Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012. Jaanika Palm

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ tüdrukutele (Aino Perviku, Kristiina Kassi, Epp Petrone jt teosed) ning ka teismeliste puhul peetakse esmase adressaadina silmas tüdrukuid. Igas vanuses poistele on huvipakkuvat kirjandust vähem. Seda kitsaskohta on hakanud kõrvaldama mitmed uuel aastatuhandel kirjandusse tulnud meesautorid – Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Tomusk (poistekad), Mika Keränen (Tartu Supilinna krimkad), Sass Henno ja Margus Karu (noorteromaanid) jt. Nüüdisaegse eesti laste- või noorteraamatu tegevus toimub enamasti linnas, maale satuvad raamatutegelased vaid koolivaheajal või sugulasi külastades. Siiski ei näidata raamatukangelasi loodusest ja maalähedasest elukeskkonnast võõrdununa – vastupidi, need on tema jaoks kõige meeldejäävamate elamuste ja põnevamate seikluste allikad. Nagu mujalgi maailmas, nii on ka eesti lastekirjanduse iseloomulikuks tunnuseks viimasel ajal kujunenud seerialisus – ühe või paari tegelase elust kirjutatakse mitmeosaline sari (nt Aino Perviku Paula-lood 2001–2008 jt).

      Kõrgele kunstilisele tasemele on tõusnud algupärane pildiraamat ning lasteraamatuillustratsioon tervikuna. 1990. aastatel alustanud raamatukunstnikele (Piret Raud, Priit Rea, Anne Linnamägi, Viive Noor, Mare Hunt, Jüri Mildeberg jt) on tulnud jõudsasti täiendust omanäolise käekirjaga loojate näol (Urmas Viik, Kadri Ilves, Heiki Ernits, Catherine Zarip, Katrin Ehrlich, Kertu Sillaste jpt).

      Viimasel kümnendil jõuliselt esilekerkinud nähtuseks on lastekultuuri multimedialiseerumine. Ekraniseeringute, telelavastuste, kuuldemängude jms kõrvale on tekkinud rohkesti uusi kirjanduse multimediaalse realiseerimise vorme ning kaubastamise juhtumeid – nt arvutimängud, internetileheküljed, tegelastooted (raamatutegelastega riideesemed, nukud, esmatarbekaubad, toiduained jm), teema-pargid. Kirjanduse ja teiste meediumite põimingud on muutunud tihedamaks ja keerulisemaks kui varasematel kümnenditel. Enam ei piirduta vaid ühe siirdega mõnda muusse meediumi (nt kirjandusteosest filmi valmistamisega), vaid luuakse terve uute teoste/toodete võrgustik. Üks mitmekihilisemaid uuema aja eesti lastekultuuri nähtusi on koeratüdruk Lotte maailm, mille loomisel on tegevad olnud Heiki Ernits, Janno Põldma ja Andrus Kivirähk. Lotte raamatute, animafilmide, teatrilavastuste ja muusikalide kõrval eksisteerib tänapäeval ka Lotte lauamänge, mänguasju, toiduaineid, tekstiilitooteid, tööstuskaupu ja isegi mobiiltelefon, Lotte on nime andnud mitmesugustele üritustele ja lasteasutustele. Animafilmi ametlikul veebilehel www.lotte-film.com võib arvuti abil värvida Lotte ja tema sõprade pilte ja teha muud huvitavat. 2014. aastaks plaanitakse Pärnumaale Tahkuranda Lotte teemaparki.

      Omaette fenomeniks on kujunenud Janika ja Jaanus Leoste loodud sinisekarvaline animeeritud tegelane Jänku-Juss, kelle ümber on tekitatud terve interaktiivne multimeediamaailm alates tekstidest, lauludest, piltidest ja mängudest kuni oma TV-ni välja (vt www.lastekas.ee ja www.mudila.ee). Toodud näited ennustavad, mis suunas tulevikus areneb eesti lastekirjandus ja laiemalt lastekultuur.

      Lastekirjanduse auhinnad ja kirjandusvõistlused

      Lastekirjanduse edenemises on mänginud olulist rolli mitmesugused auhinnad ja võistlused (vt Lisa 2). Kõige vanemaks ja väärikamaks eesti lastekirjanduse auhinnaks võib pidada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiat laste- ja noorsookirjanduse eest (tuntud ka kui Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia), mis omistatakse alates 1995. aastast eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale algupärasele teosele. Auhind asutati juba 1970. aastal ja see kandis aastatel 1972–1989 Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia nime. 1990. aastate alguses traditsioon lastekirjanduse kategoorias mõneks aastaks katkes, kuid tänapäeval on sellel auhinnal lasteraamatute hindamiseks oma erialaekspertidest koosnev žürii. Juba varakult nimetatakse nominendid, kes reeglina saavad ka põhjaliku meediakajastuse, ning emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutatakse koos teiste kirjanduse alaliikide võitjatega välja ka Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia saaja.

