Minu Ahvenamaa. Tuhande saare rahu. Janne Kütimaa

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ suurel hulgal, on õhk aeglane soojenema. Tuuled tunduvad ka kauneimal kevadpäeval külmad ja salakavalad ning vaatamata kõrgetele kraadidele ja päikeselisele ilmale tuleb paksult riietuda, seda eriti merele minnes. Sügiseti on hoopis vastupidi. On sügav sügis ja rajused ilmad, kuid mere soojus ei lase lumel koguneda ega jääl tekkida. On lihtsalt soe. Justkui suve pikendus.

      Sel saarestiku jäise tuulega kevadel otsustangi läänenaabrite poole sõita. Kiikan oma mereäärse korteri aknast välja ja hindan ilma. Päikeseliselt jäine! Seega saab selga reisimiseks mugav suusakostüüm – selline, millel paksud voodriga püksid ja paks kapuutsiga jope. Jalga lähevad matkasaapad ning õlale seljakott. Kätte on jõudnud aeg, mil mu sekretärikostüüm on jäänud minevikku ja matkasaapaist saanud lemmikjalanõud. Tunnen end hästi ja asun teele. Kõigepealt jalgsi pool tundi Kökari praamisadamasse, seejärel kaks ja pool tundi kohaliku praamiga Ahvenamaa mandrile ning sealt edasi 50 minutit bussisõitu Mariehamni. Alles seal saan istuda ühele Ahvenamaa laevakompanii Viking Line laevadest. Edasi läheb mitmetunnine mere- ja bussireis kiirelt, ning juba olengi Stockholmis. Olen kõigega rahul. Kõik on sujunud ning on tõeline rõõm saada ära sellelt väikeselt kivimügarikult keset Läänemerd – Kökarilt. Ma ei saa aru, kuidas mõned inimesed seal terve elu elada saavad ega igatse peaaegu mitte kunagi ära. Selleks peab vist tõesti olema saarel sündinud…

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Soomerootsi aladel ehk Soome lõuna- ja läänerannikul on kohanimedel enamjaolt olemas nii soome- kui ka rootsikeelne variant. Näiteks rootsikeelne Mariehamn on soome keeles Maarianhamina. Käesoleva raamatu rootsikeelsest kontekstist lähtuvalt olen valinud rootsikeelsed kohanimed.

      2

      Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel kuulub germaani keelte põhjagermaani harusse. Seda kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini. Vanapõhja keel kujunes välja muinaspõhja keelest 8. sajandil. (Vikipeedia)

      3

      Sjödin, T. „Det händer när du vilar“. Örebro: Tomas Sjödin och Libris förlag, 2013.

      4

      Hammarsköljd, D. „Vägmärken“. Uddevalla: MediaPrint, 2005.

      5

      Järviluoma, H., Koivumäki, A., Kytö, M., Uimonen, H. „Sata suomalaista äänimaisemaa“. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1100. Tampere: Tammer-Paino Oy, 2006.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEBLAEsAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0aHBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCAQ1AtADASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwDpWY7utJuPrQ33jSUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrRuPrSUUALuPrSqx3dabSr94UADfeNJSt940lABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUq/eFJSr94UADfeoob7xooASiiloAKSiloAKSiloASiiigAooooAKKKKACiiloASloooASilpKACilpKAFpKKWgBKKWigApKWigBKWkpaACkpaKAEopaKACiikoAKKKWgAooooAKSlpKACiiigAopaKACkpaSgApaKKACiikoAWiiigApKKWgApKWkoAWkpaKAEooooAKKWigApKWkoAKKWigAooooAKKSloASlpKWgBKKWigBKWiigBKWiigApKKWgAopKKAFpKWigApKWigBKcv3qbTl+8KAEb7xoob7xooASloooAKKSloAKKSloAKSiloASloooAKKKKACiiigBKWiigBKWkooAWiiigAooooASloooAKSlpKAFopKWgApKWigBKWiigAoopKAFooooASloooAKKSigBaKSigBaKKKACkpaSgApaKSgBaSlooASloooAKKKKACkpaKACkpaKACikpaAEoopaACikpaACiiigApKKWgBKWikoAKWikoAWkpaKACikpaAEpaKKAEpaKSgBaKSigBaKKKACiiigApV+8KSlX7woARvvUUN940UAFFFFABSUtFABRRRQAUlFFAC0UUlAC0UUlAC0UUlABRS0lAC0UUlAC0UUUAJRS0UAFFFFACUUtFACUUUtACUtFFABSUtFACUUtFACUtJS0AFFFJQAtFFJQAUUUtABSUtJQAtFFFACUtFFABSUtFACUtFFACUUtFACUtFJQAtFJS0AFFFMlligiaWaRIo1+87sFA/E0APoo6qGHKkZBHQ1Xvr6DTLCe+umCwW6GRyfbt9SePxoAzLzXbhtTbSdC0m41nU4xmWGA7UgH+254B9qntdUu11BdM1rSLjSNSdC8UMzB0mUdSjjgkdxXcfCnSJtN8DQXN3C0V9qcr31wrLhgZDkA/wDAdvWuX8dzNqnxY0u0UHytGsHuHYH/AJaSnaFP4DNAElUtS1bT9HtxPqN5FbRk4XeeW+gHJ/Crtcxq+hSxeJ7TxPZWFtqksC7LjTrpQyzp0+TdkBwOn0+oIBo6L4m0jxCZl0y781ogC6MhRgD3weorWrkPGviDwHrOgR69oV1/YHibT+I7VbYxSPzzE6qMEe/4GuptZmubK3uGQo0sSSMpH3SVBI/WgCaikpaACiiigAooooASlpKWgAooooAKSlpKAFpKKKAForEv7jW9V1dvDnhmzL35jV57122x2aseGPqcA8foaZ4Xk1KGC+0jW5JH1bTblorhn/iU8owPcEdDQBvUlc54qi1i/udG0bRL5bO61G4ePzCSPupuAyASBxyRVzR9RvGu7rRdZt/s2t6fgXCZ+WZe0qf7J/rQBsUq/eFJSr94UAI33jRQ33qSgBaKSloAKKSigBaKKKACikp

1

Soomerootsi aladel ehk Soome lõuna- ja läänerannikul on kohanimedel enamjaolt olemas nii soome- kui ka rootsikeelne variant. Näiteks rootsikeelne Mariehamn on soome keeles Maarianhamina. Käesoleva raamatu rootsikeelsest kontekstist lähtuvalt olen valinud rootsikeelsed kohanimed.

2

Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel kuulub germaani keelte põhjagermaani harusse. Seda kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini. Vanapõhja keel kujunes välja muinaspõhja keelest 8. sajandil. (Vikipeedia)

3

Sjödin, T. „Det händer när du vilar“. Örebro: Tomas Sjödin och Libris förlag, 2013.

4

Hammarsköljd, D. „Vägmärken“. Uddevalla: MediaPrint, 2005.

5

Järviluoma, H., Koivumäki, A., Kytö, M., Uimonen, H. „Sata suomalaista äänimaisemaa“. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1100. Tampere: Tammer-Paino Oy, 2006.

СКАЧАТЬ