Meie moodi reetur. John Le Carré

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kui mees talle suuri silmi otsa vaatab, pilgus nii palju pihta saanud armastust, et Gaili mure enda pärast muutub mureks Perry pärast.

      „Ma püüdsin sind välja jätta, Gail. Ma tegin absoluutselt kõik, et sind välja jätta. Uskusin, et suudan sind kõrval hoida. Aga ei olnud võimalik. Nad peavad küsitlema meid mõlemat. Vähemalt alguses. Ta oli, noh, järeleandmatu.” Sunnitud naer. „Mismoodi tunnistajaks saadakse. „Kui te olite seal kahekesi, siis on selge, et te peate kahekesi ka siia tulema.” Mul on kahju.”

      Tal oli tõesti kahju, Gail teadis seda. Sellest päevast, mil Perry õpib oma tundeid varjama, pole ta enam Perry.

      Ja temal endal oli niisama kahju. Või veel rohkemgi. Gail oli parajasti Perry embuses, kui tänavale ilmus must takso kustutatud plafooniga, kaks viimast numbrit 7 ja 3, ning üsna veenvat koknit kõnelev meeshääl informeeris neid uksetelefoni kaudu, et saabunud on Ollie, kes peab kaks inimest Adami juurde sõidutama.

*

      Ja nüüd oli ta jälle kõrvale jäetud. Kõrvale lükatud, vaikima sunnitud, välja arvatud.

      Väike kuulekas naisuke, kes ootab kodus meest ja valab endale veel ühe mehe mõõtu klaasitäie Riojat, et oleks kergem oodata.

      Hea küll, see oli tolles naeruväärses kokkuleppes algusest peale sees. Ta poleks pidanud laskma Perryl sellega kaasa minna. Kuid see ei tähenda veel, et ta peab istuma ja pöidlaid keerutama. Ei pea.

      Tol hommikul, kui Perry istus kodus ja ootas telefonist vaguralt Adami Häält, oli tema Perry teadmata istunud oma kontoris arvuti taga, tegeldes vahelduseks millegi muu kui kohtuasjaga Samson versus Samson.

      Tõsiasi, et ta oli ennast kuni kontorisse jõudmiseni tagasi hoidnud, tahtmata kasutada kodust sülearvutit – et ta üldse oli midagi varjanud –, oli talle endalegi mõistatus, et mitte öelda etteheide. Kuid asetagem see Perry loodud üldisse vandenõuatmosfääri.

      Tõsiasi, et tal oli siiani alles Dima lõikamata servaga nimekaart, oli otsene üleastumine, sest Perry oli tal käskinud selle hävitada.

      Tõsiasi, et ta oli kasutanud elektroonilist – ja seetõttu kinni püütavat – sidet, oli, nagu nüüd välja tuli, samuti ränk üleastumine. Ent kuna Perry ei olnud teda varem teavitanud oma paranoia sellest tahust, siis poleks tal tohtinud ütlemist olla.

      Arena Multi Global Trading Conglomerate, asukohaga Küprose pealinnas Nikosias, kujutas endast, nagu selle kodulehekülg kehvas, logisevas inglise keeles teada andis, konsultatsioonifirmat, mis on spetsialiseerunud aktiivsete kaupmeeste abistamisele. Selle peakontor asus Moskvas. Firmal olid esindused Torontos, Roomas, Bernis, Karachis, Frankfurdis, Budapestis, Prahas, Tel Avivis ja Nikosias. Kuid mitte Antigual. Kus polnud ka vaskset silti. Vähemalt mitte kodulehekülje andmeil.

      „Arena Multi Global on uhke oma konfidentsiaalsuse ja ettevõtuse [„l” puudu] alaste vliumuste [kirjaviga] üle kõigil tasemeil. Firma pakub tipptasemel võimlusi [„a” puudu] ja privaatpanganduse teenuseid [korrektselt]. Märkus: käesolev kodulehekülg on ümberseadistamisel. Lähemat infot saate Moskva kontorist.”

      Ted oli ameerika poissmees, kes müüs Morgan Stanley futuure. Gail helistas sealtsamast kontorilaua tagant Tedile:

      „Gail, musike.”

      „Kaadervärk nimega Arena Multi Global Trading Conglomerate. Kas saaksid selle kohta komprat kaevata?”

