Euroopa maailma teljel. Martin Kala

Чтение книги онлайн.

23

Euroopa Liidu eesistujamaa presidendina esines Václav Klaus Euroopa Parlamendi ees 19. veebruaril 2009 salvavate rünnakutega Euroopa Liidu projektide ja institutsioonide vastu, pannes paljud rahvaesindajad häälekalt pahameelt avaldama ja mõned saalist lahkuma. Kõnele vastates nimetas EP president Hans-Gert Pöttering esitatud vaateid „Euroopa mitmekesisuse väljenduseks” ja rõhutas, et „demokraatias loeb enamuse arvamus”. Pöttering hoiatas, et ilma Euroopa Parlamendita oleks Euroopa bürokraatide meelevallas. EP presidendi arvates sai Klaus niimoodi rääkida ainult sellepärast, et me elame Euroopa demokraatias, kus kõik saavad väljendada oma arvamust. Pöttering lisas, et kõikides Euroopa parlamentides pole alati sellist vabadust olnud. Presidendi sõnavõtt sai palava vastuvõtu osaliseks.

24

2003. aasta suvel, mõni kuu enne Euroopa Liidu referendumit (15. septembril) olid eestlaste arvamused liitumise suhtes veel küllaltki skeptilised: Eesti ühinemist Euroopa Liiduga toetas suuremal või vähemal määral ainult 48 % ja vastu oli 44 %. Tänu edukale kampaaniale, mõnede arvamusliidrite soovitustele ja riigi heale majanduslikule hetkeseisule oli ühinemisreferendumi otsus positiivne. Eesti liitumist toetavate häälte koguarv kõigist kohalkäinutest (neid oli ligi 64 %) ulatus 67 %-ni.

Täna on Eesti elanike rahulolu eluga Baltimaade kõrgeim ning Euroopa Liitu kuulumisest näeb kasu tervelt 78 % Eesti elanikest. Eesti rahulolu tase on väga lähedane Euroopa Liidu keskmisele rahulolu tasemele (76 %). Teistes Balti riikides on rahulolu eluga tervikuna endiselt madalam kui Eestis – Lätis vastavalt 62 % ja Leedus 58 %. Vaid Iirimaal on neid, kes arvavad, et nende kodumaa on saanud Euroopa Liitu astumisest kasu, rohkem kui Eestis (Iirimaal 79 %, Eestis 78 %). – TNS Emori läbi viidud Eurobaromeetri uuring 2008.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar on kommenteerinud seda nii: „Kõige rohkem rõõmu teeb mulle asjaolu, et see uuring näitab, et eestlaste väärtushinnangud langevad üha enam ühte Euroopa Liidu kodanike keskmisega.” – Uudis on avaldatud BNS Terminalis, 22.01.2009

25

Kratochwil, Friedrich. „Rules, Norms, and Decisions: On the Conditions of Practical and Legal Reasoning in International Relations and Domestic Affairs.” Cambridge Studies in International Relations, 1989. Saksa päritolu politoloog Friedrich Kratochwili konstruktivismiteooria, mida peetakse poliitilise diskursuse lahutamatuks osaks, kohaselt defineerivad riigid enda huve oma arusaamadest lähtudes. Euroopa jaoks on oluline „Teine”, tema minevik ehk aeg, mil riigid konkureerisid oma huvide nimel teineteisega. Seega ei saa kellegi konstrueerimine tugineda millegi purustamisele.

26

Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne Euroopa Parlamendi täiskogul 11. märtsil 2008 Strasbourgis saab lugeda Presidendi koduleheküljel www.president.ee.

27

Jan Grzebski viibis koomas aastatel 1988–2006.

Olgugi, et puudub ajaline kokkulangevus, võib Grzebski juhtumit võrrelda Saksa režissööri Wolfgang Beckeri 2002. aastal vändatud mängufilmiga „Hüvasti, Lenin!” Filmis püüab Ida-Berliini noormees Alex Kerner koos õe Arianega mitu kuud pärast Berliini müüri langemist jätta oma vahetult enne seda murrangulist sündmust südamerabanduse saanud emale muljet, et Saksa DV elab endiselt kogu oma küsitavas hiilguses. Saksa DV 40. aastapäeva pidustuste ajal tabab ema südameatakk ning kui ta 11 aastat hiljem, 1990. aasta suvel meditsiinilise imena teadvusele tuleb, on saksa rahva ühinemine üha lähemale jõudmas. Nõrgaks jäänud naine vajab ärrituste eest kaitset, muidu ähvardab teda uus rabandus. Lapsed otsustavadki kõike vahepeal toimunut tema eest varjata.

28

„Writers From The Other Europe”, Penguin Books.

29

Milosz, Czesław. „Vangistatud mõistus” (esseed). Loomingu Raamatukogu 1999, nr 18/20, 208 lk.

30

Kundera, Milan. „The Tragedy of Central Europe”, The New York Review of Books, Vol. 31, No.7, 4/26/1984, lk 33–38.

31

Čapek, Karel. „We alarm and amuse M. Čapek”, New York Times Magazine, 16.05.1926, lk 1, 23.

32

Kundera, Milan 2008. „Eesriie”. Tlk Martin Kala. Tallinn, Tänapäev, 2008.

33

Ibid.

34

Meri, Lennart. „Väikerahvaste roll Euroopa Liidus”. Loeng Turu Ülikoolis 25. mail 2000. aastal. Ilmunud kogumikus „Riigimured”. Koostaja Toomas Kiho. Tartu, Ilmamaa 2001 (Eesti mõttelugu 41), lk 182–189.

35

Stadnikov, Sergei. „Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ei saa enam iialgi Gruusia osadeks”. Eesti Ekspress, 12.08.2008.