Internetiturundaja lauaraamat. Erti Luik

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ erinevaid navigatsioonitehnikaid. Igal navigatsioonitehnikal on omad eelised ja puudused ning see, millist täpselt kasutada, sõltub kodulehekülje eesmärgist. Kindlasti ei tohiks kodulehe kasutatavuse huvides neid miksida.

      10. Väljamõeldud või spetsiifilise sõnavaraga menüüribad. Menüüdes ettevõttesisese või erialase terminoloogia kasutamine tekitab kasutajais segadust ning takistab ka toodete esilekerkimist otsingutulemustes – kasutajad ei otsi enamasti tooteid spetsiifiliste terminite või slängisõnade järgi. Seetõttu väheneb ka koduleheküljele jõudvate külastajate arv.

      Kodulehe personaliseerimine

      Kodulehe personaliseerimine ehk kohandamine kasutaja individuaalsetele vajadustele peab lähtuma eelkõige kasutajast, mitte ettevõtte enda uuenduslikkuse taotlusest. Kodulehekülje kohandamiseks on kaks põhilist viisi.

      • Automaatne ehk süsteemipoolne kohandamine: näiteks koduleht, mis jätab meelde, millise keele inimene viimati lehitsemiseks valis ning järgmisel korral pakub talle seda keelevalikut; e-pood, mis kuvab kasutajale tema viimased viis ostu, et klient saaks teha tüüptellimuse; kindlustusfirma, mis annab kliendi viimastele andmetele tuginedes järgmise perioodi eeltäidetud kindlustuspoliisi.

      • Kasutajapoolne kohandamine. Selle puhul ütleb kasutaja arvutile oma eelistused. Näiteks saab kasutaja muuta uudistelehe selliseks, et see näitaks vaid kodukoha või teatud valdkonnaga seotud uudiseid või ilmateadet.

      Kohandamisel peab rangelt kinni pidama ärieesmärgist ja – kasudest. Just seepärast tuleb määratleda lisaks kliendikasule ka see, mida võidab kohandamises ettevõte. Ärikasudeks võivad olla:

      • kasvav liiklus ja lojaalsus;

      • tegevuskulude vähenemine ettevõtete puhul, kes pakuvad kasutajatele võimalust konfigureerida toodet ja esitada tellimusi internetis. See vähendab kataloogide printimise ning paberil või meiliteel saabuvate tellimustega tegelemise vajadust;

      • laiem haare – kohandamine võimaldab ületada geograafilisi barjääre.

      Tuleb tagada, et kasutajad leiaksid kiiresti üles koha, kust saab lehte kohandada ning mõistaksid hõlpsalt pakutavaid valikuid ja võimalusi. Et lehe esmakordsel külastajal oleks lihtsam, tuleks talle pakkuda ja selgitusi. Kui valikud ei ole selgelt mõistetavad, võivad kasutajad jätta vahele vajalikke samme või saada valesti aru, mida on vaja teha neil sobiva toote tellimiseks. Samuti ei pruugi kasutaja ise teadagi, millist valikut ta tegelikult soovib, iseäranis kui valikuvariandid on kehvalt lahti seletatud.

      Seetõttu ei kasutagi paljud kasutajad neile loodud rakendusi. Lahendus, mille puhul kliendile pakutakse kohe kõik võimalikud valikud ja lastakse kasutajal endal otsustada, mida ta soovib, enamasti ei tööta. Mõistlikum on teha kasutaja eest eelvalik ning jätta kohandamise võimalused juba neile sätetele, millel on kasutajate jaoks selgelt oluline kasutegur. Näiteks võiks autorehve müüv firma pakkuda eelvalikuna kõige enam ostetud ja tüüpilisele sõiduautole sobivaid talve- ja suverehve, nagu näha joonisel 4.

      Vaatamata sellele, kui head või lihtsad on kohandamise võimalused, jääb alati teatud hulk kasutajaid, kes ei kasuta neile loodud valikuid kunagi. Just seepärast peavad vaikimisi pakutavad valikud olema mitte ainult head, vaid suurepärased.

      Joonis 4. Müüja on teinud eelvaliku toodetest, mida enamik kasutajaid otsib (rehvid24.ee).

      Kujundus

      Kodulehe struktuur ehk see, kus ja kuidas info lehel asetseb, on kasutaja tähelepanu võitmise seisukohast väga oluline. Kodulehekülje kujunduse võib jaotada laias laastus kolmeks:

      1) kodulehekülje üldine kujundus ja navigatsioon;

      2) alamlehekülgede kujundus ja paigutus;

      3) teksti ja graafilise sisu paigutus tekstialal.