      Komprat? Ted oskas komprat leida paremini kui keegi teine. Kümne minuti pärast helistas ta tagasi.

      „Need sinu sõbrad venkud.”

      „Venkud?”

      „Nad on nagu mina. Kuumad nagu põrgu ja rikkad nagu jõululaud.”

      „Kui rikkad on rikkad?”

      „Igaüks võib ise mõistatada, aga tundub, et megarikkad. Viiskümmend millegagi tugikompaniid, kõigil võimsad kaubandusmahud. Tegeled rahapesuga, Gail?”

      „Kust sa teadsid?”

      „Need vene baabuškad pööritavad raha sellise kiirusega, et mitte keegi ei tea, kui palju kui kaua kellegi oma on. See on kõik, mis ma oskan sulle öelda, kuid maksin selle eest verehinda. Kas sa armastad mind nüüd igavesti?”

      „Ma mõtlen selle üle järele, Ted.”

      Tema järgmine samm oli Ernie, advokatuuri kuuekümnendates eluaastates nupumehest ametnik. Gail ootas lõunani, mil õhk oli kõige puhtam.

      „Ernie. Üks teene. Liigub kuulujutt, et internetis on üks täiesti häbiväärne jututuba, kust sa läbi astud, kui on tarvis kontrollida meie kõrgesti austatud klientide firmade tausta. Ma olen sügavalt šokeeritud ja mul on vaja, et sa seal minu jaoks ühte asja uuriksid.”

      Veel pool tunnikest ja Ernielt laekus talle lehekülg täiesti häbiväärsest mõttevahetusest Arena Multi Global Trade Conglomerate’i teemal.

      Kas mõni persevest oskab öelda, kes seda rämpsupoodi peab? Poisid vahetavad tegevdirektoreid nagu sokke. P. BROSNAN

      Loe, pane tähele, õpi ja seedi vaimus läbi Maynard Keynesi targad sõnad: turg suudab olla kauem irratsionaalne, kui sina suudad säilitada oma likviidsust. Ise oled persevest. R. CROW

      Mis kurat on lahti MG kodukaga? See on hangunud. B. PITT

      MG kodukas on maas, aga mitte kinni pandud. B-s tõuseb pinnale. Persevestid kõik valvel. M. MUNROE

      Aga ma olen tõega uudishimulik. Need poisid tulevad peale, nagu oleks kangesti väge täis, aga siis jätavad mind maha hingeldama ja ilma rahulduseta. P.B.

      Hei, kutid, kuulake! Kuulsin just, et MGTC avas kontori Torontos. R.C.

      Kontori? Ära aja paska! See on üks p.tsis vene stripiklubi, mees. Postitants, Stolitš ja bortš. M.M.

      Kuule, persekas, mina jälle. Kas see Torontos avatud kontor on seesama, mille nad panid kinni Ekvatoriaal-Guineas? Kui jah, siis lase kähku jalga. Kähku! R.C.

      Arena Multi p.tsis Global annab Google’is null tulemust. Kordan: null. Kogu see kaadervärk on nii über-amatöörlik, et ma saan rütmihäired. P.B.

      Kas sa natukenegi usud elu pärast surma? Kui ei, hakka kohe uskuma. Sa sihid pesumajanduses lahmakat banaanikoort.

      Ametlikult. M.M.

      Nad olid minu suhtes nii entusiastlikud. Nüüd siis see. P.B.

      Hoia eemale. Nii kaugele kui saad. R.C.

*

      Ta on taas Antigual, kuhu teda on lennutanud järjekordne priiskav klaasitäis Riojat.

      Ta kuulab lillaka kikilipsuga pianisti, kes üksinda tantsupõrandal piruette tegevale vanaldasele, valgetes pükstes ameerika paarile vaikselt Simonit ja Garfunkelit klimberdab.

      Ta tõrjub kenade kelnerite pilke. Poistel pole muud teha, kui teda silmadega lahti riietada. Ta kuuleb tahtmatult pealt, kuidas tuhat iluoperatsiooni läbi teinud seitsmekümneaastane Texase lesknaine Ambrose’ilt punast veini tellib, klausliga, et see ei oleks Prantsuse oma.

      Ta seisab tenniseväljakul, surudes tagasihoidlikult kätt kiilaspäisel areenihärjal, kelle nimi on Dima. Gail mäletab tema süüdistava pilguga СКАЧАТЬ