Internetiturundaja lauaraamat. Erti Luik

Чтение книги онлайн.

      F-tähe kujuline lugemismuster

      • esmalt loetakse horisontaalselt teksti ülemine osa, mis vormib f-i ülemise haagi;

      • seejärel liiguvad kasutaja silmad veidi allapoole ja loevad taas horisontaalselt, millest vormub f-tähe teine haak;

      • lõpuks skaneerivad kasutajad ülevalt alla vasakul äärel toodu.

      Loomulikult ei meenuta lugemismuster alati ideaalset f-tähte ning näeb tihti välja pigem e- kui f-ina.

      Tähelepanekud internetikasutajate lugemisharjumuste kohta (V13):

      • Tekste ei loaet läbi sõna-sõnalt. Põhjalik lugemine on harv, eriti kui kasutaja otsib erinevate teenusepakkujate seast sobivat.

      • Esimesed kaks lõiku peavad sisaldama atraktiivset infot, et haarata nende kasutajate tähelepanu, kes teksti kiirelt läbi skaneerivad.

      • Alapealkirjad, lõigud ja loendid peaksid algama oluliste märksõnadega, sest just neid märkavad kasutajad, kui skaneerivad teksti vasakut äärt. Kolmandat sõna reas märgatakse vähemtõenäolisemalt kui kahte esimest.

      Pane tähele!

      • Kasutajad näevad veebitekstide kiirel skaneerimisel tavaliselt vaid kahte esimest sõna iga rea algusest. Kui sõnad on lühemad, siis pisut enam ning kui esimene sõna on pikk, siis vaid ühte. Need põhimõtted kehtivad nii linkidele, sisule, pealkirjadele, lehesisesele otsingule, tootenimistutele, sisukaardile kui loeteludele.

      Kodulehekülje disainerid ja ülesehituse loojad peaksid olema kursis sellega, kuhu kasutajate pilk peatuma jääb ning seda juba kodulehe loomise algfaasis. Uuringud näitavad (V3), et kõige kindlam tähelepanuhaaraja on peale inimnägude, dekoltee ning teiste privaatsete kehaosade just tavaline tekst!

      Teksti pealkiri

      Teksti pealkiri on sõnumi silmatorkavaim osa, mille põhieesmärk on haarata tähelepanu ja tekitada külastajas huvi teksti vastu. Seetõttu tuleks teksti sõnum paigutada pealkirja, arvestades, et iga sõna seal on oluline ning et seal ei oleks midagi üleliigset.

      Pealkirja alguses peaksid olema inforikkad sõnad – nagu öeldud, märkavad kasutajad ka pealkirjast tavaliselt vaid paari esimest sõna ning kui seal on näiteks ainult ettevõtte nimi, on see paraku ka ainus, mis neile sellest meelde jääb (V8). Valitud sõnad peaksid kokkuvõtvalt kirjeldama artikli sisu. Nielseni väitel ei ava kasutajad pealkirja, kui see ei anna üheselt arusaadavat vihjet teksti sisust (V36). Paberväljaannete puhul on kasutajal enamasti pealkirja ümber piisavalt teotavat materjali: pilt, alapealkirjad, artikli tekst. Internetis on kasutajal aga enamasti kas pealkiri otsingutulemuste lehel või meili teemarida mille alusel otsustada.

      Pealkirjas selgitatakse, millest artikkel (või meil) räägib ja seda kasutajale mõistetavas keeles (mitte kasutada ettevõttesisest žargooni!). Kasutada tuleks lihtsat keelt, mitte kavalaid või trikitava sisuga pealkirju (ingl k teaser), mille peamine eesmärk on kasutaja klõpsama meelitada.

      Ettevõtte nime kasutamine pealkirja alguses ei ole üldjuhul mõistlik. Esiteks on uudis ettevõttestettevõtte enda koduleheküljel, mis tähendab, et ettevõtte nimi siin on üleliigne ja raiskab väärtuslikku pealkirjamahtu. Ettevõtte nime kasutamine on erandina kasulik vaid otsingutulemusi silmas pidades, juhul kui ettevõtte nimi on tuntud ning tõuseb nii teiste otsingutulemuste seast selgesti esile. Teiseks, alustades iga linki (nt uudiste nimekiri) sama sõnaga, muutub nende eristamine kasutaja jaoks raskemaks (V8).

      Veel tuleb meeles pidada, et pealkiri peab olema sisestatud märgendite (nt <H1>, <H2>, <H3>) vahele, et otsingumootorid saaksid need ka pealkirjadena tuvastada.

      Tõhus pealkiri:

      • on lühike,

      • jääb kergesti meelde,

      • on arusaadav ka ilma kontekstita,

      • on sisuliselt selge,