      Hõlpsalt kasutatava kodulehe loomine on keeruline ning nõuab enamat kui head kujundusmeelt. Alustada tuleks keskmise kasutaja profiili määratlemisest: millist infot ta otsib, miks ta kodulehele tuleb, millised on ta probleemid, millele ta püüab lahendust leida jne. See aitab leida vastuseid küsimustele, millist infot panna esilehele, millised valikud peaksid olema alati kättesaadavad ning millised ei ole kliendi seisukohast nii olulised. Selliselt on võimalik eristada oluline ebaolulisest, et kliendini jõuaks konkreetne ja selge sõnum. Tihti piisab selleks väikestest nüanssidest, näiteks registreerumise või pakkumisele vastamise lihtsustamine, tehes need võimalused kodulehel läbivalt nähtavaks.

      Joonis 5. Kodulehekülje kujundusosad. 1 – üldkujundus, 2 – alamlehe kujundus, 3 – sisuosa.

      Seda kõike võib teha eelduste ehk hüpoteeside najal. Neid on aga vaja kinnitada tegelike (kasutaja)andmetega. Disaini hindamisel võib rakendada laialt levinud A/B testimist, et veenduda (uue) disaini headuses. Pärast keskkonna üldise kujunduse paikapanemist võiks testida kohe ka selle erinevaid variante, et leida kõige parem paigutus. Hinnata tuleks, kuidas kasutajad tegelikult kodulehte kasutavad, muutes pisut disaini, kohendades võtmeelemente, nagu bännerid, pealkirjad, nupud jne. Pisiasjadest, näiteks nupu kujust võib sõltuda, kas kasutaja klõpsab sellel ja jõuab pakkumiseni või mitte. Testimisel saab nuppe vahetada, muutes nende värvi, kujutisi, fonti jne. Näitena kasutust lihtsustavast kujundusest võib tuua E-seifi kodulehe – keerulise sisuga finantsinfot jagav lehekülg on tehtud kasutajale kergesti mõistetavaks (vt joonis 6).

      Kodulehe muutmine

      Kui on loodud hea ja kasutajasõbralik kodulehekülg, võib tekkida tunne, et seda ei ole enam vaja parandada. Kasutusmugavuse pidev parandamine peaks aga olema iga kodulehe puhul tavaline praktika. Siiski ei peaks muutused toimuma vaid seetõttu, et midagi muutuks, sest uus ei ole automaatselt parem kui vana. Püsikasutajatele muutused enamasti ei meeldi, seega on mõistlik säilitada tuttav kujundus ja asendada see astmeliselt.

      Tegelikult kasutajad disainile suurt tähelepanu ei pööra, vaid tahavad oma toimingud koduleheküljel kiiresti korda ajada. Seda tõestavad segaduses kasutajate telefonikõned ja meilid iga kord, kui tullakse välja millegi uuega.

      Joonis 6. Kodulehe kasutajasõbralik disain (e-seif.ee).

      Kodulehe üldine kujundus ja struktuur

      Kodulehekülje ülesehitus sõltub suuresti selle kasutajatest ja kodulehekülje eesmärgist, kuid on võimalik teha mõningaid üldistusi. Järgnevalt vaatame, milliste teguritega kujundajad arvestavad kodulehekülje kujunduse ja ülesehituse loomisel.

      Kodulehe disain. Koduleht on ettevõtte esindaja internetis, seetõttu peab ta peegeldama organisatsiooni identiteeti ning toetama selle põhitegevust. Koduleht kujundab sageli esmamulje organisatsioonist – kasutajad ei soovi näha ainult infot valgel taustal, vaid otsivad positiivset elamust tervikuna. Kujundus ei tohi ka väga mahukas olla, sest lehekülje laadimine ei peaks kestma liiga kaua. Samuti on taunitav vilkuvate, värelevate, vibreerivate jms graafikaelementide kasutamine. Kujundus peaks üldjoontes järgima ettevõtte korporatiivset visuaalset identiteeti (CVI ingl k corporate visual identity).

      Kirjastiili osas tuleks kasutada standardseid stiile, kuna novaatorlikke kirjastiile ei pruugi kodulehekülje kasutajatel olla. Soovitatav on standardsetest СКАЧАТЬ