      Üks suuremaarvulise žüriiga lastekirjanduse konkursse on Eesti Lastekirjanduse Keskuse initsiatiivil alates 1992. aastast korraldatav Nukitsa konkurss (vt Kehman 2012). See on laste hulgas läbiviidav küsitlus, kus palutakse neil viimase kahe aasta jooksul ilmunud algupärandite hulgast valida oma lemmikkirjanik ja – illustraator. Võitjatele kingitakse Elo Liivi kavandatud Nukitsamehe pronkskuju. Esimesest konkursist võttis osa üle 4000 lapse, edasistel aastatel osalejate arv pidevalt kasvas, kuid on viimastel kordadel jäänud 7000–8000 piirile. Seni kõige raamaturohkemal, X Nukitsa konkursil 2010. aastal võistles 255 raamatut, neist 179 esmatrükki 112 eesti kirjanikult ja 123 eesti kunstniku pildid 234 raamatule. Kirjanikest on lapsed seni kõige enam tunnustanud Andrus Kivirähki (kolmel korral) ja Henno Käod (kahel korral), kunstnikest on neljal korral laste lemmikuks olnud Heiki Ernits ja kahel korral Edgar Valter.

      Eesti lasteluule taset on aidanud tõsta spetsiaalne auhind, mis kannab Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinna nime. Auhinna asutas 1988. aastal Luunja sovhoos, hiljem on seda välja andnud Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool möödunud aasta parimale lasteluulekogu autorile ja illustraatorile. Žürii arvestab ka Luunja valla laste arvamusega, kes õpetajate ja raamatukogutöötajate ärgitusel värskeid luulekogusid loevad ja hindavad.

      Vasalemma vallavalitsus, kes 1999. aastal asutas J. Oro nimelise lastekirjanduse preemia ja annab seda välja iga viie aasta tagant (algul iga kahe aasta tagant) ühele eestikeelsele lastekirjanikule tema loomingu eest, kaasab samuti otsustusprotsessi nii lapsi kui ka teisi lugejaid. Selle auhinnaga soovib vallavalitsus jäädvustada kauaaegse Vasalemma kooliõpetaja, lastekirjaniku ja ajakirja Laste Rõõm toimetaja J. Oro (kodanikunimega Julius Oengo) mälestust.

      Tunnustamaks meisterlikult illustreeritud ja kujundatud lasteraamatut kui vaimse kultuuri olulist osa, korraldatakse alates 1998. aastast konkurssi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”. Kunstnike ja kujundajate erialaorganisatsioonide ja Eesti Rahvusraamatukogu kõrval võtavad žürii tööst osa ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eksperdid. Konkurss on seda hinnatavam, et see on ainus omataoline vabariigis ja tutvustab laiemale avalikkusele kõrgetasemelist Eesti lasteraamatuillustratsiooni.

      Auhind aasta kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule kannab Aasta Rosina nime. Alates 2004. aastast omistatava auhinna saaja valivad iga aasta esmatrükkide seast välja Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajad, võitja saab kilogrammi rosinaid ja rahalise preemia.

      Alates 2009. aastast valib Lastekaitse Liit lastekirjandusekspertide (raamatukogutöötajate, õpetajate, lastekirjanduse uurijate jt) arvamusele tuginedes uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Lisaks kaunile ja kujutlusvõimet arendavale kujundusele on hea lasteraamatu tiitliga pärjatud teose tunnuseks ka see, et raamat äratab uudishimu, näitab, kui mitmekülgne on maailm ja sobib lugemiseks nii väikestele kui suurtele.

      Alates taasiseseisvumisest on Eesti aktiivselt osalenud rahvusvaheliste lastekirjanduse organisatsioonide töös ja rääkinud kaasa rahvusvaheliste lastekirjanduse auhindade omistamisel. 1953. aastal asutati Šveitsis Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board of Books for Young People, lüh IBBY). Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa laste- ja noortekirjanduse tutvustamisele, kirjastamisele ja levitamisele kogu maailmas, sellealasele rahvusvahelisele teadustööle ning laste ja noorte lugemisharjumuste süvendamisele. IBBY ja selle liikmesmaade osakonnad 77 riigist on aktiivsed lastekirjanduse propageerijad, nad korraldavad rahvusvahelist lasteraamatupäeva (2. aprill), annavad välja trükiseid (ajakiri Bookbird) ja edendavad eri projektide raames laste lugemist. IBBY Eesti sektsioon asutati juba 1993. aastal, kuid selle tegevus katkes 1999. aastal. 2003. aastal loodi IBBY Eesti osakond (ametliku nimega MTÜ Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond), kuhu kuulub lastekirjanikke, illustraatoreid, tõlkijaid, raamatukoguhoidjaid ja lastekirjanduse uurijaid.

      Alates 1956. aastast annab IBBY iga kahe aasta tagant välja maailma tähtsaimat lastekirjanduse auhinda Hans Christian Anderseni preemiat ning koostab IBBY aunimekirja, kuhu kantakse liikmesmaade parimad lastekirjanikud, lasteraamatute illustraatorid ja lastekirjanduse tõlkijad. Mõlemale auhinnale esitavad kandidaate IBBY kohalikud osakonnad ja sellega kaasneb arvestatav rahvusvaheline tähelepanu, mis on omakorda tõukeks tõlke- ja vahendustegevusele. IBBY Eesti osakond on oma kandidaate IBBY aunimekirja regulaarselt nimetanud СКАЧАТЬ