Euroopa maailma teljel. Martin Kala

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ type="note">32 Pole kindel, kas rahvuslik temaatika on Euroopas keerukam ja kaalukam kui kusagil mujal maailmas, kuid igal juhul on ta Euroopas täiesti teistsugune ja erinev sellest, mida me mujal ilmas kohtame, ütleb Kundera. Üheks Euroopa iseärasuseks on nimelt suurte rahvaste kõrval elavad väikerahvad, kellest mitmed on minevikus, kahe viimase sajandi jooksul, saavutanud või taasleidnud oma poliitilise iseseisvuse. Selliste riigikeste olemasolu ongi nimelt asi, mis aitab meil kõigil mõista, kui hinnaline on mitmekesisus ja miks seda peetakse nii euroopalikuks väärtuseks. Ajal, mil nõukogude hirmuvalitsus üritas kümneid rahvaid oma näo järgi ümber kujundada, tugevdasid nood läbi oma mitmekesisuse Euroopa alustalasid ja sõnastasid, nagu tegi seda ka Kundera, oma Euroopa ideaali järgmiselt: maksimaalne mitmekesisus minimaalses ruumis.33 Lennart Meri lisab kujukalt: „Väikerahvaste säilimine ja areng on Euroopa tuleviku võtmeküsimus. Euroopa vajab väikerahvaid niisama palju, kui meie vajame Euroopat. Sest Euroopa jõud pole ta suurus – Euroopa jõu tagab ta mitmekesisus.”34

      Kõigil Euroopa rahvastel on ühine jagatud saatus, nii minevik kui tulevik, kuna nad elavad kõrvuti, külg külje kõrval ühel maalapil. Ent igaüks tunnetab nn eurooplust erinevalt ja tõlgendab omamoodi selle saatust, enamasti lähtuvalt oma isiklikust kogemusest. Näiteks toimus 1989. aastal läbimurre ja lõkkele lõid taas rahvuslikud müüdid ning mälestused. Eurooplaste kultuuriline isikutaju, nagu tunnistasid seda hiljem äärmiselt verised Balkani sõjad, polnud kaugeltki mitte maha vaikitud.

      Äärmiselt kunstlikult ja absurdselt kokku liidetud Tšehhoslovakkia jagunes 1. jaanuarist 1993 Tšehhiks ja Slovakkiaks, seda lubasid ja ennustasid mitmed aastad varem aset leidnud sametrevolutsioonid. Kuid mis muutis ennustused käegakatsutavamaks, oli harmoniseerimine Euroopa Liiduga, mis pakkus majanduslikku raamkava, kus Eesti, Iirimaa või Slovakkia tüüpi väikeriigid saanuks rahulikult elu edasi elada, oma majandust harida, ilma et oleks oht kellelegi uuele alluma hakata või uute isandate ees kummardada. Lõimumine Euroliiduga eeldas eeltingimusena ka uut poliitilist käitumismalli.

      Idast pärit lahutused on tänaseks jõudnud ka läände ja nii räägivad Tšehhoslovakkia malli lahkulöömisest ka belglased, katalaanid; innukalt mõtlevad lahkulöömisest ja Euroopaga iseseisvalt harmoniseerumisest ka baskid, korsiklased ning Oksitaania elanikud Prantsusmaal, sest rahvustunded, mis neid varem emamaaga sidusid, on tänu Euroopa Liidu olemasolule järjest jahedamad ning hõlpsasti kukuvad keelelt euroopaliku diviisi „ühendatud mitmekesisuses” kuldsed sõnad. Samuti ei okupeeri ilmselt Venemaa pikemaks ajaks Gruusia pärisala, kuid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ei saa enam iialgi Gruusia osadeks – seda just abhaaside ja osseetide vaatenurgast vaadatuna. Kuid veel enne Vene-Gruusia sõda lootis Gruusia valitsus ilmselt kannatamatult Euroopaga integreerumist, mille käigus jahtuksid ka sealsete väikerahvaste ülekuumenenud rahvustunded.35

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Talleyrand – Périgord, Charles Maurice de: On ne croit qu’en ceux qui croient en eux.

      2

      Raud, Rein. „Venemaa bluff ja Gruusia aus viga”, EPL Möte, 31.10.2008.

      3

      Kareva, Doris. „Keset keerist.” Tuntud poetessi ettekanne teemal „Kriisi võti – mõistus või tunded?” traditsioonilisel arvamusliidrite lõunasöögil. Postimees, 18.02.2009.

      4

      Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulikul kontserdil Jõhvi kontserdimajas 24. veebruaril 2009. aastal peetud kõne on saadaval Postimehe veebilehes. „Vabariigi presidendi iseseisvuspäev”, Postimees, 25.02.2009.

      5

      Ž ižek, Slavoj. “Violence”, London, 10.01.2008. Sloveenia päritolu psühhoanalüütik Slavoj Žižek kirjutab hirmuühiskonnast tabavalt oma uusimas raamatus “Violence”. Ühiskonnad on muutunud ning parem- ja vasakpoolse spektri asemele on tulnud hirmuga manipuleerimine – kes kardab immigrante, kes terrorismi jne. Ühiskonnas saavad uue kaalu äärmused ja vasak-parem skaala asemel kõneldakse hirmuühiskonnast. Žižek nimetab seda “postpoliitiliseks biopoliitikaks” ehk olukorraks, kus suuremad ideoloogilised seisud on jäetud seljataha ja nii mobiliseerib masse depolitiseerituse taustal üksnes hirm.

      6

      Bahovski, Erkki. „Kui hirm müüb”, Eesti Ekspress, 27.02.2009.

      7

      Dumezil, Georges. „Indoeurooplaste müüdid ja jumalad”, Tallinn 2001.

      8

      Moravcsik, Andrew. „The Choice for Europe: Social Purpose and State Power from Messina to Maastricht.” Ithaca, NY: Cornell University Press, European edition with London: Routledge/UCL Press, 1998. Euroopa ühenduse loomine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika kõige väljapaistvamaid saavutusi. Politoloogid aga vaidlevad siiani nende põhjuste üle, miks Euroopa liikmesriikide valitsused on olnud nõus oma majanduspoliitikaid koordineerima liidu tasandil ning andma käest riikliku suveräänsusega kaasnevad eelisõigused. Suveräänsuse vabatahtlikust jagamisest ja poliitilisema ühenduse poole liikumisest on kirjutanud palju Ameerika politoloog Andrew Moravcsik. Keskendudes Prantsusmaale, Suurbritanniale ning Saksamaale, analüüsib Moravcsik viidatud raamatus viit lepet, mis aitasid

1

Talleyrand – Périgord, Charles Maurice de: On ne croit qu’en ceux qui croient en eux.

2

Raud, Rein. „Venemaa bluff ja Gruusia aus viga”, EPL Möte, 31.10.2008.

3

Kareva, Doris. „Keset keerist.” Tuntud poetessi ettekanne teemal „Kriisi võti – mõistus või tunded?” traditsioonilisel arvamusliidrite lõunasöögil. Postimees, 18.02.2009.

4

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulikul kontserdil Jõhvi kontserdimajas 24. veebruaril 2009. aastal peetud kõne on saadaval Postimehe veebilehes. „Vabariigi presidendi iseseisvuspäev”, Postimees, 25.02.2009.

5

Ž ižek, Slavoj. “Violence”, London, 10.01.2008. Sloveenia päritolu psühhoanalüütik Slavoj Žižek kirjutab hirmuühiskonnast tabavalt oma uusimas raamatus “Violence”. Ühiskonnad on muutunud ning parem- ja vasakpoolse spektri asemele on СКАЧАТЬ