Alasti. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ silmitses mind ja ma tabasin selle, mida olin märganud juba meie esimesel kohtumisel – tohutut võimu ja raudset kontrolli. See sundis mind tahtmatult sammu tagasi astuma. Jälle. Seekord ma vähemalt ei kukkunud – tegin edusamme.

      „Sest ma tahan sind keppida, Eva. Pean teadma, mis mul tee peal ees seisab, kui üldse seisab.”

      Tuline sööst jalge vahel sundis mind tasakaalu säilitamiseks seina vastu toetuma. Mees tahtis mulle appi tõtata, kuid ma raputasin pead. „Ma pole sellest võib-olla huvitatud, härra Cross.”

      Mehe suud puudutas naeratuse vari ja see muutis ta veel ilusamaks. Püha jumal…

      Läheneva liftikabiini helin pani võpatama, olin sedavõrd pinges. Ma polnud kunagi tundnud niisugust erutust, olnud nii tulipalavalt kellessegi kiindunud. Ega olnud sedavõrd solvatud inimese poolt, keda himustasin.

      Astusin lifti.

      Ta naeratas. „Järgmise korrani, Eva.”

      Liftiuksed sulgusid ja ma vajusin vasest käetoele, püüdes enesevalitsust tagasi saada. Suutsin end vaevu kokku võtta, kui liftiuks avanes ja nähtavale ilmus Mark, kes meie korruse ootealas tammus.

      „Jeesus, Eva,” pomises ta, „mis põrgut see nüüd oli?”

      „Pole õrna aimugi.” Hingasin katkendlikult, tahtsin segadusseajavat jutuajamist Crossiga kellegagi jagada, kuid taipasin, et boss polnud selleks küll sobiv objekt. „Vahet pole. Vähemalt tead nüüd, et ta annab kliendi sulle.”

      Marki nägu valgustas lai naeratus. „Arvan jah, et seda ta teeb.”

      „Nagu mu korterikaaslane alati ütleb: seda peaks tähistama. Kas panen sulle ja Stevenile õhtusöögilaua kinni?”

      „Miks mitte? Pure Food and Wine kella seitsmeks, kui neil veel kohti on. Kui pole, siis vali ise midagi.”

      Olime vaevalt Marki kabineti juurde jõudnud, kui bossid ta oma haardesse võtsid – Michael Waters, tegevdirektor ja president, ning juhatuse esimees Christine Field ja aseesimees Walter Leaman.

      Läksin neist nii suure kaarega mööda kui võimalik ja hiilisin oma laua taha.

      Helistasin Pure Food and Wine’i ja palusin lauda kahele. Pärast mõningast anumist ja meelitusi sain oma tahtmise.

      Jätsin Marki kõneposti teate: „Täna on raudselt su õnnepäev. Tellisin teile seitsmeks laua. Veetke mõnusasti aega!”

      Siis tegin töölt vehkat, tahtsin meeleheitlikult kodus olla.

      „MIDA TA ütles?” Cary istus meie valge diivani teises otsas ja vangutas pead.

      „Tean, tean.” Võtsin mõnuga uue sõõmu veini. See oli karge ja kergelt jahutatud Sauvignon Blanc, mille koduteel veinipoest kaasa haarasin. „Minu reaktsioon oli samasugune. Ma ei ole ikka veel kindel, et ei kujutanud seda vestlust ette, kui olin tema feromoonidest üledoosi saanud.”

      „Nii?”

      Tõmbasin jalad enda alla diivanile. „Mis nii?”

      „Tead küll, Eva.” Cary haaras kohvilaualt läpaka ja asetas ristis jalgadele. „Kas võtad vedu või ei?”

      „Ma eitunne teda. Ma ei tea isegi tema eesnime ja ta teeb sellise käigu!”

      „Tema teab sinu nime.” Cary hakkas midagi klaviatuuril toksima. „Ja mis selle viinavärgiga on? Kas ta tahtis just nimelt sinu bossi?”

      Katkestasin oma juuste sõrmitsemise. „Mark on väga andekas. Kui Crossil on üldse mingit ärivaistu, siis ta usaldab ja kasutab seda.”

