Kallis Michael! Armastusega isa. Iain Maitland

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mõtle üldse oma lähedastele.”

      Isa: Iain Maitland

      „Kuni puhkusepiltide nägemiseni polnud ma arugi saanud, et mul on nüüd lisaks kõigile teistele hädadele ka paljas lapike pealael. Ma mainisin seda möödaminnes ja su ema ja Adam ütlesid kooris: „Me teame. Me ei tahtnud seda jutuks võtta.” Ma ei tea, mida järgmiseks oodata, ilmselt piljardipalli kombel kiilakaks jäämist. Mõnikord on seda kõike liiga palju.”

      (Armas) Ema: Tracey Maitland

      „Ma tean raskesti omandatud kogemustest, et ta arvab, et tal on pikad käed, peenike piht ja „keskmise” pikkusega jalad, ning et talle ei meeldi enda kõnnak. Kirja panduna kõlab see kangesti orangutani moodi, aga ma usun, et nõustud minuga, et see on liiga karmilt öeldud.”

      Sophie: Michaeli noorem õde

      „Sophie on hakanud kandma helepunast huulepuna, mis on kehvasti peale kantud. Ta meenutab mulle ja Adamile Batmani-filmi Jokkerit. Me ei ole midagi öelnud – isegi kui ta on pealtnäha rõõmsas meeleolus, võib see kiiresti muutuda.”

      Adam: Michaeli noorem vend

      „Ma olen püüdnud talle selgeks teha, et ta ei ole rumal, vaid tal on arvutamisvõimetus. Ta proovib seda õpetajatele vabanduseks tuua, kui tahab pääseda millestki, mida ta teha ei taha: mängud, krossijooks, töö.”

      Bernard: perekonna Russelli terjer

      „Bernardil on vaja kaks korda päevas jalutamas käia, mina viin teda 7.30 ja umbes kuue paiku õhtul. Kui asi sellest palju hilisemaks nihkub, istub ta sinu vastu maha ja vahib sulle otsa, kuni sa järele annad. Ära hakka talle vastu. Ma olen proovinud. Tema võidab.”

      KÕRVALTEGELASED

      Niamh1: Michaeli tüdruk

      Mamma: Michaeli vanaema, Iaini ema

      Alf: mamma endine kallim

      Vanaisa Terry: mamma teine abikaasa

      Ray ja Peter: vanaisa Terry pojad

      Memm: mamma ema

      Taat: mamma isa

      Roger: mamma vend

      Tädi Queenie: memme õde, arvatavasti vampiir

      Vanaema: Michaeli emapoolne vanaema, Tracey ema

      Lee: Sophie esimene peigmees

      Henry Beaumont III: Sophie teine peigmees

      Paul: Sophie kolmas peigmees

      Kathy ja Mark Robertson: endised peresõbrad

      Megan Robertson: Kathy ja Mark Robertsoni tütar

      (Väike) George: Megani noorem vend

      Kõrvaltegelaste nimed ja mõnel puhul ka iseloomulikud jooned on nende eraelu kaitsmise eesmärgil muudetud. Need detailid on loo tuuma ja voolavuse seisukohast enamasti ebaolulised.

      2007

      2007. aasta alguseks olin olnud umbes kakskümmend aastat vabakutseline kirjanik. Ma olin veetnud suurema osa ajast, kirjutades igasuguseid heaolu, tervise ja õnne teemalisi artikleid tervele hulgale ajakirjadele ja kliendilehtedele, millest keegi pole kuulnudki, rääkimata siis nende lugemisest. Lisaks sellele veetsin aega magamistoa aknast merele vahtides ja mööduvaid laevu jälgides.

      Tracey oli lapsed suureks kasvatanud, Michael oli siis üheksateist, Sophie viisteist ja Adam kaheksa, ning töötas täisajaga kohalikus algkoolis õpetaja abina. Enne oli ta töötanud osalise tööajaga fotostuudios ning Downi sündroomi või teiste probleemidega lastega.

      Michael lõpetas parajasti Ipswichi kohalikus kolledžis kunstieriala ettevalmistuskursust. Sophie tegi keskkooli sisseastumiseksameid, mille tulemused pidi teada saama saabuva suve jooksul. Ta oli koolivanem ja lootis kõigis ainetes saada ainult kõige kõrgemaid hindeid. Adam käis algklassides ja õppis ka midagi, aga keegi ei teadnud mida, isegi tema õpetajad mitte.

