Facebook: sotsiaalvõrgustiku efekt. David Kirkpatrick

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Nähes poistejõuku lähenemas, ta kangestus. Pappkastid, mida ta autost välja tõstis, olid täis hinnalist arvutitehnikat. Poiste väljanägemine oli tema arvates kahtlane – nad kõik kandsid dressipluuse ja olid endale kapuutsid palavusele vaatamata silmini pähe tõmmanud. Nad tundusid talle ohtlike päevavarastena. Kõige lühem kambajõmm sammus otsejoones tema poole.

      „Parker!” hüüdis ta ootamatult. „Sean, see olen mina, Mark Zuckerberg.”

      Äkitselt loksus kõik paika. See oli see poiss, kellega ta kahe kuu eest New Yorgis ühel õhtusöögil oli kohtunud. Parkerile meenus, et ta oli lubanud suveks Californiasse tulla.

      Zuckerberg tutvustas talle oma ülejäänud nelja kaaslast, kes olid kõik Harvardi tudengid, mitte huligaanid. Need olid Thefacebooki üks loojatest Dustin Moskovitz, Andrew McCollum ja kaks lahjat praktikanti, kelle Thefacebook suveks tööle oli võtnud – Harvardi esmakursuslased Erik Schultink ja Stephen Dawson-Haggerty. Poisid käisid toidupoes ja olid kodu poole teel, autot neil ei olnud. Nende maja asus kõigest kvartali kaugusel. Zuckerberg kutsus Parkeri külla.

      Mõni tund hiljem jalutas noor ettevõtja Parker Thefacebooki maja poole, mis asus aadressil La Jennifer Way, maja number 819.

      Sean Parkerist pidi kohe saama üks Facebooki ajaloo keskseid tegelasi. Oma vanuse kohta oli tal internetiäris suur kogemustepagas. 1999. aastal oli ta internetis tutvunud Napsteri looja Shawn Fanningiga. Parker sõitis San Franciscosse, et aidata Fanningil käivitada veebilehte, mis kogu muusikatööstuse pea peale pööras. Parker lahkus Napsterist umbes aasta pärast ja asutas oma internetifirma Plaxo. Ettevõte teenis üsna ruttu oma esimesed miljonid ja teenusekasutajate arv kasvas sadade tuhandeteni, aga Parkeril tekkisid probleemid investoritega. Neile ei meeldinud Parkeri ükskõikne suhtumine töögraafikusse ja tähtaegadesse, ikonoklasm, ebakindlus ega üleolev suhtumine. Samas said nad aru, et ta on hirmuäratavalt tark. Investorid ei pidanud lugu ka Parkeri rock’n’roll’ilikust elustiilist. Vahel töötas ta ööd ja päevad läbi mõne firma eesmärgi saavutamise nimel ja magas kontoris, aga teinekord ei andnud end päevade viisi üldse näole. Lõpuks õnnestus neil temast lahti saata. Tema eksimuste dokumenteerimiseks palgati isegi eradetektiiv.

      Parker oli veendunud, nagu ka üha kasvav hulk Silicon Valley ärimehi, et veebipõhistest suhtlusportaalidest on saamas väga tulus ärivaldkond. 2003. aasta sügisel olid Silicon Valley investorid paigutanud käivitatavatesse veebipõhistesse suhtlusvõrgustikesse – Friendsterisse, LinkedIni, Spoke’i ja Tribe’i – kokku 36 miljonit dollarit. Märtsi lõpus, tükk aega pärast seda, kui Thefacebook oli loetud päevade jooksul Stanfordi ülikoolilinnaku vallutanud, saatis Parker Zuckerbergile ootamatult e-kirja. Ta oli Napsteris end juba tõestanud ja tutvustas Zuckerbergile San Francisco investoreid, kes mõistsid sotsiaalvõrgustike võimalusi. Parker mainis, et on sinasõber LinkedIni ja Tribe’i juhtidega, kes olid äsja ostnud patendi, mis võis sotsiaalvõrgustiku äris võtmerolli mängima hakata. Parker leidis, et nendega kohtumine võib Zuckerbergil aidata ära hoida võimalust, et nad seda patenti Thefacebooki vastu kasutavad. Saverin kirjutas talle vastu ja nad leppisid kokku, et lähevad New Yorgis koos õhtust sööma.

      Aprilli alguses lendas Parker New Yorki õhtusöögile. Ta kohtus Zuckerbergi, Zuckerbergi tüdruksõbra Priscilla Chani, Saverini ja tema sõbratariga uues moodsas kohas nimega 66. Zuckerberg oli vaimustuses, et sai kohtuda Napsteri loojaga. Ta pidas Napsterit üheks kõige tähtsamaks asjaks, mis internetis kunagi juhtunud on. Zuckerberg jättis ka Parkerile mõne hetkega sügava mulje. Nende vahel tekkis kohe elav kahekõne, mida Saverin koos kahe naisega enamasti vaikides kõrvalt jälgis.

      Zuckerberg kirjeldas lühidalt oma nägemusi Thefacebooki tulevikust. Plaanid olid suurejoonelisemad kui Parker oodanud oli.

