Čubrilovići tülidest õpetajatega vt Zdravko Antonić, „Svedočenje Vase Čubrilovića o sarajevskom atentatu i svom tamnovanju 1914–1918”, Zbornik Matice srpske za istoriju, 46 (1992), lk 163–180, siin lk 165, 167.
178
Ljuba Jovanović, „Nach dem Veitstage des Jahres 1914”, Die Kriegsschuldfrage. Berliner Monatshefte für Internationale Aufklärung, 3/1 (1925), lk 68–82, siin lk 68–69; selle dokumendi tähtsusest vt Albertini, Origins, 2. kd, lk 90; aga niisugune versioon sündmuste käigust pole leidnud üleüldist tunnustust, vt nt Buha, „Mlada Bosna”, lk 343, kus väidetakse (muude otseste tõendite puudumisel), et Pašić oli noormeeste piiriületustest teadlik, aga ei tundnud huvi nende ülesande vastu; vt ka Bataković, „Nikola Pašić”, lk 162; Stanković, Nikola Pašić, eriti lk 262.
179
Tõenditest, et Pašić oli peagi juhtuvast teadlik, räägitakse väljaandes Albertini, Origins, 2. kd, lk 90–97 – Albertini keskendub L. Jovanovići tunnistusele, mida toetab oletus, et Ciganović oli Pašići agent; Albertini kaastööline Luciano Magrini lisas siia veel kaks Pašići lähikondlaste tunnistust, mis võeti sõja ajal, vt Luciano Magrini, Il dramma di Seraievo. Origini i responsabilità della guerra europea (Milano, 1929), lk 106–108, 114–116. Toona saada olnud infot analüüsitakse asjalikult väljaandes Sydney Bradshaw Fay, The Origins of the First World War (2 köidet, New York, 1929), 2. kd, lk 140–146; Hans Uebersberger, Österreich zwischen Russland und Serbien. Zur südslawischen Frage und der Entstehung des Ersten Weltkrieges (Köln, Graz, 1958), lk 264–265 lisab siia tõendina Pašići käega kirjutatud märkmed (neis on juttu koolipoistest, pommidest ja revolvritest), mis leiti Serbia välisministeeriumi dokumentide hulgast. Vladimir Dedijeri äärmiselt üksikasjaderohke, aga mitte täiesti usaldusväärne ülevaade vandenõu telgitagustest Road to Sarajevo, möönab, et Pašić teadis tõenäoliselt vandenõust ette, aga oletab, et lihtsalt aimas seda tema käsutuses oleva puuduliku info alusel. Hilisemad uurimused, sealhulgas Friedrich Würthle väga üksikasjalik Die Spur führt nach Belgrad (Viin, 1975), pakub välja hulga tõlgendusi, aga ei lisa siia ühtki uut tõendit.
180
Tõendid selle kohta, et Ciganović oli informaator, on küll kaudsed, aga tugevad, vt Bogičević, Procès de Salonique, lk 32, 131–132; Fay, Origins, 2. kd, lk 146–148; ja Albertini, Origins, 2. kd, lk 98. Pašići vennapoeg oli samuti Ujedinjenje ili smrt! liige.
181
Vt Podrinje ringkonnaülema kiri Protićile, Šabac, 4. juuni 1914; Protić Pašićile (koos kokkuvõttega ettekannetest piirilt), Belgrad, 15. juuni 1914; Podrinje ringkonnaülem 5. piirivalverügemendi komandörile Loznicas, Šabac, 16. juuni 1914; Drina sõjaväeringkonna ülem Valevos sõjaministrile, 17. juuni 1914, DSPKS 7. kd, dokumendid nr 155, 206, 210, 212, lk 290, 337–339, 344–345, 347.
182
Siseminister Podrinje sõjaväeringkonna ülemale Šabacis, 10. juuni 1914, samas dokumendile nr 155 lisatud Protići vastus, lk 290.
183
Podrinje sõjaväeringkonna ülem Protićile, Šabac, „Täiesti salajane”, 14. juuni 1914, samas, dokument 198, lk 331.
184
4. piirivalverügemendi kapten 5. piiriringkonna ülemale, 19. juuni 1914; 5. piiriringkonna ülem kindralstaabi ülemale, sama kuupäev, samas, mõlemad on lisatud dokumendile 209, lk 343; vt ka Dedijer, Road to Sarajevo, lk 390–391; Buha, „Mlada Bosna”, lk 178.
185
Apise kohtus vande all antud tunnistuste tekst leidub väljaandes Milan Z. Živanović, Solunski process hiljadu devetsto sedamnaeste. Prilog zaproucavanje politicke istorije Srbije od 1903. do 1918. god. (Belgrad, 1955), lk 556–558; vt ka MacKenzie, „Black Hand” on Trial, lk 46.
186
Kuningliku kindralstaabi informatsiooniosakond (Apis) kindralstaabi operatiivosakonnale, 21. juuni 1914, väljaandes DSPKS, 7/2. kd, dokument 230, lk 364–365.
Serbia sõjaväeatašee raportid Peterburist on kokku võetud Protići kirjas Pašićile, Belgrad, 12. juuni 1914; on teisigi erutatud ettekandeid Serbia välisministrile Venemaa sõjalistest ettevalmistustest, Peterburi, 13. juuni 1914, DSPKS, 7. kd, dokumendid nr 185, 189, lk 317, 322.
204
Bogičević, Procès de Salonique, lk iii.
205
Norman Stone, „Constitutional Crises in Hungary, 1903–1906”, Slavonic and East European Review, 45 (1967), lk 163–182; Peter F. Sugar, „An Underrated Event: The Hungarian Constitutional Crisis of 1905–6”, East European Quarterly (Boulder), 15/3 (1981), lk 281–306.
206
A. Murad, Franz Joseph and His Empire (New York, 1978), lk 176; Andrew C. Janos, „The Decline of Oligarchy: Bureaucratic and Mass Politics in the Age of Dualism (1867–1918)”, väljaandes Andrew C. Janos ja William B. Slottman (toim), Revolution in Perspective: Essays on the Hungarian Soviet Republic of 1919 (Berkeley, 1971), lk 1–60, siin lk 23–24.
207
Tsit väljaandes Alan Sked, The Decline and Fall of the Habsburg Empire 1815–1918 (New York, 1991), lk 190.
208
Samuel R. Williamson, Austria-Hungary and the Origins of the First World War
СКАЧАТЬ
