NA, 2.05.03, dokument 652 Algemeine Correspondentie over Albanië Ministerie van Buitenlandse Zaken.
357
Kõik tsitaadid Matscheko memorandumist on võetud väljaandest Bridge, From Sadowa to Sarajevo. Memorandumi paranoiast ja selle toonist vt Williamson, Austria-Hungary, lk 165–170; selle üldisest rahumeelsest olemusest vt Bridge, From Sadowa to Sarajevo, lk 334–335; muid erinevaid vaatenurki vt Paul Schroeder, „Romania and the Great Powers before 1914”, Revue Roumaine d’Histoire, 14/1 (1975), lk 39–53.
358
Vt Kronenbitter, Grossmachtpolitik Österreich-Ungarns, lk 236–237; Hötzendorf noorema kaasatusest vt Bruce W. Menning, „Russian Military Intelligence, July 1914. What St Petersburg Perceived and Why It Mattered”, avaldamata käsikiri. Tänan professor Menningit, kes andis selle mulle kasutada enne selle avaldamist väljaandes Journal of Modern History ning jagas minuga oma mõtteid luure osatähtsusest Venemaal langetatud otsustes. Svetšini mälestuste kohta, mida Menning nimetab, vt Mihhail Svetšin, Zapiski starogo generala o bõlom (Nice, 1964), eriti lk 99.
359
Williamson, Austria-Hungary, lk 146.
360
Tsit väljaandes Sondhaus, Architect of the Apocalypse, lk 122.
361
Von Hötzendorf, Aus meiner Dienstzeit, 3. kd, lk 169; Karl Bardolff, Soldat im alten Österreich (Jena, 1938), lk 177; Kiszling, Erzherzog Franz Ferdinand, lk 196.
Strandmann, Balkanske Uspomene, lk 245–250; Serbia läbirääkijate kurtmist Pašići sekkumiste üle vt Mihail Ilić Pašićile, Viin, 9. märts 1914; Mihail Ilić Pašićile, Viin, 10. märts 1914, ja eriti Mihail Ilić Pašićile 11. märtsil 1914, kus Ilić palub Pašićit mitte rohkem sekkuda kõnelustesse, AS, MID-PO, 415, l 9–12, 14–24, 25–27; mõlema poole valmisolekust jõuda kokkuleppele vt Hartwig Sazonovile, Belgrad, 4. märts 1914, IBZI, 3. seeria, 1. kd, dokument 379, lk 375.
364
Edasikindlustamislepingu tingimuste kohaselt kohustusid mõlemad pooled jääma neutraalseks, kui üks pooltest kistakse sõtta kolmanda riigiga, aga samuti lepiti kokku, et neutraalsusenõue ei kehti, kui Saksamaa ründab Prantsusmaad või Venemaa ründab Austria-Ungarit. Autor.
365
Lepingu teksti vt The Avalon Project. Documents in Law, History and Diplomacy, Yale Law School, või: http://avalon.law.yale.edu/19th_century/frrumil.asp.
366
Claude Digeon, La Crise allemande dans la pensée française 1870–1914 (Pariis, 1959), lk 535–542.
367
Klaus Hildebrand, Das vergangene Reich. Deutsche Aussenpolitik von Bismarck bis Hitler 1871–1945 (Stuttgart, 1995), lk 18.
368
Selle probleemi analüüsi vt Paul W. Schroeder, „The Lost Intermediaries: The Impact of 1870 on the European System”, International History Review, 6/1 (1984), lk 1–27.
369
J. B. Eustis, „The Franco-Russian Alliance”, The North American Review, 165 (1897), lk 111–118, siin lk 117.
370
Ulrich Lappenküper, Die Mission Radowitz. Untersuchungen zur Russlandpolitik Otto von Bismarcks (1871–1875) (Göttingen, 1990), lk 226.
371
Tsitaat kuulsast Bad Kissingeni memorandumist 15. juunist 1877, mis koostati Balkanit silmas pidades, aga puudutab paljusid kantsleri poliitika keskseid teemasid; kogu teksti vt GP, 1922–27, 2. kd, lk 153–154.
372
Otto von Bismarck, kõne Riigipäeva ees 5. detsembril 1876, väljaandes Horst Kohl (toim), Politische Reden Bismarcks. Historisch-kritische Gesamtausgabe (14 köidet, Stuttgart, 1892–1905), 6. kd, lk 461.
