Название: Ärata endas hiiglaslik vägi. Kuidas hetkega haka
Автор: Anthony Robbins
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Самосовершенствование
isbn: 9789949571222
isbn:
Meenuta metsikult uhket inimest, naist nimega Rosa Parks, kes ühel päeval 1955. aastal Alabamas Montgomerys bussiga sõites keeldus istet pakkumast valgele inimesele, ehkki ta pidi seda seaduse järgi tegema. Tema vaikne kodanikuallumatus süütas tormakad vaidlused ja sellest sai sümbol, mida järgisid terved põlvkonnad. See oli kodanikuõiguste liikumise algus, teadlikkuse tõusulaine, ning sarnased protsessid toimuvad ka tänapäeval, kui võitleme võrdsuse, õigluse ja ühesuguste võimaluste tagamise eest kõikidele ameeriklastele, olenemata nende rassist, usutunnistusest või sugupoolest. Kas Rosa Parks mõtles tulevikule, kui ta keeldus bussis oma kohta loovutamast? Kas tal oli jumalik plaan, kuidas ühiskonnakorraldust muuta? Võib-olla. Aga tõenäolisem on see, et ta otsus tõsta standardeid sundis teda nii käituma. Milline kaugeleulatuv mõju oli ühe naise otsusel!
Kui mõtled „Mulle meeldiks küll selliseid otsuseid teha, aga ma olen läbi elanud suure õnnetuse“, siis las ma toon näite Ed Robertsist. Ta on „tavaline“ inimene ratastoolis, kellest sai eriline inimene otsuse tõttu mitte hoolida oma ilmselgetest puuetest. Ed on olnud halvatud kaelast altpoolt alates neljateistkümnendast eluaastast. Ta kasutab hingamisseadeldist, mille ta on valmistanud selleks, et elada „normaalset“ elu, ja öösiti magab teraskopsus. Ta on võidelnud lastehalvatusega kogu elu ning oleks mitu korda äärepealt surnud. Kindlasti võinuks ta otsustada, et keskendub oma valule, ent selle asemel valis ta tee, kuidas endasarnaste jaoks elu paremaks muuta.
Mida ta siis tegi? Pärast otsustamist on ta viimased viisteist aastat võidelnud maailma vastu, mis on teda sageli alandanud – tulemuseks puudega inimeste elu kvaliteedi paranemine. Olles puutunud kokku paljude müütidega, et puuetega inimesed pole millekski võimelised, on Ed inimesi harinud ja pannud aluse paljudele asjadele, alates rampide ehitamise propageerimisest, et ratastooliga liikudes kõikjale pääseda, ja invaparkimiskohtadest kuni abistavate käsipuude paigaldamiseni. Ta oli esimene halvatud inimene, kes lõpetas Berkeley California ülikooli, ja lõpuks oli ta California linnadepartemangu rehabilitatsioonikeskuse direktori ametikohal, jällegi luues võimalusi puudega inimestele.
Ed Robertsi tegevus on tähtis tõend, et pole oluline, kust sa alustad, vaid oluline on teha otsus ja jääda sihikindlaks kuni lõpuni. Kõik ta ettevõtmised said alguse üheainsa, võimsa ja pühendunud otsustamishetkega. Mida saaksid sina oma eluga peale hakata, kui tõepoolest otsustaksid seda teha?
Paljud inimesed ütlevad: „Noh, mulle meeldiks selliseid otsuseid teha, aga ma ei tea, kuidas peaksin oma elu muutma.“ Neid halvab hirm, et nad ei tea täpselt, kuidas oma unistused teoks teha. Ja selle tulemusena ei tee nad kunagi otsuseid, mis võiksid muuta nende elu selleks meistriteoseks, mida nad väärivad. Ma olen siin selleks, et öelda sulle – algul pole tähtis teada, kuidas sa tulemuse saavutad. Tähtis on otsustada, et sa leiad tee, saagu mis saab. Raamatus „Sisemine jõud“ kirjeldasin ma protsessi, mida nimetan „kestva edu valemiks“: 1) otsusta, mida sa tahad, 2) hakka tegutsema, 3) pane tähele, kas see toimib või mitte ning 4) muuda oma lähenemist, kuni saad selle, mida tahad. Otsus saavutada tulemus põhjustab sündmuste rea. Kui otsustad, mida tahad, hakkad tegutsema, õpid sellest ja muudad oma lähenemist, siis lood impulsi tulemuse saavutamiseks. Kui tõeliselt pühendud millegi toimumisele, ilmutab „kuidas“ end ise.
