Euroopa maailma teljel. Martin Kala

Чтение книги онлайн.

6

Bahovski, Erkki. „Kui hirm müüb”, Eesti Ekspress, 27.02.2009.

7

Dumezil, Georges. „Indoeurooplaste müüdid ja jumalad”, Tallinn 2001.

8

Moravcsik, Andrew. „The Choice for Europe: Social Purpose and State Power from Messina to Maastricht.” Ithaca, NY: Cornell University Press, European edition with London: Routledge/UCL Press, 1998. Euroopa ühenduse loomine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika kõige väljapaistvamaid saavutusi. Politoloogid aga vaidlevad siiani nende põhjuste üle, miks Euroopa liikmesriikide valitsused on olnud nõus oma majanduspoliitikaid koordineerima liidu tasandil ning andma käest riikliku suveräänsusega kaasnevad eelisõigused. Suveräänsuse vabatahtlikust jagamisest ja poliitilisema ühenduse poole liikumisest on kirjutanud palju Ameerika politoloog Andrew Moravcsik. Keskendudes Prantsusmaale, Suurbritanniale ning Saksamaale, analüüsib Moravcsik viidatud raamatus viit lepet, mis aitasid kaasa Euroopaga lõimumisele. Raamatus seob ta oskuslikult Euroopa ühtsuse ajaloolise aspekti tänase teooriaga rahvusvahelisest koostööst.

9

Rooma lepped allkirjastati Compadoglios (Roomas) 25. märtsil 1957. Need panid aluse Euroopa majandusühendusele ja Euroopa aatomienergia ühendusele 1. jaanuaril 1958.

10

Euroopa Parlamendi elektrooniline väljaanne „101 küsimust ja vastust.” Parlamendi veebiraamatukogu, http://www.europarl.europa.eu/news/archive/default_en.htm. Üldjoontes teeb nõukogu kõik otsused kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega. Ühehäälsus tähendab, et ettepaneku võib tagasi lükata, kui selle vastu hääletab kas või üksainus liikmesriik. Teisisõnu on igal liikmesriigil vetoõigus. „Kvalifitseeritud häälteenamus” põhineb aga ideel, et Euroopa Liidu nõukogu hääletustel ei ole ELi liikmesriikidel mitte üks hääl, vaid nn „kaalutud” arv hääl. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel on 27 ELi riigil kokku 345 häält. Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi häälte kaal on kõige suurem – neist igaühel on 29 häält –, kõige väiksem kaal on Maltal (3). Kvalifitseeritud häälteenamuse süsteem tähendab, et ettepaneku vastuvõtmiseks ei piisa lihthääleenamusest, vaid selleks on vaja vähemalt 255 poolthäält. Lisaks sellele peab komisjoni esitatud ettepaneku poolt hääletama enamik liikmesriike ning muudel juhtudel kaks kolmandikku liikmesriike. Nice’i lepingus kehtestati eelmise kahe tingimuse suhtes ülimuslik tingimus, et liikmesriik võib nõuda, et mingis küsimuses kvalifitseeritud häälteenamuse moodustanud liikmesriigid esindaksid vähemalt 62 % kogu ELi rahvastikust. Neid nõudeid tuntakse ka kolmekordse kvalifitseeritud häälteenamuse nõudena.

11

Made, Vahur. „Välispoliitika võimalustest julgeoleku kadudes: 1920.–1930. aastate Eesti välispoliitika ja konkureerivad maailmakorrad”. Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi granti nr 7017 toetusel.

12

Made, Vahur. Ibid.,p. 2. „Euroopa kontserdi” süsteemile omane lähenemisviis väikeriikide tekkele on aktuaalne ka 21. sajandi alguse Euroopa poliitikas. Nii näiteks tugineb Kosovo iseseisvumisprotsess arusaamale, et selle piirkonna iseseisvumine peab tuginema suurriikide ja rahvusvaheliste institutsioonide koostööle ja konsensusele. Ei piisa ainult Kosovo elanike tahtest ega Euroopa Liidu juhtriikide ja USA toetusest. Kosovo iseseisvusega peavad nõustuma ka Serbia ja Venemaa. Viimase arvates tuleks Kosovo riikliku staatuse küsimus lahendada ÜRO-s. Kosovo näide on justkui kaasajastatud „Euroopa kontserdi” rakendus, kus lisaks suurriikidele on väikeriigi iseseisvusele legitiimsust andmas ka supranatsionaalsed institutsioonid (ÜRO, EL, NATO).

13

Euroopa Majandusühenduse muutmine Euroopa Ühenduseks jõustus 1. novembril 1993 koos Maastrichti lepingu jõustumisega. Nime muutus kajastab asjaolu, et koostööd ei tehtud enam ainult majanduse alal, vaid seda laiendati järk-järgult ka transpordipoliitikale, maksudele ja aktsiisimaksudele, sotsiaalpoliitikale, tööhõivepoliitikale, haridusele, kultuurile ja tarbijakaitsele, teadustegevusele, keskkonnale ja arenguabile. Maastrichti lepinguga asutati Euroopa Liit ning laiendati veelgi koostööd, mis hõlmas nüüd majandus- ja rahaliidu loomist, ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, koostööd justiits- ja siseküsimustes, sotsiaalset mõõdet jne. Suur muudatus tuli Maastrichti lepinguga Euroopa Parlamendile, mille mõju laiendati ja Euroopa Parlament muudeti nõukogu kaasõigusloojaks mitmes poliitikavaldkonnas.

