Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis. Norman Ohler
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis - Norman Ohler страница 8

Название: Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis

Автор: Norman Ohler

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Историческая литература

Серия:

isbn: 9789949554980

isbn:

СКАЧАТЬ wie immer – eesti keeles „tavapärane süst“. Tõlkija

2

Välja arvatud Werner Pieperi suurepärane antoloogia Nazis on Speed. Drogen im 3. Reich (Birkenau-Löhrbach, 2002).

3

Walter Jens, Statt einer Literaturgeschichte (München, 2001), alates lk 11.

4

Edaspidi eestipäraselt „pervitiin“. Tõlkija

5

Metamfetamiini baasil retseptiravimeid on tegelikult turul endiselt, näiteks USAs (ADHD, hüperaktiivsuse tähelepanupuudulikkuse ravim Desoxyn). Sellegipoolest on metamfetamiin kokkuvõttes narkootiliste ainete määrustega reglementeeritud ning enamasti seda välja ei kirjutata. See on üksnes „tarnitav”, sest on arstimite tootmisel üks lähteainetest. Euroopas metamfetamiini baasil ravimeid ei leidu, on vaid analooge, nagu metüülfenidaat ja dekstroamfetamiin.

6

Metamfetamiin psühhoaktiivse molekulina on puhtal kujul tervisele vähem kahjulik kui põrandaalustes laborites sageli asjatundmatul moel toodetud crystal meth, millele lisatakse teisi mürkaineid nagu bensiin, patareihape või antifriis.

7

Nende ettevõtete eelkäijad olid kristlikud kloostrid, mis tootsid ja eksportisid juba keskajal massiliselt arstimeid. Ka Veneetsias (kus aastal 1647 avati Euroopa esimene coffee shop) toodeti juba 14. sajandist alates keemilisi ja farmakoloogilisi preparaate.

8

Friedrich Dansauer ja Adolf Rieth, Über Morphinismus bei Kriegsbeschädigten, (Berliin, 1931).

9

Ameerika apteeker Pemberton kombineeris 1885. aasta paiku kokaiini kofeiiniga, millest sai karastusjook ja hiljem ka universaalravimina turustatav jook nimega Coca-Cola. Kuni 1903. aastani sisaldas esialgne Coca-Cola retsept ühe liitri kohta kuni 250 milligrammi kokaiini.506

10

Vt „Viel Spaß mit Heroin”, Der Spiegel (2000), 26, alates lk 184.

11

Riigi sisemine killustatus rohketeks väikeriikideks ja linnriikideks. Tõlkija

12

Pieperi järgi, op. cit., lk 47.

13

Michael de Ridder, Heroin. Vom Arzneimittel zur Droge (Frankfurt, 2000), lk 128.

14

Vt Pieper, op. cit., alates lk 26 ja sama teemaga seoses ka lk 205.

15

BArch-Berlin R 1501, Akten betr. Vertrieb von Opium und Morphium, Bd. 8, Bl. 502, 15.9.1922.

16

Tilmann Holzeri järgi, Die Geburt der Drogenpolitik aus dem Geist der Rassenhygiene – Deutsche Drogenpolitik von 1933 bis 1972, inauguratsiooni väitekiri (Mannheim, 2006), lk 32.

17

Saksa välisministeerium, AA/R 43309, Breitfeldi märge (Opiumreferent im AA), 10.3.1935. Holzeri järgi, op. cit., lk 32.

18

Isegi prestiižsed ja liberaalsed ajaloolased osalesid sõja eelloo teatud ametlike aktide võltsimises. Vt Hans Mommsen, Aufstieg und Untergang der Republik von Weimar 1918–1933 (Berliin, 2000), lk 105.

19

Klaus Mann, Der Wendepunkt (Reinbek, 1984). Mel Gordoni järgi, Sündiges Berlin – Die zwanziger Jahre: Sex, Rausch, Untergang (Wittlich, 2011), lk 53.

20

Pieper, op. cit., lk 175.

21

Fritz Ostini, „Neues Berliner Kommerslied“, teise nimega „Wir schnupfen und wir spritzen“, Jugend (1919), 52.