„Mis puutub alustamisse ja loomisse, siis on üks lihtne tõde – hetkel, mil inimene tõeliselt pühendub, hakkab end liigutama ka Saatus.“
Kui otsuse tegemine on nii lihtne ja võimas, miks siis rohkem inimesi ei järgi nõuannet „lihtsalt tee seda“? Ma arvan, et üks lihtsamatest põhjustest seisneb selles, et enamik meist ei taipa, milline otsus on tõeline otsus. Me ei saa aru, et muutuste tegemise väe loob adekvaatne, pühendunud otsus. Probleem seisneb osaliselt selles, et seniajani on enamik meist kasutanud sõna „otsus“ nii vabalt, et see kirjeldab justkui soovide nimekirja. Otsuse tegemise asemel me muudkui väljendame oma eelistusi. Tõeline otsustamine – mitte lause „Ma tahaksin suitsetamise maha jätta“ – tähendab kõigi teiste võimaluste välistamist. Tegelikult tuleb sõna „otsus“ ladinakeelsetest sõnadest de, mis tähendab „millestki“, ja caedere, mis tähendab „ära lõikama“. Tõeline otsuse tegemine tähendab pühendumist tulemuse saavutamisele ja seejärel enda äralõikamist kõigist teistest võimalustest.
Kui sa oled otsustanud, et ei suitseta enam kunagi, siis ongi sellega kõik. Kogu lugu! Sa isegi ei kaalu enam seda võimalust. Kui oled üks neist inimestest, kes on otsuse väega sel kombel kokku puutunud, siis tead täpselt, millest ma räägin. Alkohoolik teab, et isegi pärast aastaid absoluutset karskust peab ta alustama otsast peale, kui soovib teha ühe dringi. Pärast tõelise otsuse tegemist, olgu see kui tahes raske, tunneb enamik meist tohutut kergendust. Lõpuks oleme üle aia roninud. Ja me kõik teame, et on nii tore, kui ees on selge, kindel siht.
Niisugune selgus annab sulle väe. Selge sihiga tegutsedes võid sa saada tulemusi, mida sa tõepoolest oma ellu tahad. Enamikule meist on väljakutseks see, et me pole teinud otsuseid kaua aega ja oleme unustanud, mis tunde see tekitab. Me oleme oma otsustamislihased lõdvaks lasknud! Mõnel inimesel on raske isegi seda otsustada, mida ta õhtusöögiks tahab.
Niisiis, kuidas me neid lihaseid tugevdame? Hakkame neid treenima! Mida rohkem otsuseid me teeme, seda paremaid otsuseid hakkame tegema. Õpi igast otsusest, kaasa arvatud sellistest, mis ei tundu lühemas perspektiivis toimivat, sest niiviisi õpid tegema eristusi ja areneb su hindamisvõime ning tänu sellele oskad tulevikus teha paremaid otsuseid. Saa aru, et otsuste tegemine, nagu mistahes oskus, mille täiustamisele sa keskendud, muutub seda paremaks, mida sagedamini sa seda teed. Mida sagedamini sa otsuseid teed, seda rohkem sa mõistad, et valitsed tõepoolest oma elu. Sa ootad tulevikus tekkivaid väljakutseid ja näed neid võimalusena teha muutusi ning liikuda oma eluga uuele tasandile.
Pole võimalik liiga palju rõhutada kasvõi üheainsa edusammu äratundmise väärtust – see võib seisneda kasvõi üheainsa infokillu kasutamises, mis aitab anda elule uut suunda. Informatsioon on jõud, kui selle alusel tegutsetakse, ja üks mu õige otsuse kriteeriumitest on, et sellest peab tulenema tegu. Põnevaks teeb asja see, et sa kunagi ei tea, millal vajalik info sinuni jõuab! Põhjus, miks ma lugesin läbi üle 700 raamatu, kuulasin helilinte ja käisin nii paljudel seminaridel, on selles, et ma saan aru, kui oluline võib olla üheainsa uudse infokillu äratundmine. Miski, mis aitab uut suunda võtta, võib olla järgmisel leheküljel või järgmises peatükis. See võib olla isegi midagi sellist, mida sa juba tead. Ent mingil põhjusel see seekord haakub sinuga ja sa hakkad seda kasutama. Pea meeles, et kordamine on tarkuse ema. Uudne lähenemine aitab meil teha paremaid otsuseid ja seetõttu kujundada soovitud tulemusi. Kui inimene ei suuda asju õigesti hinnata, siis tekitab see segadust. Näiteks on paljud kuulsad inimesed teinud oma unistused teoks, ent ei suuda saavutatut nautida. Nad hakkavad sageli tarvitama narkootikume, sest tunnevad, et midagi on ikka puudu. See on nii seetõttu, et nad ei saa aru, et nende saavutused ja soov elada teatud väärtuste järgi ei lange kokku. Seda eristamisoskust õpid sa valdama järgmistel lehekülgedel. Teine väga levinud, paljudele valu tekitav probleem on oskamatus oma suhteid sisuliselt eristada. Seega on sisuline eristamine reeglites teine tähtis element, mida me uurime oma eneseavastuse teekonnal. Vahel võib see, et sa sisulist vahet ei näe, minna sulle maksma kõik. СКАЧАТЬ