Nende hulgas, kes käisid saadikute veiderdusi vaatamas, oli noor logard Adolf Hitler. Veebruarist 1908 kuni 1909. aasta suveni, kui tšehhide obstruktsioon oli haripunktis, viibis ta sageli külaliste rõdul. Hiljem võis ta väita et see kogemus ravis ta terveks nooruslikust vaimustusest parlamentaarse süsteemi vastu. Vt Hitler, „Mein Kampf”, lk 100. Autor.
213
Steven Beller, Francis Joseph (London, 1996), lk 173; Arthur J. May, The Hapsburg Monarchy, 1867–1914 (Cambridge magistritöö, 1951), lk 440; C. A. Macartney, The House of Austria. The Later Phase, 1790–1918 (Edinburgh, 1978), lk 240; R. A. Kann, A History of the Habsburg Empire, 1526–1918 (Berkeley, 1977), lk 452–461; Robin Okey, The Habsburg Monarchy, c. 1765–1918. From Enlightenment to Eclipse (London, 2001), lk 356–360.
214
Selle probleemi huvitavat käsitlust vt Arthur J. May, „R. W. Seton-Watson and British Anti-Hapsburg Sentiment”, American Slavic and East European Review, 20. kd, nr 1 (veebruar 1961), lk 40–54.
215
Enne Stürgkhi, 1911. aasta juunist novembrini oli peaministrer (ministerpresident) Paul Gautsch von Frankenthurn. Toimetaja.
216
Väga head lühianalüüsi vt Lothar Höbelt, „Parliamentary Politics in a Multinational Setting: Late Imperial Austria”, CAS Working Papers in Austrian Studies Series, Working Paper 92–96; tema argumendid on üksikasjalikumalt sama autori kirjutises „Parteien und Fraktionen im Cisleithanischen Reichsrat”, väljaandes Adam Wandruszka ja Peter Urbanitsch (toim), Die Habsburgermonarchie 1848–1918 (10 köidet, Viin, 1973–2006), 7/1. kd, lk 895–1006.
217
László Katus, „The Common Market of the Austro-Hungarian Monarchy”, väljaandes András Gerő (toim), The Austro-Hungarian Monarchy Revisisted, tlk Thomas J. ja Helen D. DeKornfeld (New York, 2009), lk 21–49, siin lk 41.
218
István Deák, „The Fall of Austria-Hungary: Peace, Stability, and Legitimacy”, väljaandes Geir Lundestad (toim), The Fall of Great Powers (Oxford, 1994), lk 81–102, siin lk 86–87.
219
György Köver, „The Economic Achievements of the Austro-Hungarian Monarchy. Scales and Speed”, väljaandes Gerő (toim), Austro-Hungarian Monarchy, lk 51–83, siin lk 79; Nachum T. Gross, „The Industrial Revolution in the Habsburg Monarchy 1750–1914”, väljaandes Carlo C. Cipolla (toim), The Emergence of Industrial Societies (6 köidet, New York, 1976), 4/1. kd, lk 228–278; David F. Good, „„Stagnation” and „Take-Off” in Austria, 1873–1913”, Economic History Review 27/1 (1974), lk 72–88 väidab, et kuigi Austrias polnud rangelt võttes mingit uut algust, jäi kasv monarhia Austria-osas tugevaks kogu sõjaeelseks ajaks; John Komlos, „Economic Growth and Industrialisation in Hungary 1830–1913”, Journal of European Economic History, 1 (1981), lk 5–46; sama autori The Habsburg Monarchy as a Customs Union. Economic Development in Austria-Hungary in the Nineteenth Century (Princeton, 1983), eriti lk 214–220; Austria sisemajanduse kogutoodangu kasvu ühe elaniku kohta (vastupidiselt Ungarile) vt Max Stephan Schulze, „Patterns of Growth and Stagnation in the Late Nineteenth-Century Habsburg Economy”, European Review of Economic History, 4 (2000), 311–340.
220
Henry Wickham Steed, The Hapsburg Monarchy (London, 1919), lk 77.
