Euroopa maailma teljel. Martin Kala

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lääne ärihuvidest, mis domineerivad ka siis, kui mõistuse hääl ütleb vastupidist. Lääne usaldussituatsioon ülejäänud maailma palgeil on sellistest kokkulepetest palju kannatada saanud. „Riikidel ei ole püsivaid sõpru, on vaid püsivad huvid,” tsiteeritakse tihti 19. sajandi Briti välisministrit Lord Palmerstoni, sest seda põhimõtet järgitakse tänapäevalgi. Ning poliitiliste kokkupõrgete, vastakate seisukohtade ning oma visiooni või erakonna programmi kaitsmine on 2008-ndal asendunud multimiljoniliste lepingute ja koridorikokkulepetega teiste arvelt. Oleme harjunud, et riikidevahelistes suhetes räägitakse huvidest, eesmärkidest ja pragmaatilisusest, järjest vähem aga väärtustest ja lugupidamisest, rääkimata usaldusest.

      Ka raskekaalulise debati euroliidu laienemise kohta Türgisse, millest kõneleb laienemisteemaline 2. peatükk, võib samuti resümeerida üsna lihtsakoeliseks küsimuseks: kas saame türklasi usaldada? Türgi pingutused pürgida Euroopasse on vanemad kui riik ise, samas on see suutnud hoida seesmiselt väga lõhestatud riiki koos. Euroopas aga kiputakse kahtlema tema euroopalikkuses ning samas vaimus räägitakse ka usukonfliktist. Eurooplased kardavad, et Türgist saab ELi seestpoolt õõnestav konfliktne islamimaa. Arusaadav. Kas usaldame Lääne-Euroopa rahvarohkete äärelinnade erineva kultuurikogemuse ja välimusega inimesi? Filosoof Martin Buber on küsinud, kas dialoogivalmidus peaks tähendama ka muutumisvalmidust? Eestilgi on oma mured lahendada: kas kaitseme ning rakendame piisavalt Eestis oma eestivenelasi või pigem vastandume ja pelgame, et just nemad käivitavad Viienda Kolonni meie riikide õõnestamiseks? Küsimus on ikka ja jälle inimeste vahelises usaldamises. Religioonist, integratsioonist ja lõimepoliitikast tuleb juttu 3. peatükis.

      Gruusia lahtist saatust, Türgi europüüdlusi või näiteks Lääne-Balkani stabiliseerimist arvestades ning mineviku saavutustega võrreldes tuleks euroliidule kinkida liidulaienemise eest Nobeli rahupreemia.

      Sõja vältimiseks on parim lahendus demokraatiline valitsusvorm, mida euroliit tõestas, tasakaalustades endised diktatuuririigid Kreeka, Portugali ja Hispaania ning kui lõimus ajaloo hoopidest nõrgestatud idaeurooplastega. Euroopa tahab maailmas mõjuda erinevate kultuuride ühendusena, mille alustaladeks on saanud vaba ringlus, piirideülesus ning teineteisemõistmine, diviisiks „Üheskoos mitmekesisuses”, ometigi otsib kurnatud ühiskond praegu põhjendusi, miks ühte või teist soovijat liitu lubada (pigem siis mitte lubada) või milliseid müüre enda eraldamiseks püstitada. Laienemisele, ühistele väärtustele ning demokratiseerumisprotsessile kuulub antud raamatu esimene pool.

•••

      Euroopa Liidus on arvukalt tegureid, mis toimivad ideaalselt, kuid millest ei räägita piisavalt, teisalt on aga asju, mis ei toimi, kuna pühendume nende korral üldistustele, selle asemel et ausalt puudujääke lahata. Kuniks väldime arutelusid, mis meie arvamusi lahutavad, pole mõtet üksmeelt taga otsida. Seda ei aita ka silmakirjalik jutt sellest, mida teha, et täita Euroopa kodanike ootusi. Esimese asjana ootame euroliidult konkreetsust – Euroopal tervikuna on küllaldaselt kogemusi ning meil kõigil on võimalus üksteise õppetundidest järeldusi teha.

      I PEATÜKK

      Euroopa kevad

      Kevad sümboliseerib ärkamist, rahutust ja aktiivsust, kevad toob valgust ja värskust. Euroopa Liidule on kevad äärmiselt tähtis: 2005. aasta kevadel põrusid Prantsusmaal ja Madalmaades ELi põhiseadusleppe referendumid, aasta varem sai Eestist Euroopa Liidu liige ning kunagi kauges minevikus sündis Euroopa Majandusühendus.

      Tänane päev on saagi korjamise aeg. Vaikselt küpsust koguv Euroopa Liit sai paar aastat tagasi viiekümneaastaseks. Meenutada on nii mõndagi, kuid nüüd tuleb mõelda tulevikule.

      Rooma jumalatest lepingud

      Prantsuse kirjanik Georges Dumézil’ sõnul on indoeuroopaliku kultuuri muutujateks aegade algusest olnud Mars, Jupiter ja Quirinus ehk Rooma jumalad, kelle valitsusaladeks olid sõda, õigus ja tootmine.7 Eurooplased valisidki kaks viimast jumalat, et võidelda esimesega.

