Marslane. Andy Weir
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Marslane - Andy Weir страница 5

Название: Marslane

Автор: Andy Weir

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Героическая фантастика

Серия:

isbn: 9789949278077

isbn:

СКАЧАТЬ läbi ning ajasin selle taas ühtlase kihina põrandale laiali. Siis puistasin selle segu peale Maa mulda. Kerige tööle, bakterid! Loodan teie peale. See hais jääb siia ikka mõneks ajaks pidama. Ma ei saa ju niisama akent lahti teha. Ometi on võimalik ka sellega harjuda.

      Teine uudis on, et täna on tänupüha. Mu pere koguneb Chicagos mu vanemate kodus toimuvale tavapärasele pidusöömingule. Oletan, et neil ei ole seal eriti lõbus, kuna ma sain ju kümme päeva tagasi surma. Kurat küll, tõenäoliselt said neil alles nüüd mu matused peetud.

      Ei tea, kas nad saavad kunagi teada, mis päriselt juhtus. Olen olnud ellujäämisega nii ametis, et ei ole jõudnud kordagi mõelda, mida mu vanemad peavad läbi elama. Nad kannatavad just praegu suurimat valu, mida keegi eales taluda võib. Teeksin mida iganes, et neile oma elusolekust vaid teada anda.

      Pean lihtsalt ellu jääma, et seda neile heastada.

LOGIKIRJE: 22. SOL

      Vau. Asjad on tõesti edenenud.

      Sain kogu liiva majja toodud ja see on kasutamiseks valmis. Kaks kolmandikku jaamast on nüüd mullaga kaetud. Ja täna sooritasin esimese mulla topeldamise. On möödunud nädal ja endine Marsi pinnas on muutunud rammusaks ja ilusaks. Kaks topeldamist veel ja siis on mul terve põld kaetud.

      Töötamine on mu enesetundele hästi mõjunud. See võimaldas mul tegutseda. Ent kui asjad olid juba veidi rahunenud ja sõin Johansseni The Beatlesi kogumikku kuulates õhtust, siis tuli mulle jälle masendus peale.

      Arvutuste järgi ei päästa kõik see mind näljasurmast.

      Minu parim šanss kaloreid saada on kartuleid kasvatada. Need on saagikad ja neis on mõistlikult kaloreid (770 kalorit kilogrammi kohta). Olen päris kindel, et olemasolevad kartulid hakkavad idanema. Probleem on aga selles, et ma ei saa neid piisavas koguses kasvatada.

      Saaksin kasvatada 62 ruutmeetril 400 päevaga (mul on toidu otsalõppemiseni just nii palju aega) võib-olla 150 kilogrammi kartuleid. See teeb kokku 115 500 kalorit, mis tähendab, et kasvatan päevas endale keskmiselt 288 kalorit. Minu pikkust ja kaalu arvestades – ja olles valmis veidi nälgima – vajan päevas 1500 kalorit.

      Ma pole sellele ligilähedalgi.

      Seega ei saa ma igavesti maast elatuda. Ent saan ikkagi oma elu pikendada. Kartulitest jätkub mulle 76 päevaks.

      Kartulid kasvavad pidevalt ilma puhkeperioodita ja seega saan nende 76 päeva jooksul kasvatada 22 000 lisakalori väärtuses kartuleid, millest jätkub mulle veel 15 päevaks. Pärast seda on kasvatamist suhteliselt mõttetu jätkata. Kokku annab see mulle juurde umbes 90 päeva.

      Niisiis hakkan nüüd nälgima alates 490. solist, mitte 400. solist. Olen teinud edusamme, kuid kogu pääsemislootus toetub sellele, et suudan püsida elus kuni 1412. solini, mil maandub Ares 4 meeskond.

      Mul on puudu umbes tuhande päeva jagu toitu. Ja mul ei ole ühtegi mõtet, kust seda saada.

      Kurat.

      3. PEATÜKK

LOGIKIRJE: 25. SOL

      Mäletate neid vanu tekstülesandeid, mida matemaatikatundides lahendada tuli? Neid, kus vesi voolab anumasse teatud kiirusel ja voolab sealt välja teisel kiirusel, ning peate siis välja selgitama, millal anum tühjaks saab? Nii, seesama põhimõte on kriitilise tähtsusega ka projektis nimega „Mark Watney ei sure nälga”, mille kallal ma praegu töötan.

      Mul on vaja toota kaloreid. Ja mul on vaja neid nii palju, et neist jätkuks 1387 soliks ehk kuni Ares 4 saabumiseni. Kui Ares 4 mind ei päästa, siis olen niikuinii surnud. Üks sol on 39 minutit pikem kui üks päev ja seega teeb see kokku 1425 päeva. See on mu eesmärk: toota 1425 päevaks toitu.

