Internetiturundaja lauaraamat. Erti Luik
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Internetiturundaja lauaraamat - Erti Luik страница 3

Название: Internetiturundaja lauaraamat

Автор: Erti Luik

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: О бизнесе популярно

Серия:

isbn: 9789949464661

isbn:

СКАЧАТЬ põhilise sisuosa nimetus ja lühike kirjeldus kirjutatakse paberitükile – nii tekivad sisuosi kirjeldavad kaardid.

      • Kaardid segatakse ja jagatakse kodulehe tüüpilist kasutajat esindavale testgrupile.

      • Kasutajatel palutakse jagada kaardid kuhjadesse. Ühte kuhja tõstetakse kaardid, mis kasutaja meelest kuuluvad kodulehel kokku ehk samasse alajaotusesse. Kasutajad võivad luua nii palju hunnikuid, kui ise soovivad, mõned kuhjad võivad olla suuremad, mõned väiksemad.

      • Valikuline lisasamm on paluda kasutajatel korrastada kuhjad suurematesse gruppidesse ja anda gruppidele nimetused. See võib anda häid ideid kodulehe paremaks struktureerimiseks.

      Kaartide sorteerimise peamine kasu väljendub leitud sarnasustes – kui kõik kasutajad panevad kolm sama kaarti ühte kuhja, peaksid need tõenäoliselt ka kokku kuuluma.

      Kaartide sorteerimise uuringul tuleb lisaks kvantitatiivsele arvestada ka kvalitatiivset infot – kasutajate kommentaare kaartide sorteerimise ajal. Teadmine, miks nad ühe või teise kaardi kokku asetavad, on väga väärtuslik.

      Testitavad ja nende arv

      Et teada saada kasutajate arvamust kodulehest ja selgitada välja, kui kasutajasõbralik see on, tuleb kasutajate hulgas teha uuringuid. Kasutusmugavuse väljaselgitamiseks on võimalik teha küsitlusi või moodustada kasutajatest grupid, keda intervjueeritakse. Kindlasti ei tohiks kasutatavuse üle lasta otsustada vaid väikesel grupil spetsialistidel, kes on tehniliselt kompetentsemad ja sisu osas motiveeritumad kui tavaline kasutaja.

      Levinumaid ja tõhusamaid meetodeid on süvaintervjuud internetikasutajatega, kes ei ole testitavat kodulehte varem külastanud ning kus vastaja kasutab testi käigus antud kodulehte. Soovitatav on testida vähemalt viite kuni viitteist kasutajat. Ka suuremate keskkondade puhul ei ole mõttekas kasutada enamat kui 15 testitavat – mingist hetkest ei anna iga lisanduv kasutaja märkimisväärselt juurde juba olemasolevale infole.

      Andmed esimeselt testitavalt annavad ühe vaatenurga lisaks testijate enda vaatenurgale ning moodustavad umbes 1/3 kogu testimise käigus saadavast infost. Teise testkasutaja vastustest ilmneb, et tema teeb mõningaid asju samamoodi nagu esimene kasutaja, ent ta teeb ka midagi erinevat, andes nii uut teavet. Kolmas kasutaja teeb mitmeid toiminguid sarnaselt kahe eelmise kasutajaga, ent lisab ka uusi andmeid, kuigi mitte enam niipalju kui kaks esimest. Iga järgneva kasutajaga lisandub järjest vähem uusi andmeid.

      Põhilised vead kodulehe ülesehitamisel

      Kui kodulehte ei ole mugav kasutada, ei leia klient toodet ja järelikult ei saa ta seda ka osta. See tõsiasi kehtis eile, täna ja nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus.

      Kodulehe ebaõnnestunud ülesehitus ongi enamasti peamine põhjus, miks kasutajad ei jõua soovitava lõpptulemuseni. Kui kasutaja on piisavalt motiveeritud, võib ta proovida veel kord pärast esmakordset ebaõnnestumist, aga kui teda korduvalt juhatatakse koduleheküljel ringiratast või juhatatakse läbi otsingu “ei kuhugi”, ta loobub ja lahkub.

      Koduleht tuleb rajada põhimõttel üldiselt üksikule, mille kohaselt detailne info paigutatakse kasutaja esmasest vaateväljast eemale, näiteks mõnele alamlehele. Seda peamiselt seetõttu, et vaid väike osa kasutajatest vajab kohe detailset infot. Enamik külastajad reageerivad juba üldistel, kõrgematel navigatsioonitasemetel ning hakkavad otsima üksikasjalikku infot, kui üldine info on suutnud haarata nende tähelepanu ja tekitanud huvi.

      Kodulehe hea, kasutajakeskse ülesehituse lahutamatu osa on struktuuri ja navigatsiooni sidusus, integreeritus lehesisese otsingu ja alamdomeenidega. Keerulisus, kompaktsuse puudumine, peidetud valikud jms takistavad kasutajatel leida otsitavat ning jätavad nad tihti vastusteta. Inimeste veebikäitumise tunnustatud uurijaid Jakob Nielsen toob välja kodulehe ülesehituse põhilised vead (V52).