      Euroopa poliitiline projekt sündis Roomas 50 aastat tagasi, sest nõrgestatud ja ebakindel maailmajagu ei suutnud enam toona maailmas kanda kinnitanud ohtudele vastu panna. Ühenduse loojate ambitsioon seisnes selles, et Teise maailmasõja järgselt valitseks rahu. Et arendada ühist vastutustunnet, tuli ühendada kaks olulist funktsiooni: jagada ühiseid majandushuve ning ühendada õigusraamistik.

      25. märtsil 1957 kirjutasid Kapitooliumi jalamil kuus riiki alla kahele rahvusvahelisele dokumendile, mida tuntakse Rooma lepingute nime all. Esiteks panid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg aluse Euroopa Aatomienergiaühendusele (Euratom), teiseks allkirjastasid nad Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutamislepingu. Pärast Teist maailmasõda oli Euroopa Ühenduse asutamine oli rüüstatud Euroopale eelkõige rahuprojekt ja tema ühinemine ei oleks olnud mõeldav ilma Saksamaa ja Prantsusmaa õnnestunud leppimiseta.

      Lääne-Euroopa elanikud on elanud 60 aastat rahus. Euroopa Liit on rajatud eelkõige sõja ärahoidmiseks Euroopas ja selle peamiseks vahendiks peetakse majandust. Neofunktsionalistliku majandusteooria järgi tuleb kõigepealt allutada ja ühendada eri riikide üks majandussektor niinimetatud Kõrgemale Võimule, mispeale järgnevad teised. Sellest vaimust oli kantud ka Söe- ja Teraseühenduse loomine 1952. aastal, sest sütt ja terast peeti toona sõjapidamises olulisteks elementideks. 1950. aastate algul rajati kõigepealt alus sõjaliselt tähtsale söe- ja terasetööstusele, Euroopa majandus- ja aatomiharud ühiskonnastati hiljem.

      Euroopa Liidu edasine ajalugu oli justkui majandusliku lõimumise kroonika. Ühenduse loojate ambitsioon seisnes selles, et II maailmasõja järgselt õitseks rahu. Et aga luua ülemandriline südametunnistus, tuli ühendada kaks olulist funktsiooni: jagada ühiseid majandushuve ning ühendada õigusraamistik. Järgmine suurem samm tuli 1993. aastal jõustunud Maastrichti lepinguga, kui Euroopa Liit sai majanduslikule osale juurde ka poliitilise mõõtme. Ent nüüd algasid ka hädad, millega ühendus polnud varem kokku puutunud, sest kuni Maastrichti lepinguni oli Euroopa Liit tegelenud küsimustega, mis läksid rahvusliku suveräänsuse osas „suhteliselt vähe maksma.”8 Nagu näitavad endiselt arvamusküsitlused, on ELiga seotud ootused (Eestis) enamasti suunatud tulemustele: me ootame ELilt majandusjärje paranemist, rohkem ja paremaid kaupu ning teenuseid.

      Lepingust lepinguni on liigutud siseturu täiustamise poole: 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga. Pärast sõlmiti Maastrichti (1992), Amsterdami (1997) ja Nice’i lepingud (2000) ja enne Euroopa Põhiseadusleppe projekti (2004) on järk-järgult ellu viidud uusi poliitikaid, mis vastavalt Rooma lepingute avasõnadele „panevad aluse üha tihedamale liidule Euroopa rahvaste vahel”, püüdes tagada liikmesriikide „majandusliku ja sotsiaalse progressi”, lammutades ühismeetmetega „barjääre, mis Euroopat lahutavad”.9

      Suveräänsuse piiramisega tekkisid aga ka tõsiseltvõetavad euroskeptikud ja tänaseks võime öelda, et säärased tagasilöögid (lõimumise seisukohalt), nagu taanlaste esialgne „ei” Maastrichti lepingule 1992. aastal ja iirlaste „ei” Nice’i lepingule 2001. aastal, kulmineerusid prantslaste ja hollandlaste „eiga” ELi põhiseaduse lepingule 2005. aastal. Erimeelsused, mis vastandasid kunagi „Euroopa Ühendriikide” militanti Jean Monnet’d ja „Rahvaste Euroopa” partisani kindral Charles de Gaulle’i, on päevakorral ka praegu. Just siin lõid 1957. aastal, mil Euroopa ülesehitamise suured muutused ei sõltunud veel referendumitest, Rooma lepped kahe arusaama vahele kooskõla, tekitades ministrite nõukogu kõrvale ka kaks riigiülest institutsiooni, Euroopa Komisjoni ja Parlamendi. Sealt alates polnud Euroopa iial vaid vabamajandustsoon, nagu seda sooviks täna Ühendkuningriik, või superriik, mida on alati lootnud paljud eurofiilid. Ka laienemised on muutnud Euroopa Liidu toimimist ajaga järjest keerulisemaks, arendanud edasi uusi poliitikaid. Liidu paisumisega laienesid tema pädevuse piirid ja suurenes СКАЧАТЬ