      Mul on piisavalt multivitamiine, enam kui topelt vajaminevast kogusest. Igas toidupakis on viiekordne minimaalne valgukogus ja seega katab hoolas toiduportsjonite normeerimine minu valguvajaduse vähemalt neljaks aastaks. Üldine toitainete vajadus on kaetud. Mul on vaja lihtsalt kaloreid.

      Vajan iga päev 1500 kalorit. Mul on alustuseks olemas 400 päeva jagu toitu. Kui palju kaloreid on mul siis vaja selle ajavahemiku jooksul päevas toota, et 1425 päeva elus püsida?

      Päästan teid arvutustest. Vastus on umbes 1100. Pean oma maaharimisega päevas 1100 kalorit tootma, et Ares 4 meeskonna saabumiseni elus püsida. Tegelikult natuke rohkem, sest praegu on käes juba 25. sol ja ma ei ole veel midagi külvanud.

      Suudan oma 62 ruutmeetri suuruse haritava pinnaga päevas umbes 288 kalorit toota. Niisiis vajan ellujäämiseks umbes neli korda suuremat kogust, kui suudan praeguse plaani järgi toota.

      See tähendab, et mul on maaharimiseks vaja suuremat pinda ja mulla kastmiseks rohkem vett. Vaatame probleemid ükshaaval läbi.

      Kui palju pinda oleks mul võimalik maaharimiseks üldse kasutada?

      Marsi-majas on 92 ruutmeetrit põrandapinda. Ütleme, et saaksin kõike seda kasutada.

      Lisaks on seal viis tühja koid. Ütleme, et panen ka nendesse mulda. Igaüks neist annab mulle kaks ruutmeetrit ja saan nii juurde kümme ruutmeetrit. Jõuame siis nõnda 102 ruutmeetrini.

      Majas on kolm laborilauda, mis on kõik umbes kahe ruutmeetri suurused. Tahan ühte neist ise kasutada, mis jätab teised kaks minu projekti tarbeks. See annab juurde veel neli ruutmeetrit ja kasvatab kogupinna 106 ruutmeetrini.

      Mul on kaks Marsi kulgurit. Need on õhukindlad ja tänu sellele on võimalik neis pikemat aega ilma skafandrita olla. Külvamiseks aga ruumi pole ja pealegi tahan ma, et mul oleks võimalik nendega ringi sõita, kuid mõlemal kulguril on olemas hädaolukordadeks mõeldud iseavanev telk.

      Telkide muutmine haritavaks maaks on üsna probleemne, kuid neis mõlemas on 10 ruutmeetrit põrandapinda. Kui eeldada, et suudan nendest probleemidest jagu saada, siis annavad telgid mulle veel 20 ruutmeetrit juurde ja kasvatavad kogupinna 126 ruutmeetrini.

      Sada kakskümmend kuus ruutmeetrit haritavat maad. See juba on midagi, mille kallal tasub tööd teha. Mul ei ole ikka veel nii palju vett, et kogu mulda niisutada, aga nagu ma juba enne ütlesin: üks asi korraga.

      Järgmisena tuleb mõelda, kui palju ma kartuleid kasvatada suudan. Toetusin oma eeldatava saagikuse osas Maa kartulikasvatusele. Kuid kartulikasvatajad ei pea osalema sellises meeleheitlikus ellujäämise võidujooksus nagu mina. Kas saaksin taimedelt suuremat saaki?

      Esiteks saan ma pakkuda igale üksikule taimele erilist tähelepanu. Saan neid kärpida, tervena hoida ja takistada neil üksteise kasvu segamast. Lisaks saan taimi sügavamale ümber istutada, kui pealsed hakkavad mullast välja jõudma, ning istutada siis nooremaid taimi olemasolevate peale. Tavalistel kartulikasvatajatel ei ole mõtet seda teha, sest nemad tegelevad sõna otseses mõttes miljonite kartulitaimedega.

      Pealegi kurnab selline kasvatusviis maad. Kui mõni farmer kasvataks kartuleid niimoodi, siis muudaks ta oma põllud kaheteistkümne aastaga kõrbeks. See ei ole jätkusuutlik. Aga keda see huvitab? Mul on vaja lihtsalt neli aastat elus püsida.

      Oletan, et saan neid taktikaid kasutades 50 protsenti suuremat saaki. Ja 126 ruutmeetrit haritavat maad (mis topeldab minu varasemad 62 ruutmeetrit ja natuke pealegi) tähendab, et toodan päevas üle 850 kalori.

      Need on juba tõelised edusammud. Mind ohustaks ikkagi nälgimine, kuid oleksin ellujäämispiirile juba lähemal. Võiksin hakkama saada, kui end näljutaksin – muidugi mitte päris surnuks. Võiksin vähendada tarbitavate kalorite kogust, minimeerides füüsilist tegevust. Võiksin СКАЧАТЬ