Minevikust olevikku. Jaan Mikweldt

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ja hakkas edukalt tegelema kinnisvaraga. Samal ajal valiti ta linnavolikokku, seal, tõsi küll, opositsiooni liikmena, oskas ta hankida populaarsust ja koguda enda ümber nimekaid tegelasi, kes paari aasta eest moodustasid oma erakonna. Praeguseks on Eesti Eest üks suuremaid favoriite eelseisvatel valimistel, järelikult võib Tombre hellitada lootusi peaministri tooli osas… ainult et see jääb tal saamata, selle eest kannab tema, Kaldvee, juba hoolt!

      Ajalehest oli ta lugenud ka Tombre abiellumisest, näinud pildilt ka värsket noorikut. Kuid tuima trükipilti ei saanud võrreldagi elava naisega, juba üksi ta kõnnak…

      Kurat! Lõpeta! Sa ei tulnud siia Tombre naist jõllitama! Pealegi on tegu tavalise litsikesega, kes vanamehe selja taga värsket võtab! Oma silmaga sai nähtud, kuidas austaja lillede ja kingiga ümber maja hiilis ja lõpuks aknast sisse ronis. Paras Tombrele! Ainult ajastus oli neil halb, noorproua oli just välja läinud. Kuid tänu sellele võis ta näha, et turvameetmetele siin majas eriti rõhku ei panda, aknad jäävad rahulikult lahti ka siis, kui kõik kodunt ära on.

      Sadu tugevnes ja Mardo heitis pilgu kellale. Juba seitse läbi ja vanameest pole ikka veel! Ometigi peab ta täna õhtul veel püüdma endale mingi pinna leida, võõrastemaja ja muu sellise jaoks kipuvad finantsid napiks jääma, pealegi, mida vähem jälgi ta enesest jätab, seda parem. Seepärast pole mõttekas üles otsida ka vanu tuttavaid – muidugi, kui palju neid selle aja jooksul veel üldse siia jäänud on ning kas nad teda veel üldse tundagi tahavad.

      Mees, ära nostalgitse! Need ajad on ammu möödas! Ning justkui tarbetuid mõtteid eemale peletades raputas ta pead, nii et veepiisad märgadest juustest kõrges kaares laiali lendasid.

      Peavari võib oodata, kui tarvis, võib ta ööbida ka mõnes mahajäetud majas või mõnel poolikul ehitusel. Enne ta kohalt ei liigu, kui Tombre ise ära nähtud!

      Kannatlikus sai tasutud umbes kella kaheksa paiku, kui kummide sahinal veeres maja ette kirsipunane mersu. Autojuhti Tombre ei kasutanud, vähemalt täna õhtul mitte. Kui ta pidurdas, et puldiga garaažiuks avada, libises Kaldvee käsi otsekui iseenesest jakitaskusse ja sõrmed klammerdusid püstolipära ümber. Vanamees on praegu lausa ideaalne märklaud, sellelt vahemaalt piisaks ühest, noh, kõige rohkem kahest lasust…

      Ei! Selline kerge, ootamatu surm on Tombre jaoks liiga hea! Tema on ära teeninud rohkemat, palju rohkemat!

      "Kuulsin, et sul oli Thaliaga täna väike karvakitkumine?" sõnas Tõnis Tombre, kui oli oma noore naise põsele tervitusmusi mopsanud.

      "Ta helistas, jah?" Thalia oli lubanud, et räägib oma isale Thorist. Aga et ta nüüd ka selle õnnetu intervjuu üles võttis…

      "Nojah! Kadi, kullake, Kahro ei kuulu tõepoolest nende isikute hulka, keda ma oma lähikonnas, seda enam oma majas näha tahaksin! Ma ei soovi küll piirata sinu iseseisvust, kuid sinu poliitiline kogenematus võib sulle kergelt karuteene teha!"

      Jälle epistel! Jah, ta on noor, ta on kogenematu ja mida iganes, kuid peab seda siis iga päev mitu korda talle nina alla hõõruma! Kuidas ta neid kogemusi üldse omandada saab, kui teda hoitakse kui portselanikujukest vati sees.

      "Peaksid rohkem Thaliat kuulama!" jätkas Tõnis naise tujulangust tähele panemata. "Ta on küll noorem, kuid nende asjadega palju rohkem kursis kui sina, juba lapsest saadik on ta poliitika vastu huvi tundnud."

      Kadi ohkas sügavalt ning mis seal salata, ka üpris tülpinult.

      "Okei! Kuulan, arvestan, pean silmas! Parem ütle nüüd ausalt ja keerutamata, kui suure häbi ma sulle intervjuuga siis kokku keerasin?"

      Tõnis kortsutas selle peale küll veidi kulmu, kuid hääl jäi endiselt lahkeks.