14

Kasemets, Keit; Tuppits, Elo. „Liitumisläbirääkimised.” ELi konspekt, IV osa „Euroopa Liidu laienemine ja Eesti integratsioon EL-i.” Riigikantselei toimikud, lk 20. EL laienemise võtmelepinguks on hetkel Nice’i ehk Nizza lepe. Seetõttu tekitas pingeid selle tagasilükkamine Iiri referendumil esimesel katsel (seejuures oli Iirimaa ainuke riik, kus leppe ratifitseerimiseks tuli korraldada rahvahääletus). Teisel katsel 2002. aasta sügisel kiitsid valijad Nice’i leppe siiski heaks ning sellega oli üks oluline tõke liitumisläbirääkimiste lõpetamiseks Eesti ja ülejäänud üheksa liituja jaoks kõrvaldatud.

15

Patria, NessU. „A new type of democracy is taking hold”, European Voice, 05.02.2009.

16

Les Pères de l’Europe ehk „Euroopa isad” on Euroopa Liidu asutajad. Euroopa ühendamise ja Euroopa Ühendriikide ideed kasvasid välja humanistlik-patsifistlikest unistustest ja muutusid poliitiliseks kontseptsiooniks paljude inimeste tegevuse ja mõttetöö viljana. Vaieldamatult võib aga Euroopa Liidu asutaja tiitli omistada järgmisele kaheksale poliitikule: Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Jean Monnet, Robert Schumann, Paul Henri Spaak, Altiero Spinelli ja ka Sir Winston Churchill, Walter Hallstein.

17

Öeldakse, et Witold Gombrowicz (1904–1969) on kahekümnenda sajandi Poola kirjanduse ots ja algus. Ta sündis Poola aadliperes, elas enne sõda mitmel pool Euroopas, reisis 1939. aastal Argentinasse, kuhu jäi kuni 1964. aastani. Sotsialistlikus Poolas keelatud autorina sai ta avaldada oma teoseid Pariisis, nii Prantsuse kui Poola pagulaste väljaannetes. Eestis on Gombrowicz tuntud eelkõige näitekirjanikuna ja tema kesksest teosest „Päevaraamat” on ilmunud valik 1998. aastal.

18

9. mai 1950. aasta deklaratsioon on Prantsusmaa välisministri Robert Schumanni ettepaneku täistekst, mis viis praeguse Euroopa Liidu loomiseni. Tol päeval, mil kogu Euroopat oli ähvardamas järgmise, Kolmanda maailmasõja oht, luges Prantsusmaa välisminister Robert Schumann Pariisis rahvusvahelisele pressile ette deklaratsiooni, milles kutsus üles Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike ühendama oma söe- ja terasetootmise „Euroopa föderatsiooni loomise esimese alustalana”.

Deklaratsioon sõnastas: „Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega. Panus, mida organiseeritud ja elujõuline Euroopa võib tsivilisatsioonile anda, on hädavajalik rahumeelsete suhete säilitamiseks. Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eestvõitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist. Euroopa ei ühinenud, tuli sõda.”

Et 9. mail 1950. aastal astuti esimene samm praeguse Euroopa Liidu väljakujunemise suunas, otsustati Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel Milanos 1985. aastal tähistada 9. maid kui „Euroopa päeva”.

19

Ilves, Toomas Hendrik. „Uut Euroopat ehitades”. Akadeemia 2001, nr 4, lk 643–655. Algselt inglise keeles peetud loeng Berliinis, Humboldti Ülikoolis 5. veebruaril 2001.

20

2009. aasta 24. veebruaril tegid (Prantsusmaa välisministri ettepanekul) ELi välisministrid Brüsselis ühisavalduse, et soovivad kutsuda Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammis vaatlejana osalema ka Türgi ja Venemaa.

21

Väljataga, Märt; Tamm, Marek. „Mõtteline Euroopa”, Varrak 2003, Tallinn.

22

Tšehhi presidenti Václav Klausi peetakse üheks juhtivaks euroskeptikuks Euroopas. Klaus on tuntud oma ülima skeptitsismi poolest suhtumises Euroopa Liitu, ennast nimetab ta „Euroopa Liidu dissidendiks”.

Tšehhi ELi eesistumise alates keeldus Klaus heiskamast oma ametiresidentsile Euroopa Liidu lippu, öeldes, et Tšehhi ei ole Euroopa Liidu provints. 2009. aasta veebruaris nentis ta, et Euroopa Liit on muutunud ebademokraatlikuks ja elitaristlikuks projektiks, mida võib võrrelda Ida-Euroopa СКАЧАТЬ