25. juunist väljaandes Djurdje Jelenić, Nova Srbija i Jugoslavija. Istorija nacionalnog oslobodjenja i ujedinjenja Srba, Hrvata i Slovenaca, od Kočine krajine do vidovdanskog ustava (1788–1921) (Belgrad, 1923), lk 225.
43
Käsitlusi, mis vaatlevad 1903. aasta vandenõu kui Serbia kuldajastu algust vt M. Popović, Borba za parlamentarni režim u Srbiji (Belgrad, 1938), eriti lk 85–108, 110–111; Z. Mitrović, Srpske politicke stranke (Belgrad, 1939), eriti lk 95–114; Alex N. Dragnich, The Development of Parliamentary Government in Serbia (Boulder, 1978), lk 95–98; sama autor, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia.
44
M. Kalievići kommentaarid on ära toodud Bonhami kirjas Lansdowne’i markiile 21. juunist 1903, TNA, FO 105/157, l 309–311, siin l 310; vt ka Vucinich, Serbia between East and West, lk 70–71.
45
Wilfred Thesiger Lansdowne’i markiile, Belgrad, 15. november 1905, TNA, FO 105/158, l 247–252, siin l 250. (Thesiger oli kuulsa maadeuurija ja kirjaniku isa.)
46
Thesiger Lansdowne’i markiile, Belgrad, 5. detsember 1905, samas, l 253–255, siin l 254–255; Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia, lk 73–74.
47
MacKenzie, Apis, lk 56.
48
David MacKenzie, „Officer Conspirators and Nationalism in Serbia, 1901–1914”, S. Fischer-Galati ja B. K. Kiraly (toim), Essays on War and Society in East Central Europe, 1720–1920 (Boulder, 1987), lk 117–150, siin lk 125; D. Đorđević, „The Role of the Military in the Balkans in the Nineteenth Century”, väljaandes R. Melville ja H. – J. Schröder (toim), Der Berliner Kongress von 1878 (Wiesbaden, 1982), lk 317–347, eriti lk 343–345.
49
D. T. Bataković, „Nikola Pašić, les radicaux et la „Main Noire””, Balcanica, 37 (2006), lk 143–169, siin lk 154; nn Niši vastuvandenõu kohta, vt Vasić, Devetsto treća, lk 131–184.
50
Pašići isiksuse läbinägelikku analüüsi vt Djordje Stanković, Nikola Pašić. Prilozi za biografiju (Belgrad, 2006), 2. osa, 8. ptk, lk 322.
51
Slobodan Jovanović, „Nicholas Pašić: After Ten Years”, Slavonic and East European Review, 15 (1937), lk 368–376, siin lk 369.
52
Pašići russofiilia kohta, mis oli pigem pragmaatiline kui ideoloogiline, vt Čedomir Popov, „Nova Osvetljenja Rusko-Srpskih odnosa” (Latinka Petrović ja Andrej Šemjakin (toim), Nikola Pašić. Pisma članci i govori (Belgrad, 1995)), väljaandes Zbornik Matice Srpske za Slavistiku, 48–49 (1995), lk 278–283, siin lk 278; Vasa Kazimirović, Nikola Pašić i njegovo doba 1845–1926 (Belgrad, 1990), lk 54–55, 63. Pašići russofiilia ideoloogilise aluse kohta vt Andrej Šemjakin, Ideologia Nikole Pašića. Formiranje i evolucija (1868–1891) (Moskva, 1998); missioonist Peterburi vt MacKenzie, Apis, lk 27.
53
Anekdoote vt väljaandes Nikac Djukanov, Bajade: anegdote o Nikoli Pašiću (Belgrad, 1996), lk 35.
54
Stanković, Nikola Pašić, lk 315–316.
55
Bataković, „Nikola Pašić”, lk 150–151; Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia, lk 3, 6–7, 27–28; MacKenzie, Apis, lk 26–28.
56
Bataković, „Nikola Pašić”, lk 151; Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia, lk 76; MacKenzie, Apis, lk 57; Constantin Dumba, Memoirs of a Diplomat, tlk Ian F. D. Morrow (London, 1933), lk 141–143.
57
Vucinich, Serbia between East and West, lk 102.
58
„Načertanije” aluseks olnud teksti autor on tšehh František Zach, kes visandas selles lõunaslaavi rahvaid ühendava organisatsiooni printsiibid. Aga sinna, kuhu Zach oli kirjutanud „lõunaslaavlased”, kirjutas Garašanin asemele „Serbia”. See ja mõned teised muudatused tegid Zachi kosmopoliitsest nägemusest kitsalt Serbia natsionalistliku manifesti. Autor.
59
„Načertanije” teksti vt Dragoslav Stranjaković, „Kako postalo Garašaninovo „Načertanije””, väljaandes Spomenik Srpske Kraljevske Akademije, VCI (1939), lk 64–115, siin lk 75, tsit väljaandes Wolf Dietrich Behschnitt, Nationalismus bei Serben und Kroaten 1830–1914 (München, 1980), lk 55.
60
Tsit väljaandes Behschnitt, Nationalismus, lk 57; vt ka Horst Haselsteiner, „Nationale Expansionsvorstellungen bei Serben und Kroaten im 19. Jahrhundert”, Österreichische Osthefte, 39 (1997), lk 245–254, siin lk 247–248.
61
Srbi svi i svuda teksti vt Vuk Stefanović Karadžić, Kovčežic za istoriju, jezik, običaje Srba sva tri zakona (Viin, 1849), lk 1–27, siin lk 1, 7, 19, 22; horvaatide keeldumisest kasutada nimetust „serblane”, lk 2–3; Haselsteiner, „Nationale Expansionsvorstellungen”, lk 246–247.
David MacKenzie, „Serbia as Piedmont and the Yugoslav Idea, 1804–1914”, East European Quarterly, 28 (1994), lk 153–182, siin lk 160.
65
Leopold von Ranke, The History of Servia and the Servian Revolution, tlk Alexander Kerr (London, 1853), lk 52.
66
Tim Judah, The Serbs. History, Myth and the Destruction of Yugoslavia (2. trükk, New Haven, 2000), lk 29–47.
67
Arthur J. Evans, Through Bosnia and the Herzegovina on Foot during the Insurrection, August and September, 1875 (London, 1877), lk 139.
68
Barbara Jelavich, „Serbia in 1897: A Report of Sir Charles Eliot”, Journal of Central European Affairs, 18 (1958), lk 183–189, siin lk 185.
69
Dedijer, Road to Sarajevo, lk 250–260.
70
Nn vana Serbia täpne rahvaarv pole teada, vt Behschnitt, Nationalismus, lk 39.
71
Vt Justin McCarthy, Death and Exile. The Ethnic Cleansing of Ottoman Muslims, 1821–1922 (Princeton, 1996), lk 161–164 jm.
72
Väga head ülevaadet (koos kaardiga) vt Andrew Rossos, Macedonia and the Macedonians. A History (Stanford, 2008), lk 4.
73
John Shea, „Macedonia in History: Myths and Constants”, Österreichische Osthefte, 40 (1998), lk 147–168; Loring M. Danforth, „Competing Claims to Macedonian Identity: The Macedonian Question and the Breakup of Yugoslavia”, Anthropology Today, 9/4 (1993), lk 3–10; Rossos, Macedonia, lk 5.
74
Jelavich, „Serbia in 1897”, lk 187.
75
Carnegie Foundation Endowment for International Peace, Enquête dans les Balkans: rapport présenté aux directeurs de la Dotation par les membres de la commission d’enquête (Pariis, 1914), lk 448, 449.
