Baby Jane. Sofi Oksanen

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Pigile stereo ja video ja uusi plaate!

      Sigarette!

      Pärast neid arvutusi olid meie unenäod vahukooresed. Hommik oli võrratu, ja kuigi olin alasti, ei tundunud Pigi avatud aknast puhuv tuul külm ega pannud värisema, vaid oli värske nagu allikavesi.

      Pigi alustas raamatupidamisega.

      Mina varastasin töö jaoks telefoni ja avasin uue numbri.

      Kaevasime kappidest kogu äraviskamiseks mõeldud aluspesu välja ja sorteerisime ära.

      Esimeseks ja viimaseks põhjapanevaks probleemiks kujunes nõudmiseni postiaadress. See oli ainus variant, mille välja mõelda suutsime, sest ei tahtnud enda aadressi anda, oma nimedest rääkimata.

      Hämmastav küll, aga suurem osa tellijatest ütles, et on valmis sularaha nõudmiseni saatma, nagu ka oma aadressi, millele lubasime tooted toimetada.

      Käisin iga päev Susannale tulnud posti kontrollimas.

      Saime ainult kaks kirja. Raha leidus ümbrikutes kokku küll 800 marka, aga siiski oli kirju ainult kaks. Tellijaid oli olnud mitu korda rohkem.

      Šampanja lahtus meie peadest kiiresti.

      Ütlesin Pigile, et ei lähe enam kunagi postimajja küsima, kas on midagi Susanna Päiväperhole. Olin käinud ja korranud seda küsimust iga päev kahe nädala jooksul ja peaaegu alati ilmaaegu ning ei lähe enam postitöötajaid lõbustama.

      „Mõtle siis midagi paremat välja. Mida iganes, ainult et minu või sinu nime ja meie kodust aadressi kuhugi ei pane. Olgu, mis on.”

      Mina mõtlesingi. Helistasin oma sõbrale Petruskale ja asi sai korda. Me üürisime tema konto.

      Kuna Petruska oli mees, oli vaevalt tõenäoline, et mõni klient tema ukse taha ilmuks või fänniposti ja kohtamiskutseid saadaks. Kuna Petruska oli homo, polnud tal tüdrukut, kellele oleks pidanud midagi seletama hakkama, kui nii ikkagi juhtuks. Kui keegi ukse taha läheks või teda jälitama hakkaks, näeks ta üksnes kahte noort meest. Kuigi olime sõbrad, ei käinud me Petruska pool nii sageli, et võinuks arvata, nagu elaksin ma tema juures. Petruska pangakonto sobis meie tegevuseks täiuslikult. Pealegi käis Petruska tööl ning polnud seega kohustatud sotsiaalametile oma konto väljavõtteid esitama. Lisaks oli Petruska sama ametit pidanud, tema ei imestanud millegi üle.

      Nii sai Pigi üle tuhande marga maksvad sõjaväesaapad.

      Mina kulutasin esimesed tuhat marka üleüldse hilpudele.

      Siis läksime ehituna Kaisaniemisse peole ning meil polnud enam tarvis oma alkoholi kaasa võtta ja võisime juba varakult kodust lahkuda, sest nüüd oli meil raha sissepääsu eest tasumiseks, mida nõuti kella kaheni öösel. Minu silmad hiilgasid ja pildusid taas sädemeid nagu vastavatud vahuveinipudel ning Pigi naeris nagu meie esimesel kohtumisel ja ostis mulle roosimüüjalt terve korvitäie lilli. Mina istusin kaksiratsa Pigi süles näoga tema poole ja suudlesin ta kaela nii kaua, et särgikaelus sai märjaks. Ja me tantsisime aeglasi tantse ja Pigi käed mu puusadel libisesid mööda siidi ja mu kleit oli sile nagu hülge külg ja ma liikusin selles, nagu ümbritseks mind aina vesi ja hellitused ja Pigi ümises mu kõrva ihapisaraid. See oli ilus õhtu, ilus öö ja ilus hommik. Pigi oli nii rõõmus oma uute jalavarjude ja minu siidiste puusade üle, et tema rõõm süvendas minu rõõmu veelgi.

      Hommikul ärgates ei mõelnud ma, kuidas jaksan järgmisel hommikul voodist tõusta.

      Ja Pigi toimekus pani mind naeratama.

