Internetiturundaja lauaraamat. Erti Luik

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ loomisel on oluline teada, kuidas inimesed internetis tekste loevad. Internetikeskkonnas ei tehta seda nimelt nii nagu raamatute või ajalehtede puhul. Esiteks, lugemine veebis on pea 25 % aeglasem kui paberil. Teiseks väidab nn küttimisteooria, et inimesed käituvad veebis nagu muistsed kütid, püüdes lennult tabada info “lõhna” ehk ennustada, kas antud infoallikas vastab ootustele või tuleb sealt edasi liikuda. Ning see otsus püütakse teha võimalikult kiiresti (v19). Vaid viiendik kasutajaid loeb teksti sõna-sõnalt, alustades algusest ja lõpetades teksti lõpus. Kõigepealt vaadatakse pealkirju, kokkuvõtteid ja vahepealkirju, tekst ise jääb paraku kõige viimaseks. Konkreetsed ja kirjeldavad pealkirjad tõmbavad rohkem tähelepanu kui keerulised sõnamängud. Huvitav on veel see, et erinevalt paberajalehe lugejast eelistab internetikasutaja foto ja graafika asemel hästiliigendatud teksti. Oluline on märksõnade rõhutamine ja loetelud. Nielseni uuring tõdes, et lugedes algsetest tekstides pea poole võrra lühemaid tekste, leidsid inimesed, et neile anti oluliselt rohkem kasulikku infot (V19). Siit ka soovitus: hoidke esimese astme tekstid kokkuvõtlikud!

      Tekstide kirjutamise võib delegeerida mõnele spetsialistile, kuid sellisel juhul tuleb temaga teha tihedat koostööd – keegi teine ei tunne ettevõtet paremini kui selle juhid ja töötajad. Internetitekstide kirjutamise eripärasid vaatleme raamatus eraldi peatükis.

      Sisu terviklikkus

      Tekstide kirjutamisel on tähtis teada, kes on nende sihtgrupp ning millised on nende ootused. Välja tuleks selgitada, millega sihtgruppi kuuluvad inimesed tegelevad, kui vanad nad on jms. Lisaks põhitekstidele mõistetakse tekstide all ka muid sõnumeid, mis peaksid stiililt tervikusse sobima. Osad neist on tarkvarapõhised standardsõnumid (veateated, suunavad juhised jms), osad konkreetse kodulehega seotud (teade uudiskirja saajate nimekirja registreerumisest, kampaania võiduteade koos auhinna kättesaamistingimustega jms). Kõikidele sõnumitele ja teadetele tuleks leida ühtne stiil. Vastasel juhul võib juhtuda, et hea üldmulje, mis on loodud põhitekstiga, rikub näiteks hoopis teises stiilis veateade.

      Soovitatav on välja kujundada pikaajaline sisustrateegia, mis toetab ettevõtte ärilisi eesmärke, vastama kasutajate soovidele ja vajadustele. Sisustrateegia peaks tuginema kasutajate ootuste osas tehtud uuringutele ja analüüsidele.

      Hea sisu:

      • on kasutajale arusaadavas keeles ja lihtne;

      • rahuldab nende vajadused ja soovid;

      • lisab väärtust;

      • annab põhjuse tagasitulekuks.

      Lisaks tekstidele võib lehele lisada ka muid sisuosasid:

      • Foorum on ettevõtte jaoks oluline tagasisidevahend. Külastajatel on võimalik foorumis avaldada oma ideid ja mõtteid eri teemadel – see tagab, et lõpptulemuses on arvestatud kõikide soovide ja seisukohtadega. Samuti võimaldab see vastata korduma kippuvatele küsimustele ja vähendada nii klienditeeninduse koormust.

      • Küsimustiku kaudu saab mugavalt koguda infot oma külastajate ootustest. Näiteks võiksid kliendid jagada ideid mõne uut toodet puudutava strateegilise küsimuse kohta.

      • Pildigalerii. Üks pilt on mõnikord väärt enam kui tuhat sõna, see kehtib ka internetis. Pildigalerii puhul on tegemist pildisüsteemiga, mis on nii organiseeritud, et kliendil on lihtne saada ülevaade kas mõnest sündmusest, tootmisprotsessist vms.

      Tehnoloogia

      Kodulehe juures on alati esmatähtis info ise, kuid vähemoluline pole ka selle info esitus ning tehnilised funktsioonid, nagu otsingu- ja kataloogisüsteemid, tellimusvormid jne.