      "Seda näeme täpsemalt siis, kui artikkel ilmub. Loodame muidugi parimat, võib juhtuda, et ka Kahro on mõnikord aumees. Thalia ütles, et poliitikast polevat juttu olnud."

      Kadi raputas pead.

      "Ta tundis huvi minu vastu, kes ma selline olen, kust pärit, millega tegelen…"

      "Sinu vastu?" Mehe toon oli nii jahmunud, et Kadi tundis väikest vihakihvatust. Kas tõesti on ta isegi oma abikaasa silmis niivõrd tühine, niivõrd igav, et keegi tema kui inimese vastu huvi tunda ei või? "Tahad öelda, et minu kohta ei olnud ühtegi küsimust?"

      "Oli küll!" pidi naine tunnistama. "Ta tundis huvi, kuidas me tutvusime, mis mulle sinu juures meeldis…"

      "Ahhaa! Küsis ta ka meie intiimelu kohta?"

      "Ei! Ja kui oleks küsinud – sellistel teemadel mina ei räägi, seda tean ka ilma Thalia juhendamiseta!"

      "See ei tähenda midagi!" ei pannud Tõnis ka nüüd naise väikest protesti tähele. "Arvesta, et ajakirjanik võib sulle ka ise sõnad suhu panna, mõnest süütust väljendist teha sellise stoori, et sa ei tea, kuhu häbi pärast oma silmi peita!" Korraga vakatas ta hetkeks, siis lõi ta nägu rõõmust särama.

      "Tead, see oleks meile isegi kasulik! Esitaksin kohe ta vastu hagi, protsess lööks meedias laineid…"

      "Mida?" kiljatas Kadi jahmunult. "Tahad sa öelda, et sulle meeldiks, kui meie magamistuba ajakirjanduse vaidlusobjektiks saaks!"

      "Mitte magamistuba, lollike! See oleks ideaalne võimalus valijatele näidata, milliseid meetodeid meie konkurendid kasutavad, et nad ei põrka tagasi isegi inimese kõige intiimsematesse eluvaldkondadesse tungimise eest…"

      Nüüd Kadile piisas. Huuled kokku surunud, pöördus ta demonstratiivselt akna poole.

      Tõnis mõistis, et oli liiale läinud.

      "Kuid kõik need on esialgu oletused, ärme vaeva nendega praegu oma pead. Sa Thori kohta pidavat juba teadma?"

      "Jah, Thalia rääkis mulle!" oli Kadi teemavahetusega meelsasti nõus. "Kui see tõesti oli narkootikum, siis…"

      "Ebameeldiv lugu nii või teisiti!" kortsutas mees kulmu. "Niipea, kui sellest kuulsin, helistasin kohe Tiinale, Thori emale, et ta poisi enda juurde võtaks. Praeguses situatsioonis oleks parem saata ta siit nii kaugele kui võimalik, välismaa oleks lausa ideaalne. Tiina aga, kujuta ette, teatas, et tal pole praegu võimalik poissi võtta ega hakanud sel teemal rohkem rääkimagi!"

      "Mul muidugi oma kogemused puuduvad, kuid olen kuulnud, et sellises vanuses poisid vajavad esmajärjekorras just isa kätt," alustas naine kõhklevalt, kuid Tõnis katkestas teda ärritatud pearaputusega.

      "Jaa, sa räägid juba kui Tiina! Ma ei ole mingi superman, ma ei suuda üheaegselt olla ideaalne isa, kes poisi iga sammuga kursis on ja samas osaleda kõrgtasemel poliitikas! Ma pean tahes-tahtmata valima ja ma valin karjääri, sest praegu käib mäng väga suurtele panustele ning kui ma võidan, on see kasulik kõigile, sealhulgas loomulikult ka Thorile endale!"

      Loogika oli kahtlemata raudne, kuid vaatamata sellele ei saanud Kadi öelda, et abikaasa jutt talle eriti meeldiks.

      "Ma loodan, et sa mõistad, kullake: ma pean poisi siiski enda juurde võtma, sellest mul pääsu ei ole!" jätkas Tõnis. "Kahjuks asetab see kõige raskema koorma just nimelt sinu õlgadele, loomulikult aitame ka meie Thaliaga võimaluste piires kaasa. Kui sa aga leiad, et see ülesanne on ulle liiga raske…"

      "Ei, ei ole!" kiirustas Kadi ütlema, meenutades Thaliale antud lubadust. "See tähendab, asi pole muidugi kergete killast, kuid ma võtan selle rõõmuga enda peale. Ets meeldib mulle, me oleme siiamaani täiesti normaalselt läbi saanud ja…" Tal lõppes hingeõhk otsa.

СКАЧАТЬ