      Piilusin voodi servalt, kuidas Pigi üles tõusis, sigareti keeras ja raamatupidamisega tegelema hakkas, kirjutades täpse käekirjaga vanaaegsetesse vahakaantega kladedesse. Sorteeris ümbrikke ja postipakikaarte. Mind ajas nutma. Ma polnud Pigit kunagi sellisena näinud. Vahepeal söötis ta kasse ja pöördus siis töö juurde tagasi, vilistas aeg-ajalt, klõbistas arvutada ja siis, raamatupidamisega valmis saanud, hakkas kassette lindistama. Pool tundi orgasmihääli. Teisele kassetile luges Pigi pornolehest kliendi lemmikloo.

      „Oled juba üleval? Kujuta ette, see tüüp kiirustab sellepärast tööle, et saaks autoroolis kassetilt pornot kuulata.”

      „Või lahkub töölt – oh nii väsinult – et… ooperit kuulata.”

      „Või keelekursust!”

      „Ooh, ooh, ooh, nüüd mul tuleb.”

      „Tule, kallis, tuu-tuu-tuu!”

      KAKS

      Diamond and the promises and a million dollar bills

      All the lives we’re wasting in the Hollywood Hills

(COURTNEY LOVE „SUNSET STRIP”)

      KONTORIHOONE ÜLE TÄNAVA süttis igal hommikul nagu jõulupuu. Pling-pling-pling ajasid päevavalguslampide hõõgniidid üksteist taga, süttisid ruum ruumi järel ja vedasid inimesed endaga kaasa. Vaatasin igal hommikul sama näitemängu, hommikumantel seljas, tõmmates hommikust sigaretti Joonatani vastikult päikeselisel aknal. Ma ei ärkaks sel kellaajal, kui Joonatan tööle ei läheks. Ma ei pea tõusma, aga tõusen siiski, tõusen voodist, panen intensiivhoolduskreemi näole ja joon hommikukohvi ja valan Joonatanile hommikukohvi ja kuulan värske hommikuse ajalehe krabinat ja keedan veel kohvi juurde ja kuulen oma kuklanahaga, kuidas üle tänava ärihoones alustavad hõõgniidid hommikujooksu ühelt korruselt teisele. Joonatan alustas oma hommikut alati sellega, et süütas köögis päevavalguslambi, aga mina käisin alati seda kustutamas ja süütasin parema meelega mõne teise lambi, milles oli vähemalt mingigi soojus.

      Jooned mu peopesas olid sügavamaks muutunud, mu näol mitte. Vahest peaksin hakkama käsi samade toodetega määrima, millega nägu määrin. Südamejoont polnud varem nähagi. Nüüd vohas see oksliku ja roosana keset peopesa nagu värskelt kooriku kaotanud haav.

      Pärast hommikusi sigarette kandsin päevakreemi hoolikalt intensiivhoolduskreemi peale ja ootasin köögis selle imendumist.

      Röstrit köögiriiulil polnud kunagi kasutatud. Ka Alessi sidrunimahlapressi mitte. Aeg-ajalt käisin silmatilku panemas, et punetus kaoks. Köögis krabises endiselt ajaleht. Koridoris avanesid ja sulgusid uksed ja kõik läksid tööle. Joonatan läheb ka kohe. Hakkasin juukseid föönitama. Oli väljakannatamatu hommikuti üleval olla ja kuulata tööle minevate inimeste uksekolksatusi. Föönitasin tugevamini. Ajas nutma. Peaks kulme ja ripsmeid värvima. Peaks nõusid pesema ja prügi välja viima ja juuksurisse minema ja mida kõike veel.

      Kohe, kui Joonatan on lahkunud, lähen tagasi voodisse ja panen kella helisema nii, et jõuaksin enne Joonatani tulekut riidesse panna ja poes käia.

      Hommikuid ei ole ärkvel olles võimalik hulluks minemata välja kannatada. Pigil ja minul oli hea olnud, sest Pigi oli selles asjas sama meelt. Hommikuvalgus ja hommikused hääled olid meid mõlemat masendanud ja nii pugesime nende eest teki alla peitu. Kui Pigi juurest läbi hommiku koju kiirustasin, võisime oma ängistuse telefoni teel minema rääkida.

      Nüüd olin juba teist aastat valesid hommikuid talunud.

      Pärast päevakreemi ajasin laiali meigialuskreemi ja lasin sellel imenduda. Suitsetasin ühe sigareti. Lisasin silmadele tilkadega veelgi sära ja haarasin jumestuskreemi, mille hoolikalt meigikäsnaga laiali ajasin ja kaelale hajutasin. Lisasin kreemjat põsepuna sellesse lohku, mis ilmus, kui põsed sisse tõmbasin, ja puuderdasin oma nägu tolmpuudri ja puudritupsuga. СКАЧАТЬ