Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012. Jaanika Palm

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ terviklikke, omavahel orgaaniliselt seotud jutu- ja pildimaailmu.

      Selle perioodi üks tähelepanuväärseid, kuid paraku varju jäänud pildiraamatuid on Juhani Püttsepa esikteos „Kunstnik Johannese kummalised lood” (1994, ill. Jane Kaas), mis rabab oma jõulise visuaaliga. Teksti edastatakse koomiksilaadsete jutumullide kaudu, laused ilmuvad korstnast tulevas suitsus ning nööril rippuvais pesutükkides. Tekst on väga assotsiatiivne: „Johannes on selles maailmas elades paljusid asju parandanud. Katust ja pliiti, kui see sisse ajas. Ja ennast on ta ka parandanud, kuid sokki pole ta kunagi enne remontinud. Ta püüab kõigest väest, kuid kõik läheb sassi ja tekib pusa. Johannes läheb pusaga tülli, viskab sohvale selili ja hakkab lakke põrnitsema.” Johannesele tulevad appi eidekesed tema pooleliolevalt maalilt, kududes kunstnikule uue ilusa soki. Autor jätkab sama tegelasega teemaarendust raamatus „Kunstnik Johannese üpris kummalised lood” (2004, ill. Jane Kaas), sedakorda värvipleki-assotsiatsioone kasutava jutuga sellest, kuidas Johannes katkisele tapeedile luiged maalis ning mis neist edasi sai.

      Uuel sajandil on pildiraamatumaastik muutunud hoopis kirevamaks, mitmekesisemaks ja mängulisemaks. Eksperimenteeritakse pildi-sõna suhetega ning kasutatakse julgelt erinevaid väljendusvahendeid ja tehnilisi võtteid. Vormikeelt laenatakse ka teistelt meediumidelt, pildiraamatuisse imbub animafilmi ja arvutimängude esteetikat.

      2000. aastatel tõuseb esile ning annab tooni uus ja värske illustraatorite põlvkond, kelle seas on hariduselt graafikuid (Katrin Ehrlich, Piret Raud), maalikunstnikke (Kadri Ilves), keraamikuid (Catherine Zarip) skulptoreid (Kirke Kangro), fotograafe (Marja-Liisa Plats). Mõned neist on tegutsenud disaini- ja reklaamimaailmas (Moritz (Ott Vallik), Anni Mäger), mõned aga on joonisfilmi- (Ülo Pikkov, Kaspar Jancis) või koomiksikunstnikud (Elina ja Joonas Sildre). Kõik nad on oma elualadelt kaasa toonud eripalgelist esteetikat ning arusaamu. Huvitavalt lähenevad lasteraamatuillustratsioonile ka juba varem kunstnikuna alustanud Urmas Viik, Jüri Mildeberg, Anu Kalm.

      Pildi-sõna suhted võivad raamatuti olla üsna varieeruvad, kord tõuseb esile üks, kord teine. Ideaalset dialoogi pildi ja teksti vahel on keeruline saavutada, eeldab see ju kirjaniku ja kunstniku tugevat sünergiat (nt ema-tütar Aino Pervik ja Piret Raud). Teinekord võib meisterlik kunstnikutöö kesise teksti päästa ning märksa enam lugeja fantaasiat tiivustada.

      Üha populaarsemaks on muutunud autoriraamatud – teosed, kus jutu ja pildid on loonud üks ja sama autor. Selles vallas olid esimesteks pääsukesteks Edgar Valter („Pokuraamat” 1994, Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia, 1. koht Nukitsa konkursil, tõlgitud vene, leedu ja udmurdi keelde), „Kassike ja kakuke” 1995 jt), Henno Käo („Noorpagana lood” 1995 jt) ja eeskätt väikelastele kirjutav-joonistav Artur Jurin („Kõiges on süüdi Kotu ehk segadus Kilulibeda teel” 1999, 3. koht Nukitsa konkursil jt). Esimesed kaks autorit on viimasest professionaalsuselt oluliselt üle. Nullindatel tõuseb autoriraamatu vallas põhitegijaks Piret Raud.

