Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012. Jaanika Palm

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ See omistatakse eelneva aasta parimale tõlkeilukirjandusteosele, kusjuures arvesse lähevad nii tõlke kvaliteet kui ka algteose kunstiline väärtus. Audiplomi saavad parima tõlgitud lasteraamatu autor, selle eesti keelde tõlkija (kes saab lisaks ka rahalise preemia) ja raamatu kirjastaja Eestis.

      On kindel, et eesti laste- ja noortekirjandus ei oleks lühikese ajaga suutnud saavutada märkimisväärset nimetuste ja ka kvaliteedi kasvu, kui ei oleks ellu kutsutud mitmesuguseid kirjandusvõistlusi. Tänu neile on kirjandusse tulnud uusi autoreid, teemasid ja vormivõtteid, varjusurmast on äratatud kunagi viljeldud žanreid (nt väikelaste(pildi)raamat, noorteromaan).

      Alates 2000. aastast korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös kirjastusega Tänapäev algupärase noorteromaani võistlust eesmärgiga rikastada 14–18-aastaste noorte lugemisvara. Seni seitsmel korral läbiviidud võistlus on olnud osalejaterohke, sellelt on tuule tiibadesse saanud Aidi Vallik, Reeli Reinaus, Ketlin Priilinn jt tänapäeval tunnustatud laste- ja noortekirjanikud. Auhinnalisi kohti on pälvinud mitmed noored kirjutajad, kellelt on ilmunud juba rohkem kui üks noorteromaan (Diana Leesalu, Ene Sepp, Kristiine Kurema, Mare Sabolotny, Kristi Rebane jt). Auhinnatud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev oma noorsooromaani sarjas. Võistlus on muutnud noortekirjanduse arvestatavaks nähtuseks nüüdisaegses Eesti kirjanduselus, mitmed teosed on leidnud tee kooli kirjandustundi ja ärgitanud üha uusi kirjutajaid ennast proovile panema.

      2004. aastal algatasid kirjastus Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”, mis on mõeldud heatasemelise algupärase lugemisvara leidmiseks 5–9-aastastele lastele. Ka see võistlus on olnud osalejaterohke ja viljakas, esikoha on pälvinud näiteks Piret Raua, Kristiina Kassi, Siiri Laidla ja Reeli Reinausi kaasahaaravad teosed. Võidutööd avaldatakse kirjastuse Tänapäev raamatusarjas „Minu esimene raamat”.

      Et leida häid ja ilusaid raamatuid kuni 7-aastastele lastele, kutsusid kultuuriministeerium ja kirjastus Päike ja Pilv 2006. aastal ellu Põlvepikuraamatu konkursi, millega 2011. aastal liitus ka Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus on oluliselt rikastanud väikelaste lugemis- ja pildivara. Tunnustatud on Signe Ora ja Katrin Ehrlichi („Onu Eedi”), Juhani Püttsepa ja Liisa Murdvee („Väikese hundi lood”), Eva Koffi ja Marja-Liisa Platsi („Keerutädi”), Ulvi Haagenseni, Tiia Metsa jt raamatuid.

      Tänu auhindadele ja kirjandusvõistlustele on eesti laste- ja noortekirjandus muutunud mitmekesisemaks ja saavutanud laiema ühiskondliku kõlapinna. Tuule on tiibadesse saanud heatasemeliste illustratsioonidega väikelasteraamat, eelkooliealistele ja/või algklassilastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud juturaamat ja kaasaegseid teemasid käsitlev noorteraamat. Viimase puhul võib rääkida lausa plahvatuslikust kasvust, sest viimase tosina aasta jooksul on ilmunud üle saja kahekümne noorteromaani. Auhinnatud töid tutvustatakse meediaväljaannetes, mis suurendab avalikkuse huvi algupärase laste- ja noortekirjanduse vastu ning edendab ka teemakohast uurimistööd. Autorid saavad seeläbi aga kinnitust, et nende looming on vajalik ja väärtuslik.

      Lastekirjanduse uurimine

      Kõrvuti eesti laste- ja noortekirjanduse üldise olukorra paranemisega on hoogustunud ka selle uurimine. 1990. aastatel väljendus see peaasjalikult lastekirjanduslike almanahhide väljaandmises, üksikute uurimuste avaldamises (nt Krusten 1995; Müürsepp, Väljataga 1995 jmt) ja juba nõukogude ajast tuttavate kirjandusnimestike koostamises (nt autori loomingu, mõne teema või žanri bibliograafiad). Uuel aastatuhandel on lastekirjandusuurimuslik tegevus muutunud laiahaardelisemaks.