      Kodulehe tehnilised funktsioonid peavad võimaldama:

      • kasutada kodulehte erinevate, sealhulgas ka vanemate lehitsejatega. Põhiandmed, nagu aadressid, telefonid, artiklid, ülevaated jms peaksid olema loetavad ka mittegraafilise lehitseja (nt Lynxi) abil;

      • peamisi dokumente ja menüüsid lugeda ja registreerida otsingumootoritel (Google, Neti jne);

      • automaatset statistikat administratiivselt poolelt (lehekülje viimane muutmisaeg ja autor) kuni lehekülje kasutatavuseni välja (statistikaprogrammid).

      Sisuhaldustarkvara (CMS)

      Kodulehte luues tuleb otsustada, millist sisuhaldustarkvara kasutada. Millist varianti eelistada, sõltub ettevõtte iseärasustest. Tänapäeval on saadaval mitmeid laiatarbe sisuhaldustarkvarasid, mis on loodud vabavara põhimõttel ning maksavad vähe või on üldse tasuta. Sisuhaldustarkvara võimaldab hallata infot paindlikult, kiiresti ning mugavalt. CMS-ide üks osa on muu hulgas tekstiredaktor, mis lubab kontrollida õigekirja, linkide toimimist jms (vt joonis 9). Tekstide formaati on võimalik määrata pelgalt nupulevajutusega.

      Joonis 9. Tüüpiline CMS-i tekstiredaktor ning tema veebiväljund.

      Vabavaral toimivatest tasuta sisuhaldustarkvaradest võiks tuua näiteks Joomla!, mille on arendanud välja vabatahtlikud ning kus põhistruktuuri ja haldamismooduli saab rajada täiesti tasuta. Lisanduda võib tasu (eri)disaini või lisamoodulite (uudised, galeriid, kalkulaatorid jms) eest. Leidub ka täiesti tasuta lisamooduleid ja disainiblankette. Mõned, näiteks eestlaste poolt väljaarendatud Edicy, küsivad tasu kas põhidomeenile ümbertõstmise või lisamoodulite eest. Lisaks kogub populaar-sust algselt blogimootorina loodud sisuhaldussüsteem World-press. Tasuta vabavara kasutavad mitmed Eesti ja maailma (suur) – ettevõtete koduleheküljed Bauhof, BIGBANK, 4Energia, Bacterfield, Starman, SmartPOST jpt.

      Vabavaral põhinevate sisuhaldussüsteemide installeerimisega peaks saama hakkama iga keskmise arvuti- ja internetikogemusega kasutaja.

      Navigatsioon

      Kodulehekülje ülesehitust ja navigatsiooni võib võrrelda kaupade paigutamise ja liikluse korraldamisega kaupluses. Hästi organiseeritud liiklus võib suurendada müüki ning vastupidi – halb peletab kliendid eemale.

      Lehekülgedel peaks olema kerge navigeerid, ning nende struktuur peaks olema lihtne ja selge. Kasutaja soovib näha pilkupüüdvaid, hästi organiseeritud lehekülgi, kus kõik vajalik on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Seega on oluline ehitada keskkond üles nii, et seal joonistuks selgelt välja struktuuripuu või maatriks – sellisel juhul teab klient alati, kus ta leheküljel on, kust ta tuli ja kuhu ta edasi peaks minema. Struktuuritasemed või alamosad peavad üksteisest selgelt eristuma asukoha, värvi, fondi või muu visuaalse elemendi poolest (V51).

      Joonis 10. Tõhusa navigatsioonistruktuuriga koduleht: Riigi infosüsteemi teejuht (ria.ee/teejuht).

      Kuldne reegel ütleb, et kasutajal ei tohiks kuluda üle kolme klõpsu vajaliku infoni jõudmiseks. Siiski võib kasutaja teha koduleheküljel ka kümneid klikke, ilma et see peegeldaks kodulehe kehva ülesehitust – kõik sõltub kodulehest ja selle eesmärgist. Kui keskkonna eesmärk on kutsuda kasutaja mõnusalt aega veetma, on tavaline, et seal tehakse rohkem klõpse (nt Facebook, uudisteleheküljed). Või kui ettevõtte koduleheküljel esitletakse väga suurt hulka tooteid (nt raamatu- või elektroonikapood), on täiesti normaalne, et õige tooteni jõudmiseks teeb klient keskmiselt 10 või enam klikki.

      Sageli СКАЧАТЬ