      1. Loogilisuse puudumine. Kõige silmatorkavam struktuuriviga on sisuosade organiseerimatus ning loogilise paigutuse puudumine. Kuigi kasutajad saavad alati katse-eksituse meetodil ning otsingut kasutades otsitava leida, on see tülikas ja aeganõudev. Samuti piirab see kasutajal võimalust mõista teisi kodulehel toodud pakkumisi ning leida seotud tooteid.

      2. Sidustamata otsing ja struktuur. Paljud (kogenud) internetikasutajadkasutavad nii otsingumootoreid kui ka leheküljesiseseid otsinguid. Maandudes läbi otsingu leheküljele, mis ei anna vihjeid ega juhiseid teda ümbritseva kohta, on kasutajal raske sellel navigeerida. Otsingu ja struktuuri sidumine eeldab muidugi, et kodulehel tervikuna on olemas loogiline struktuur. Ka leheküljesisese otsingute kasutusmugavus suureneb, kui iga otsing toob välja konkreetse lehe asukoha struktuuris. Välised otsingusaidid (Google jt) ei saa seda tihti teha, sest nad ei tunne lehekülje struktuuri ega oska seetõttu esile tõsta olulisemaid valikuid. Kodulehekülje loojatel on see teadmine olemas ja seepärast tuleks täpsustada koduleheküljesisese otsingu puhul viidete sisu.

      3. Puuduvad sektsiooni koondlehed. Sektsiooni pealehed on maandumislehed, kuhu on koondatud ülevaatlik sisu ja viited alamlehtedele – need on abiks nii kasutajatele infohulgas orienteerumiseks kui ka otsingumootoritele, kuna maandumislehti tõstetakse rohkem esile. Samuti tihendab see otsingu ja struktuuri sidusust.

      4. Mitmetasandilisus. Objekte võib kodulehel liigitada erinevate kriteeriumide alusel. See võimaldab pikad tootenimekirjad kokku võtta kompaktseteks ja kergesti hallatavateks tootekategooriateks (ingl k shortlist). Samas võib liigne mitmetasandilisus muutuda kodulehekülje kirstunaelaks, kui objektid on paigutatud näiteks korraga mitmesse kategooriasse. Kasutajad võivad seetõttu kulutada ülesehituse mõistmisele palju väärtuslikku aega, mida nad võiksid hoopis kasutada toodete ja teenustega tutvumiseks.

      5. Põhilehega integreerimata alamdomeenid ja kampaanialehed. Internet on täis vanu kampaanialehti, millele liikluse tekitamiseks nähti kunagi kurja vaeva. Nüüd seisavad need mahajäetud leheküljed üksikute internetisaartekestena, tõmmates nii ettevõtte kodulehelt asjatult tähelepanu. Seepärast on soovitatav võimalusel kampaania eraldiseisvatest maandumislehtedest loobuda ja paigutada vajalik info alamlehtedele, mis seotakse kodulehekülje üldise struktuuriga. Eraldi kampaanialehed on õigustatud vaid suuremamahuliste kampaaniate, ürituste jms puhul.

      6. Peidetud navigatsioonielemendid. (Menüü)elemendid, mida kasutajad kohe ei märka, võivad sama hästi ka olemata olla. Siiski peidetakse üsna tihti olulised navigatsioonielemendid näiteks piltide taha, mis rulluvad lahti alles siis, kui kasutaja neile kursoriga osutab. Samasse kategooriasse kuuluvad ka navigatsiooniosised, mis kasutavad näiteks bännereid vms – inimesed lihtsalt ei pane selliseid elemente tähele. Selline lähenemine on õigustatud vaid kampaanialehtedel, mille puhul eeldatakse, et kasutaja on tulnudki lehele pigem ajaveetmise eesmärgil.

      7. Kontrollimatud navigatsioonielemendid. Kodulehekülje kasutusmugavust vähendavad erinevad liikuvad elemendid, näiteks muutuva asukohaga menüü. Siia kategooriasse kuuluvad ka läbimõtlemata lahtirulluvad elemendid, mis blokeerivad olulise osa sisust ning elemendid, mis liiguvad, keerlevad või tiirlevad.

      Joonis 3. Estonian Airi jaanipäeva kampaanialeht osaliselt peidetud navigatsioonielementidega.

      8. Mittejärjepidev navigatsioon. Navigatsioonistruktuuri ülesanne on aidata kasutajat. Kasutajad peavad sellele peale vaadates kohe aru saama selle loogikast ning see peab kehtima läbi terve kodulehekülje. Kahjuks muudavad paljud kodulehed navigatsiooniloogikat eri sektsioonides, kus valikud ilmuvad ja kaovad, tekitades kasutajas segadust. Põhimenüü on kasutajale СКАЧАТЬ