      Aastatel 1989–1990 ilmus toona veel monopoolses seisus olnud kirjastuse Eesti Raamat laste- ja noorsookirjanduse toimetuse almanahh Raamatuvaksik, mis, nagu võis lugeda alapealkirjast, oli mõeldud „kõikidele lastekirjanduse sõpradele”. Raamatuvaksiku sihtrühm oli tõepoolest väga lai, alates väikelastest ja noorematest koolilastest kuni täiskasvanud lugejateni välja, iga lehekülje juures olev märge – vastav arv ussikesi – andis teada, mis vanuserühmale kirjutis mõeldud on. Lapsed võisid lisaks eakohastele tekstidele ja illustratsioonidele, mille trükikvaliteet ja valikupõhimõtted jätsid kohati siiski soovida, leida almanahhist ka lauamänge, retsepte jm käelist tegevust võimaldavat meelelahutust. Kokku ilmus 65-leheküljelist Raamatuvaksikut neli numbrit. Almanahhi koostaja ning toimetaja oli Andres Jaaksoo, kes oli toona ühtlasi ka Eesti Raamatu laste- ja noorsookirjanduse toimetuse juhataja. Almanahh sisaldas tõlkeilukirjandust, lühiretsensioone Eesti Raamatu tõlkeväljaannetele, intervjuusid välisautorite ja – illustraatoritega jm võõrkeeltest tõlgitud kirjanduse või lugemise teemalisi kirjutisi. Erandiks oli vaid 1990. aasta 3. number, mis oli suures osas pühendatud jõulutemaatikale ja tõi lugejani ka eesti autorite loomingut. 1991. aastast alates plaaniti Raamatuvaksikut välja anda kord kvartalis, kuid üleminek turumajandusele ja monopoolse Eesti Raamatu lagunemine lõpetas väljaande tegevuse sootuks.

      1995. aastal hakkas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja andma lastekirjanduse ajakirja (esialgu lastekirjanduse ja lastekultuuri almanahh) Nukits, mis ilmub tänaseni ja on kujunenud Eesti juhtivaks lastekirjanduse ja laste lugemise alaseks perioodiliseks väljaandeks. Kord aastas sügisel ilmuv 56-leheküljeline ajakiri on mõeldud lastekirjanduse uurijatele, raamatukoguhoidjatele, pedagoogidele, üliõpilastele jt lastekirjanduse huvilistele. Almanahhi on eri aegadel toimetanud Andres Jaaksoo, Leida Olszak, Anu Kehman, Ülle Väljataga jt. Nukitsast saab hea ülevaate eesti lastekirjanduse ja selle uurimise arengust vaadeldaval perioodil. Esialgu leevendas see – sarnaselt Raamatuvaksikule – nõukogude suletud ühiskonnas tekkinud infonälga välismaise teabe osas (tutvustas mujal maailmas tunnustatud lastekirjanikke, andis ülevaate mõne maa lastekirjandusest ja selle uurimisest, rahvusvahelistest lastekirjanduse auhindadest jms), heitis valgust eesti lastekirjanduses seni tabuks peetud teemadele või vähetuntud kirjandusvormidele (nt vägivald, surm, usuteemalised raamatud, koomiks). Nukitsas on ilmunud ka terve rida tõlkeartikleid laste lugemisest ning algusaastatel võis sealt leida päris palju lastekirjanike jt lastekirjandusega tegelejate lapsepõlvemälestusi, lugemiselamuste meenutusi, juubeliportreesid jms. Juba esimestes numbrites pandi alus traditsioonile pakkuda mitmesuguseid ülevaateid ja uuriva sisuga artikleid algupärase lastekirjanduse žanritest (nt aimeraamat, õudusjutud, ulme, tüdrukuteraamat), teemadest (rahvakultuur, tänapäev, meri, sport jms lasteraamatutes), üksikteostest (Andrus Kivirähk „Kaelkirjak”, Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega”, Helga Nõu „Kuues sõrm”, Kristel Salu Viljaküla Brita sari jt), autorite loomingust (Edgar Valter, Ellen Niit, Jüri Parijõgi jt) või sellest, kuidas eesti lapsed neile mõeldud raamatuid vastu võtavad (lugemisuuringud). Oma leheküljed on eraldatud vabariigi raamatukogude lasteteeninduste tegemistele ja alati leiab ajakirjast ka toimunud ürituste kajastusi (Nukitsa konkurss, Sten Roosi muinasjutuvõistlus, lastekirjanduse ümarlaua pöördumised jms).

      Kuna päevalehtedes ja kultuuriväljaannetes peab laste- ja noorte-kirjandus konkureerima teiste kirjandusharude ja kunstiliikidega, ilmub neis lasteraamatuarvustusi või muid teemakohaseid artikleid suhteliselt vähe. Regulaarseid ülevaateid möödunud aasta lastekirjandusest avaldab alates 2003. aastast ajakiri Looming. Esile tõstmist väärib ka kultuurilehe Sirp ja Õpetajate Lehe tegevus lastekirjanduse populariseerimisel.

      Kõige aktiivsemad lastekirjanduse vahendajad, tutvustajad ja mõtestajad on siiski lapsi teenindavad rahvaraamatukogud ja Eesti Lastekirjanduse Keskus, kes korraldavad temaatilisi üritusi ja jagavad infot oma veebilehekülgede kaudu (soovitusnimestikud, kuu raamatud, laste lemmikud jms). 1999. aastast alates viib Oskar Lutsu nimelise Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond läbi algupärase lastekirjanduse päeva, millel esinevad lastekirjandusteemaliste ettekannetega kirjanikud, kirjastajad, kirjandusteadlased, pedagoogid, raamatukoguhoidjad, aga ka lapsed ja noored ise. Igal ettekandepäeval on mingi juhtteema, sõnavõtud avaldatakse raamatukogu kodulehel (http://www.luts.ee/noorteleht/), mõned ka sama aasta Nukitsas. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab alates 2008. aastast igal kevadel lastekirjanduse aastakoosolekut, kus antakse ülevaade möödunud aasta algupärasest ja tõlkelastekirjandusest ning raamatu-illustratsioonist, ettekanded riputatakse üles keskuse kodulehele. СКАЧАТЬ