      Õnnestunud pildiraamatute näiteiks on Maarja Kangro muinasjutt „Puuviljadraakon” (2006, pildid Kirke Kangro, Aasta Rosina auhind) ning Piret Raua autoriraamat „Härra Linnu lugu” (2009, Aasta Rosina auhind, tõlgitud inglise, saksa, hispaania, prantsuse ja leedu keelde). Viimane on napi teksti, kuid suure üldistusjõuga lugu oma koha otsimisest ja leidmisest. Veider lind proovib olla teistmoodi, hakkab padjaks, siiliks, lumememmeks, kuni viimaks leiab oma koha elus ikkagi linnuna. Signe Ora „Lugu hundipojast, kes tahtis endale jänest” (2010, ill. Maret Põldre) kasutab pahupidistuse võtet, pöörates ümber tavapärase toiduahela. S. Ora „Onu Eedi” (2008, ill. Katrin Ehrlich, Põlvepikuraamatu konkursi 1. koht) on napi teksti ning lummava visuaaliga värsslugu.

      Huvitavate pildiraamatulahendustega paistab silma animafilmi taustaga lastekirjanik ja illustraator Ülo Pikkov. Tema „Uneraamat” (2006) näiteks kujutab endast lammaste lugemise raamatut. Lehekülgi täidavad pilvefotod, mis detailide lisamisega on stiliseeritud lammasteks, saateks lühikesed salmid. „Tähed ja kuu” (2008, ill. Anne Pikkov) süžee põhineb pigem visuaalil. Tähed on taevast kaduma läinud ning maskeerivad ennast erinevatest geomeetrilistest kujunditest moodustunud loomadeks. Tutvustatakse hiina päritolu kujundmõistatust tangrami. Autoriraamatu „Presidendi torukübar” (2008) peategelaseks on pensioneerunud politseikoer Laisu, kes kutsutakse appi ülitähtsale missioonile – presidendi kaotsiläinud torukübarat otsima. Viimane on riigipea jaoks elulise tähtsusega, kuna seda kandes tulevad head mõtted. Kujult viilkatust matkiv „Tallinna korstnapühkija” (2009) pakub kahetasandilist visuaalset narratiivi. Üleval katusel askeldab korstnapühkija, all aga saab kiigata majaakendesse ja näha, millega elanikud tegelevad.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Lastekirjanduse ümarlauda korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Aastail 1999–2006 toimus seitse lastekirjanduse ja lastekultuuri ekspertide kohtumist, kus arutati lastekirjandusega seotud probleeme ja sõnastati nende võimalikke lahendusi avaliku pöördumise vormis Eesti Vabariigi valitsusele ja teistele asjakohastele institutsioonidele.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMgAiUDAREAAhEBAxEB/8QAHwABAAEEAwEBAQAAAAAAAAAAAAgGBwkKAwQFAgsB/8QAdxAAAQQBAwIEAwMFBggTFAITAgEDBAUGAAcRCBIJExQhFSIxFjJBChcjUWEZJDNCUnEYNDhydoGRliUmNVRXYnR3l6Gxs7S1tsHU1dYnNjc6Q1VWWHN1eIKSk5WisrfR0ho5RVO40ygpY4TE1/DxREZmlKOlwv/EAB4BAQABBAMBAQAAAAAAAAAAAAAHBAUGCAIDCQEK/8QAaxEAAQMDAgQCBQUGDgwKBwUJAgEDBAAFEgYRBxMhIjEyCBRBQlEjUmFicRUzcoGCkRYXJHSSoaKxssHR0tPwCRg0NkNTVXOTlLPCJTU3VFZjtNTh4kRkdYSVw/EZJoO1xdXyRaOkpcRlhf/aAAwDAQACEQMRAD8A3+NKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU

1

Lastekirjanduse ümarlauda korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Aastail 1999–2006 toimus seitse lastekirjanduse ja lastekultuuri ekspertide kohtumist, kus arutati lastekirjandusega seotud probleeme ja sõnastati nende võimalikke lahendusi avaliku pöördumise vormis Eesti Vabariigi valitsusele ja teistele asjakohastele institutsioonidele.

СКАЧАТЬ