22

Kord tuli alkoholi kaudu / see magus peletis, / mis aeg-ajalt kannibalistlikult hea, / kuid nüüd läheb see liig kalliks maksma. / Ja meie, berliinlased / haarame kokaiini ja morfiini järele / las väljas müristab kõu / me muudkui süstime ja tõmbame ninna! (…) / Kelner toob restoranis / meelsasti kokapurgikese lauale / siis elame mõned tunnid / ühe parema tähe peal; / morfiin mõjub (poeb naha alla) / kohe otse keskses organis / vaimu kuumaks kütmiseks / me süstime ja tõmbame ninna! / Mis siis et seadus kõrgemalt / on ained ära keeland / mis ametlikult saada pole, / seda ikka saab. / Nii tuleb kergelt eufooria / ja kui meid kurjad vaenlased / murravad kui murdu / me muudkui süstime ja tõmbame ninna! / Ja kui süstid end hullumajja / ja tõmbad surma ninna / oh jumaluke, mis seal vahet / kui käes on selline ajastu! / Ilma selleta on Euroopa / üks narride maja ja paradiisi / võib ikka lipsata / kui süstid ja tõmbad ninna! Tõlkija

23

Kurt Pohlisch, „Die Verbreitung des chronischen Opiatmissbrauchs in Deutschland“, Monatsschrift für Psychiatrie und Neurologie (1931), kd 79, lk 193–202, lisa tabel II.

24

Siinkohal olgu mainitud ka NSDAP asutamine 24. veebruaril 1920. aastal Müncheni õllekeldris. Juba varakult mängis alkohol pruuni partei ja nende SA vennastumisrituaalides suurt rolli. Alkoholi rolli Kolmandas Reichis puudutatakse siin raamatus vaid möödaminnes, sest see venitaks uurimuse raamid välja ning väärib seega iseseisvat arutelu.

25

NSDAP ei andnud välja mingit parteiprogrammi selle tavapärases mõttes ega varjanud kunagi oma irratsionaalset ülesehitust. Nende struktuurid jäid lõpuni välja kaootilisteks. Vt Mommsen, op. cit., lk 398.

26

Günter Grass, Die Blechtrommel (Neuwied am Rhein ja Berlin-West, 1959), lk 173.

27

Öeldu pärineb Georg Strasserilt. Dieter Wellershoffi järgi, Der Ernstfall – Innenansichten des Krieges (Köln, 2006), lk 57.

28

Pieper, op. cit., lk 210.

29

Ibid., lk 364.

30

BArch-Berlin R 1501/126497, Bl. 214, 216, 220.

31

Etümoloogiliselt pärineb see hollandikeelsest sõnast droog, mis tähendab ‘kuiv’. Hollandi koloniaalajastul tähistati selle sõnaga teiselt poolt ookeani pärit kuivatatud luksusaineid, nagu vürtsid või tee. Saksamaal olid kunagi kõik farmatseutiliselt tarvitatavad (kuivatatud) taimed ja taimeosad, seened, loomad, mineraalid jne „droogid”, alles hiljem põhimõtteliselt kõik ravimid. Sellest tuleneb ka näiteks saksakeelne sõna Drogerie või ingliskeelne drug store.

32

BArch-Berlin R 58/473, Bl. 22 (mikrofišš).

33

„Sundmajutus kestab seni, kuni eesmärk on saavutatud.“ Holzeri järgi, op. cit., lk 191. Vt ka Maßregeln der Sicherung und Besserung, §§ 42b, Reichi karistusseadustik (edaspidi RStGB): Õiguserikkujatest sõltlaste sundmajutus ravi-, põetus- või võõrutusasutustesse. See korraldus oli jõus kuni 1. oktoobrini 1953.

34

Reichi arstide määrus 13.12.1935. Vt ka Pieper, op. cit., lk 171 ja 214. Lisaks ka Walter Martin Fraeb, Untergang der bürgerlich-rechtlichen Persönlichkeit im Rauschgiftmißbrauch (Berliin, 1937).

35

Holzer, op. cit., lk 179.

36

Ibid., lk 273.

37

Pieperi järgi, op. cit., lk 380, samuti järgnev tsitaat.

38

Ibid., lk 186 ja 491.

39

Waldemar Freienstein, „Die gesetzlichen Grundlagen der Rauschgiftbekämpfung“, Der öffentliche Gesundheitsdienst (1936–37), kd A, lk 209–218. Vt ka Holzer, op. cit., lk 139.

40

Ernst Gabriel, „Rauschgiftfrage und Rassenhygiene“, Der öffentliche Gesundheitsdienst, väljaanne B, kd 4, lk 245–253, Holzeri СКАЧАТЬ

<p>506</p>

Wilhelm Fleischhacker, „Fluch und Segen des Cocain“, Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26.