373
Hildebrand, Das Vergangene Reich, lk 50–51; vt ka Hermann Oncken, Das Deutsche Reich und die Vorgeschichte des Weltkrieges (2 köidet, Leipzig, 1933), 1. kd, lk 215.
374
Head kokkuvõtet Bulgaaria kriisist vt J. M. Roberts, Europe, 1880–1945 (3. trükk, Harlow, 2001), lk 75–78.
375
Herbert von Bismarck oma vennale Wilhelmile 11 novembril 1887, väljaandes Walter Bussmann (toim), Staatssekretär Graf Herbert von Bismarck: aus seiner politischen Privatkorrespondenz (Göttingen, 1964), lk 457–458.
376
William Heath Robinson (1872–1944) oli inglise karikaturist ja raamatuillustraator, kes joonistas tihti keerulisi masinaid, mille eesmärk oli saavutada midagi väga lihtsat. Tõlkija.
377
Bismarcki arvamuse kohta vt J. A. Nicholls, Germany After Bismarck (Cambridge, magistritöö, 1958), lk 101–103, 132–134; Katherine Lerman, Bismarck. Profiles in Power (Harlow, 2004), lk 244–248; Konrad Canis, Bismarcks Aussenpolitik 1870bis 1890: Aufstieg und Gefährdung (Paderborn, 2004), lk 381–383; Ernst Engelberg, Bismarck. Das Reich in der Mitte Europas (München, 1993), lk 309–313; Otto Pflanze, Bismarck and the Development of Germany (3 köidet, Princeton, 1990), 3. kd, The Period of Fortification 1880–1898, lk 313–316.
378
William L. Langer, „The Franco-Russian Alliance (1890–1894)”, The Slavonic Review, 3/9 (1925), lk 554–575, siin lk 554–555.
379
Lepingu pikendamata jätmise mõjust Peterburis vt Peter Jakobs, Das Werden des französisch-russischen Zweibundes, 1890–1894 (Wiesbaden, 1968), lk 56–58; George F. Kennan, The Decline of Bismarck’s European Order. Franco-Prussian Relations, 1875–1890 (Princeton, 1979), lk 398.
380
Morning Post, 1. juuli 1891 ja Standard, 4. juuli 1891, mõlemad tsit väljaandes Patricia A. Weitsman, Dangerous Alliances, Proponents of Peace, Weapons of War (Stanford, 2004), lk 109.
381
Antoine Laboulaye Alexandre Ribot’le 22. juunil 1890, tsit samas, lk 105.
382
Giers Mohrenheimile 19.–21. augustil 1891, tsit samas, lk 105–106.
383
George F. Kennan, The Fateful Alliance. France, Russia and the Coming of the First World War (Manchester, 1984), lk 153–154.
384
Francis R. Bridge ja Roger Bullen, The Great Powers and the European States System 1815–1914 (Harlow, 1980), lk 259; uue liidu Briti-vastasest orientatsioonist (venelaste meelest) vt ka Jakobs, Das Werden des französisch-russischen Zweibundes, lk 73–78.
385
Kennan, Fateful Alliance, mitmes kohas.
386
Weitsman, Dangerous Alliances, lk 117.
387
Liidust ja rahvakultuurist vt I. S. Rõbatšenok, Rossija i Frantsija: sojuz interesov i sojuz serdets, 1891–1897: russko-frantsuski sojuz v diplomatitšeskihh dokumentahh, fotografijahh, risunkahh, karikaturahh, stihhahh, tostahh i menju (Moskva, 2004).
388
Thomas M. Iiams, Dreyfus, Diplomatists and the Dual Alliance: Gabriel Hanotaux at the Quai d’Orsay, 1894–1898 (Genf, 1962), lk 27–28.
389
Lamzdorfi ja Lobanov-Rostovski jutuajamine, üles kirjutatud 9. oktoobril 1895, väljaandes V. N. Lamzdorf, Dnevnik: 1894–1896, toim V. I. Bovõkin ja I. A. Djkonova (Moskva, 1991), lk 264–266; D. C. B. Lieven, Nicholas
СКАЧАТЬ