      „Ta ei mõelnud, et teenib sellega natuke raha ja jätab siis kõik sinnapaika,” räägib Parker. „See ei olnud kiire rikastumise skeem. Nad tahtsid luua püsiva kultuuriväärtusega asja, mis pidi maailma vallutama.”

      Samas ta ei teadnud, mida see õieti tähendab. Ta oli kolledžitudeng.

      „Maailma vallutamine tähendas tema jaoks ülikoolilinnaku vallutamist. Pidasin Zuckerbergi tohutult ambitsioonikaks. Temas oli valitsejalikke omadusi.” Parker pidi õhtusöögi eest tasumiseks oma pangakonto limiiti ületama, aga ta leidis, et asi oli seda väärt.

      Kui Zuckerberg kaks kuud hiljem Palo Alto kõrvaltänaval Parkerit märkas, valdas teda kohe rõõm. Parker oli üks nendest inimestest, kes tõesti sai aru, mis asi see Thefacebook tegelikult on.

      Õhtusöögi ajal oli Zuckerberg Parkeri kuudepikkuse Plaxo investoritega peetud lahingu lõppvaatuse tunnistajaks. Kuus noormeest astusid sisse lähedalasuvasse restorani. Zuckerberg viis Parkeri Thefacebooki arenguga kurssi ja tutvustas teda oma Harvardi semudele. Õhtusöögi ajal helistas Parkerile tema advokaat. Lood olid halvad. Plaxo nõukogu oli otsustanud Parkerilt ära võtta kõik tema õigused Plaxo aktsiate üle. Teisisõnu löödi ta oma firmast välja ja ta kaotas igasuguse võimaluse mingit raha saada, kui ettevõte peaks börsile minema või maha müüdama.

      Parker oli maruvihane. Talle tehti korralik tüng. Thefacebooki poisid kuulasid teda hämmingu ja jahmatusega. See kujunes kogu õhtu jututeemaks. Zuckerbergil oli investoritega vähe kogemusi, ehkki nad olid teda märtsist alates regulaarselt piiranud, lootes Thefacebookist osa saada. Parkeri lugu mõjus talle karastavalt. See oli otsustav hetk. Kaastundest sõbra vastu ja lootuses Parkerilt midagi õppida, kutsus Zuckerberg ta nende majja elama. Septembris nimetas Zuckerberg Parkeri firma presidendiks.

      Parker on väga erakordne ettevõtja, isegi Silicon Valley jaoks. Ta on varaküps programmeerija ja intellektuaal. Tema isa on USA valitsuse üks tippokeanolooge. Lapsepõlve veetis ta Virginias ja oli väga sageli haige. Suurema osa oma ajast veetis ta lugedes ja programmeerimist õppides. 1995. aastal sai ta praktikandikoha Freeloaderis, mis oli üks esimesi internetifirmasid Washingtonis. Mõne aja pärast, 1999. aastal, aitas äsja keskkooli lõpetanud noormees Shawn Fanningil Napsteri käivitada. Muusika vahetamise ja jagamise teenusega oli 2001. aasta alguseks liitunud 26 miljonit inimest. See oli esimene omalaadne internetiettevõte, mis võimaldas tarbijatel teineteisega otse ühendust võtta, ilma suurte firmade – nagu eBay, Yahoo või Microsoft – vahenduseta. Suured plaadimüügifirmad hakkasid neile esitama massiliselt süüdistusi autoriõiguste rikkumise kohta. Parker kaotas töökoha umbes aasta pärast firma alustamist. Ta oli siis kõigest 20-aastane. Ettevõte sattus tema pärast raskustesse, kui ta viitas oma e-kirjades avalikult sellele, et Napsteri kasutajate tegevus võib ebaseaduslik olla. Kirjad esitati kohtus tõendusmaterjalina.

      Varsti pärast Napsterist lahkumist mõtles ta kahe sõbraga välja Plaxo, mis oli e-posti aadresside ja muude kontaktandmete uuendustarkvara.

      Ehkki Parkeril puudus vastav haridus ja ta oli äsja rikkunud häid äritavasid, oli tal väga hea ärivaist. Teda võiks isegi ärikunstnikuks nimetada, kui neid kahte sõna saab üldse kokku panna. Oma Facebooki kontol nimetab ta end „pööraseks segavereliseks – ratsionaalesteediks”. Teda iseloomustab sügav arusaam majandusest ja ettevõtlusest ning kunstniku kärsitus ja impulsiivsus. Tal on väga selge ettekujutus paremast maailmast.

      Tema nägemine on väga kehv ja kõige tipuks unustab ta alatasa prillid koju või kontaktläätsed silma panna, mille tagajärjel näeb ta nii halvasti, et vajab ringi liikumiseks kõrvalist abi. Temas on mingit harukordset kergust. Ta võiks justkui minema hõljuda nagu Peeter Paan, kaasas teda lakkamatult ümbritsevad kaunitaridest sõbratarid. (Nüüdseks on ta kihlunud ja tõsises suhtes.)

      Ta on tohutult palju lugenud ja tunneb sügavat huvi poliitika vastu. Iseõppijast Parker võib kerge vaevaga koostada vettpidava turutrendide analüüsi, mida vürtsitavad viited USA põhiseadusele ja selle koostajate teostele. Tema Facebooki kontolt võib leida T. S. Elioti,

      Bertrand СКАЧАТЬ