      „Ma ütleksin, et ta teab, kuidas äri ajada.” Cary keeras läpakaekraani minu poole ja näitas Cross Industries kodulehte, millel uhkeldas Crossfire’i võimsa hoone foto. „See on tema maja, Eva. Gideon Cross on selle omanik.”

      Pagan võtaks. Sulgesin silmad. Gideon Cross. Minu meelest see nimi sobis talle. See oli sama seksikas ja maskuliinne nagu ta isegi.

      „Tal on piisavalt inimesi, kes tegelevad filiaalides turundusega. Ilmselt kümneid, kes selle kallal toimetavad.”

      „Aitab, Cary.”

      „Ta on seksikas, rikas ja tahab sul ajud välja keppida. Milles probleem on?”

      Heitsin talle pilgu. „Nõme on kogu aeg talle sülle joosta. Tahan oma töökohta säilitada. Mulle meeldib see töö ja Mark samuti. Ta on mind protsessi kaasa haaranud ja ma olen temalt juba nii palju õppinud.”

      „Mäletad, mida doktor Travis ütleb kalkuleeritud riskide kohta? Kui su hulluarst neid võtta soovitab, siis tee seda. Sa saad sellega hakkama. Te Crossiga olete täiskasvanud inimesed.” Cary hakkas uuesti internetis surfama. „Vau. Tead, et ta saab alles kahe aasta pärast kolmekümneseks? Mõtle, kui palju võhma tal võib olla.”

      „Mõtle, kui labane ta võib olla! Ma olen täiesti solvunud, et ta niiviisi otse kõik välja pritsis. Ma ei ole mingi jalgadega vitt.”

      Cary katkestas tegevuse ja tõstis pilgu, silmad kaastundest hellad. „Anna andeks, beibi. Sa oled nii tugev, palju tugevam kui mina. Ma ei saa arugi, et sa kannad sama suurt kandamit nagu ma ise.”

      „Ma ei tea, kui tugev ma olen, igatahes pole ma seda mitte kogu aeg.” Heitsin pilgu kõrvale, sest ei tahtnud rääkida asjadest, mida olime minevikus üle elanud. „Ma ei tahagi, et ta mind kohtama kutsuks. Aga on ju muid viise, kuidas naisele öelda, et sa tahad temaga voodisse minna.”

      „Sul on õigus. Ta on ülbe sitapea. Las ta himustab sind, kuni munad valutama hakkavad. Kulub talle ära.”

      Seepeale ilmus mu suule naeratus. Cary oskas seda välja meelitada. „Kahtlen, kas sel kutil on üldse kunagi munad valutanud, aga sellest on lõbus mõelda.”

      Cary pani läpaka otsustava plaksuga kinni. „Mida me täna õhtul teeme?”

      „Mõtlesin, et läheks vaataks Brooklynis selle Krav Maga stuudio üle.” Olin väikest luuret teinud pärast Parker Smithiga Equinoxis trennis kohtumist ja praegu tundus mõte stressist vabanemise toorest, füüsilisest viisist ideaalne.

      Teadsin, et see ei kannatanud võrdlust Gideon Crossi keppimisega, kuid oli kindla peale palju ohutum mu tervisele.

      3

      „EMA JA STANTON ei luba sul kindlasti õhtuti siia tulla,” ütles Cary, tõmmates stiilset teksajakki endale tihedamini ümber, kuigi ilm oli vaid veidi jahe.

      Laohoonest ümber ehitatud, telliskividest esiküljega Parker Smithi stuudio asus Brooklyni endises tööstuspiirkonnas, millele taheti elu sisse puhuda. Ruum oli tohutu suur ja massiivsed metallist ülestõstetavad uksed ei andnud ühtki välist vihjet sellele, mis sees toimus. Istusime Caryga alumiiniumistmetel ja vaatasime mattidel võitlejaid.

      „Ai!” Ma võpatasin kaastundest, kui üks kutt sai löögi kubemesse. Kuigi õrn koht oli kaitstud, pidi see ikkagi väga valus olema. „Kuidas Stanton sellest teada saab, Cary?”

      „Kuna sa satud haiglasse?” Ta heitis mulle pilgu. „Tõsiselt. Krav Maga on julm СКАЧАТЬ