      Me käisime kogu perega Floridas Orlandos puhkusel, olime seal lihavõtete ajal kolm nädalat koos ühe teise perekonnaga, Robertsonidega. Me arvasime, et see võib olla meie viimane koosveedetud perepuhkus – viimase kahekümne aasta jooksul olime alati lihavõtete ajal ja suvel koos puhkamas käinud. Robertsonidega ei laabunud meil suhtlemine teatud põhjustel hästi – jätame need põhjused diskreetselt saladusloori alla – ja meie sõprus sai otsa.

      Ülejäänud aasta oli küllaltki õnnelik – me käisime terve perega väljasõitudel, jalgpallivõistlustel ja Londoni teatrites (lisaks olime tundide kaupa Londoni Toweris, minu armsa naise algatusel, kes oli läbi lugenud iga viimase kui pildiallkirja ja paberitüki, mida pakuti). Michael mängis mõne tööpäeva õhtul ja pühapäeviti jalgpalli. Ta käis korra nädalas karatetrennis ja töötas osalise ajaga kohalikus restoranis. Need olid õnnelikud ajad – ja me võtsime seda iseenesest mõistetavalt.

      Ja nii jõudiski meie pealtnäha rahulolev perekond, kes tulevikult veel paljutki ootas, 2007. aasta sügisesse. Michael oli meie lastest esimene, kes kodunt lahkus, ja kuna tal oli joonistamises annet, kujutasime ette, et ta saab kunstivaldkonna kõrghariduse ja teda ootab edukas karjäär illustraatorina. Ta oli valmis ellu astuma ja liikus ainult ühes suunas – ikka kõrgemale. Me tahtsime, et meie lapsed lendaksid vabana ja teaksid, et oleme nende jaoks olemas, kui neil meid vaja on. Sellised olid meie ootused ja just selle koha peal algab meie lugu.

30. september 2007

      Kallis Michael!

      Sinu kraami ja värkide kolimine sinu korterisse tegi lõpu mu selja paranemisele. Ma arvan, et kolmandal korrusel elamise eelised (kena vaade linnale) jäävad kõvasti alla sellega kaasnevatele puudustele − riidekapi, voodi ja kogu su träni ülesvinnamine mööda treppi, mis on küll kõige kitsam teadaolev omataoliste seas. Vähemalt on see nüüd tehtud.

      Su ema juba muretseb, kuidas sa hakkama saad, ja on täis kirjutanud terve hunniku märkmepabereid väga erinevatel teemadel, alates sellest, kuidas saada aru, et liha on halvaks läinud, kuni selleni, kuidas pesta valget pesu. Heida neile pilk ja kanna musta värvi riideid (vähem pesemist) – see on minu soovitus. Pole kahtlustki, et sa nagunii küsid meie käest, nagu sa ikka teed, kui miski sulle ülemäära muret valmistab. Palun proovi konserviavaja kasutamine ja teised põhiasjad enne meile helistamist ise selgeks saada. Tead ju küll, kuidas su ema muretseb. Ma tõesti ei tahaks hakata tegema öiseid väljasõite, et sinu ummistunud kraanikaussi korda teha või elektrikorke välja vahetada. Heida kõigepealt pilk „Suurde perenaise käsiraamatusse”. See võib ju vana olla, aga asjad pole kuigipalju muutunud, ning minul on sellest raamatust viimase kahekümne viie aasta jooksul küll palju kasu olnud.

      Loodetavasti jätkub sulle praegusest rahavoost stipendiumi laekumiseni. Ma ei kujuta ette, milleks sul üldse raha vaja läheb, sest paistab, et sa oled kotti ajanud terve meie nädalase toidutagavara. Proovi mitte raha tuulde loopida. Pane iga nädal natuke kõrvale. Varsti on sul kena summa koos. Olen kindel, et ülikooli alguses avastad enda ümber palju ahvatlusi ja igasuguseid mölakaid ja hädavareseid, kes tahavad su piiratud ressursid sinult kätte saada. Rusikareegel on selline: tätoveeringute ja keharõngastega inimesi, olgu nad siis üliõpilased või õppejõud, on kõige mõistlikum vältida. Need on suuremalt jaolt endised vangid ja meremehed. Hoia eemale ka laienenud pupillidega kujudest. Laienenud pupillid on ohu märk.

      Uurisin СКАЧАТЬ