221
John Leslie, „The Antecedents of Austria-Hungary’s War Aims. Policies and Policy-makers in Vienna and Budapest before and during 1914”, väljaandes Elisabeth Springer and Leopold Kammerhold (toim), Archiv und Forschung. Das Haus-, Hof- und Staatsarchiv in seiner Bedeutung für die Geschichte Österreichs und Europas (Viin, 1993), lk 307–394, siin lk 354.
222
Kann, History, lk 448; Hapsburg Monarchy, lk 442–443; Sked, Decline and Fall, lk 264; Sazonov Nikolai II-le, 20. jaanuar 1914, GARF, fond (f) 543, nimistu (n) 1, säilik (s) 675.
223
Okey, Habsburg Monarchy, lk 303, 305.
224
Wolfgang Pav, „Die dalmatinischen Abgeordneten im österreichischen Reichsrat nach der Wahlrechtsreform von 1907”, magistritöö teesid, Viini ülikool, 2007, lk 144, vt ka: http://othes.univie.ac.at/342/1/11-29-2007_0202290.pdf.
225
Selle tendentsi kohta vt John Deak, „The Incomplete State in an Age of Total War. Or: The Habsburg Monarchy and the First World War as a Historiographical Problem”, avaldamata käsikiri, Notre Dame’i ülikool, 2011; John Deak tutvustas selle dokumendi versiooni Cambridge’i Euroopa nüüdisajaloo seminaril 2011. aastal, olen talle äärmiselt tänulik, et ta andis minu käsutusse avaldamiseelse täieliku käsikirja.
226
Maureen Healy, Vienna and the Fall of the Habsburg Empire. Total War and Everyday Life in World War I (Cambridge, 2004), lk 24; John W. Boyer, „Some Reflections on the Problem of Austria, Germany and Mitteleuropa”, Central European History, 22 (1989), lk 301–315, siin lk 311.
227
Riigi arengust noil aastail vt Deak, „The Incomplete State in an Age of Total War.”
228
Gary B. Cohen, „Neither Absolutism nor Anarchy: New Narratives on Society and Government in Late Imperial Austria”, Austrian History Yearbook, 29/1 (1998), lk 37–61, siin lk 44.
229
Robert Musil, Omadusteta mees (Tallinn, 2006), lk 37.
230
Barbara Jelavich, History of the Balkans (2 köidet, Cambridge, 1983), 2. kd, lk 68.
231
F. Palacký Frankfurdi parlamendi nn viiekümne komiteele 11. aprillil 1848, väljaandes Hans Kohn, Pan-Slavism. Its History and Ideology (Notre Dame, 1953), lk 65–69.
232
Tsit väljaandes May, Hapsburg Monarchy, lk 199.
233
Lawrence Cole, „Military Veterans and Popular Patriotism in Imperial Austria, 1870–1914”, väljaandes Lawrence Cole ja Daniel Unowsky (toim), The Limits of Loyalty. Imperial Symbolism, Popular Allegiances and State Patriotism in the Late Habsburg Monarchy (New York, Oxford, 2007), lk 36–61, siin lk 55.
234
Franz Josephi kui isikupäratu ja keskpärase inimese kohta vt Karl Kraus, The Last Days of Mankind. A Tragedy in Five Parts, tlk Alexander Gode ja Sue Ellen Wright, toim F. Ungar (New York, 1974), IV vaatus, 29. stseen, lk 154; vt ka Hugh LeCaine Agnew, „The Flyspecks on Palivec’s Portrait. Franz Joseph, the Symbols of Monarchy and Czech Popular Loyalty”, väljaandes Cole ja Unowsky (toim), Limits of Loyalty, lk 86–112, siin lk 107.
235
Lothar Höbelt, Franz Joseph I. Der Kaiser und sein Reich. Eine politische Geschichte (Viin, 2009); on the Emperor’s role in the making of laws and constitutions: Lászlo Péter, „Die Verfassungsentwicklung in Ungarn”, väljaandes Wandruszka and Urbanitsch (toim), Die Habsburgermonarchie, 7/1. kd, lk 239–540, eriti lk 403–414.
236
Beller, Francis Joseph, lk 173.
237
Joseph Maria Baernreither, Fragmente eines politischen Tagebuches. Die südslawische Frage und Österreich-Ungarn vor dem Weltkrieg, toim Joseph
СКАЧАТЬ
