralid siiamaani arvavad,” rääkis kommodoor veendunult, võiks isegi öelda, et vaimustunult.

      “Kui teised meile tuntud tsivilisatsioonid kobavad nii-öelda kosmilises pimeduses ning on sunnitud huupi laienema ja koloniseerima, siis tänu miniluurelaevadele on meil suhteliselt hea ülevaade kogu kosmilisest ruumist vähemalt sada kuni sada viiskümmend valgusaastat väljaspool Maa Föderatsiooni piire. See võimaldab meil oma territoriaalset ruumi valguse kiirusel laiendada. Me teame, kuhu minna, mida koloniseerida, kus võivad paikneda meie potentsiaalsed vaenlased ning kuhu on seepärast vältimatu rajada sõjalisi tugipunkte,” võttis kommodoor lihtsate sõnadega kokku oma arusaama föderatsiooni kosmosestrateegiast.

      “Te räägite meie kosmosestrateegiast väga lihtsalt,” ütlesin tunnustavalt. “Sõjakoolis oli kõik kuidagi väga keeruliseks aetud: tähesüsteemide liigitus spektriklassi järgi, paljude muutujatega võrrandid eri tüüpi planeetide esinemise tõenäosuse hindamiseks, tuntud kosmosetsivilisatsioonide tüpoloogia, tuntud ja potentsiaalselt võimalike elukeskkondade mudelid, tsivilisatsioonide evolutsiooni ja tehnoloogilise arengu teooriad ja nii edasi. Tunnistan ausalt, et valdava osa nendest kahtlemata nutikatest teooriatest jättis meelde minu lahinguarvuti, mitte mina. Mõtlesin tihti, et milleks on vaja kõike seda teada minul, sõjakooli kadetil, kellest saab lihtne jalaväeohvitser, kelle põhiülesanne on nende suurepäraste tsivilisatsioonide esindajatega sõdimine.”

      “Ja mida te praegu mõtlete?” küsis arst vahele.

      “Mõtlen, et sõjakoolis on vaja kosmosestrateegia õpetamine muuta lihtsamaks ja arusaadavamaks, et hiljem ei peaks ohvitserid õppima nii palju oma tagumiku kaudu,” vastasin. “Küllap admiral Nelson ei kuulu nende konservatiivsete admiralide hulka, kellest te enne rääkisite?” püüdsin jutuajamist kosmosestrateegia teemalt kõrvale juhtida.

      “Oh ei,” vastas arst,“muidu poleks ta Paradise Valley lahingut võitnud. Kindral George Patton VII, kes oli sellal sektori ülem, ja admiral Nelson oletasid algusest peale, et sellest võib tulla midagi rohkemat kui tsiviilelanike evakueerimisoperatsioon, sest luureandmed, mida laevastik sellal valdas, näitasid, et umbes saja valgusaasta kaugusel Fort Terminusest Galaktika keskme suunas peab algama meile tundmatu tsivilisatsiooni territoriaalne ruum. Selleks ajaks olid meie luurelaevad täheldanud nende tegevust saja seitsmekümne kahes tähesüsteemis ning avastanud kaksteist asustatud planeeti üheksas süsteemis, sealhulgas nende oletatava koduplaneedi.

      Laevastiku staabi luureosakond oli andnud esialgse hinnangu nende tehnoloogilisele tasemele ja sõjalisele võimekusele. Seal oli öeldud, et kuigi nad suudavad ehitada valguse kiirusel liikuvaid laevu, valdavad null-sidet ja null-transporti, on nad meist kakssada viiskümmend kuni kolmsada aastat tehnoloogiliselt maas. Luureosakond hindas tollal, et neil on sada kakskümmend kuni sada kolmkümmend lahingulaeva ja meie mõistes umbes üheksasada diviisi maavägesid, kellest pool on hõivatud status quo säilitamisega viiel alistatud planeedil,” seletas kommodoor ja lisas: “Nagu hilisem ajalugu näitas, osutusid need andmed küllaltki täpseteks.”

      “Tõsi ta on, Paradise Valley kolonistide saatus näitas, et ar’ashw’arhanghiritel puudub igasugune respekt, veel vähem halastus nende СКАЧАТЬ