Asumi äär. Айзек Азимов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kokkuleppele?” küsis Trevize.

      „Ahaa. Te olete huvitatud. See on hea. Siis võime väitlemise asemel vestelda. Millised on teie vaated?”

      „Te teate neid hästi. Kas te polegi siis nõunik Comporilt kõike juba välja urgitsenud?”

      „Ma tahan seda teie suust kuulda, möödunud Seldoni kriisi valguses.”

      „Hea küll, kui see on teie soov – proua linnapea!” (Ta oleks peaaegu öelnud „vanaproua”) „Seldoni ilmumine oli liiga täpne, võimatult täpne pärast viitsada aastat. See on minu teada kaheksas kord, kui ta on ilmunud. Mõnel korral ei kuulnud teda keegi. Vähemalt üks kord, Indbur III ajal, puudus sellel, mis ta rääkis, vähimgi seos tegelikkusega – kui ma ei eksi, oli see Muula ajal? Kuid kas ta on kunagi olnud nii täpne nagu täna?”

      Trevize lubas endale põgusa naeratuse. „Iial varem, proua linnapea, niipalju kui meie arhiivid näitavad, pole Seldon suutnud olukorda nii täpselt, pisimate detailideni kirjeldada.”

      „Te väidate siis, et Seldoni ilmumine, tema holograafiline kujutis on võltsitud; et Seldoni salvestusi valmistab keegi tänapäeval, näiteks mina; võibolla te arvate, et Seldonit kehastab näitleja?” uuris Branno.

      „Pole võimatu, proua linnapea, kuid ma ei pea silmas seda. Tõde on palju hullem. Ma usun, et see on Seldoni kujutis, mida me näeme; ja et hetkeseisund vastab viissada aastat tagasi ennustatule. Rääkisin seda ka tollele teie mehele, Kodellile, kes mind salvestuses osavalt ära kasutas, nii et jäi mulje, et ma toetan täielikult mõtlemisvõimetute asumlaste ebausku.”

      „Jah. Salvestust kasutakse, kui on vaja Asumile demonstreerida, et tegelikult pole te kunagi vastupidisel seisukohal olnud.”

      Trevize laiutas käsi. „Aga ma ju olen. Seldoni Projekti pole olemas sellisel kujul, nagu meie usume, ehk juba viimased kaks sajandit. Ma olen seda aastaid kahtlustanud, kuid see, mis Ajakambris kaksteist tundi tagasi toimus, tõestas seda.”

      „Sest Seldon oli liiga täpne?”

      „Täpselt. Ärge naerge. See on lõplik tõestus.”

      „Nagu näete, ma ei naera. Jätkake.”

      „Kuidas sai ta nii täpne olla? Kaks sajandit tagasi oli Seldoni analüüs tollasest olukorrast täiesti vale. Asumi loomisest oli möödas kolmsada aastat ja ta pani mööda. Täiesti mööda!”

      „Sellele andsite mõni hetk tagasi ise seletuse, nõunik. See oli nii Muula tõttu. Muul oli tohutute vaimsete võimetega mutant ning temaga ei saanud Projekt kuidagi arvestada.”

      „Kuid ta oli sellegipoolest olemas. Seldoni Projekt oli rikutud. Muul ei valitsenud kaua ja tal polnud järglast. Asum võitis tagasi oma sõltumatuse ja võimu, aga kuidas sai Seldoni Projekt uuesti toimima hakata – pärast nii ulatuslikke murranguid?”

      Branno oli sünge, tema vanad käed olid tugevasti kokku pigistatud. „Te ju teate vastust. Meie oleme üks kahest Asumist. Te olete ometi ajalooraamatuid lugenud.”

      „Olen lugenud Arkady vanaema elulugu – ikkagi kohustuslik kirjandus – ja tema romaane. Olen lugenud ka ametlikku ajalugu Muulast ja ajast pärast teda. Ehk lubatakse mul nendes kahelda?”

      „Mil moel?”

      „Ametlikult pidime meie, Esimene Asum, säilitama täppisteadused ning neid edendama. Me pidime tegutsema avalikult ning meie areng pidi järgima – kas me teadsime seda või ei – Seldoni Projekti. Oli siiski ka Teine Asum, mis pidi säilitama ja arendama psühholoogiateadusi, sealhulgas psühhoajalugu, kuid selle olemasolu pidi olema saladus, ka meile. Teine Asum oli Projekti valvaja, nemad pidid Galaktika ajaloo voogusid suunama, kui need Projektis kirjeldatud sängist väljusid.”

      „Te ju vastate iseendale,” tähendas linnapea. „Bayta Darell hävitas Muula, võimalik, et Teise Asumi kontrolli all olles, kuigi ta pojatütar väidab, et see polnud nii. Kahtlemata oli see siis Teine Asum, mis Galaktika ajalugu pärast Muula surma taas Projektiga vastavusse üritas viia ja sellega ka ilmselgelt toime tuli. – Nii et millest paganast teie räägite, nõunik?”

      „Proua linnapea, kui Arkady Darelli seletustega tutvuda, siis selgub, et Teine Asum kahjustas kogu Seldoni Projekti, üritades Galaktika ajalugu õigetesse rööbastesse suunata, kuna nende endi olemasolu tuli ilmsiks. Meie, Esimene Asum, saime teada, et eksisteerib meie peegelkujutis, Teine Asum, ning ei suutnud elada teadmises, et meiega manipuleeritakse. Niisiis astusime samme, et Teine Asum üles leida ja see hävitada.”

      Branno noogutas. „Ja see õnnestus meil, kui Arkady Darelli uskuda, kuid muidugi mitte enne, kui Teine Asum oli Galaktika ajaloo pärast Muula sekkumist jälle kindlalt rööbastele saanud. Seal on ta siiamaani.”

      „Kas te suudate seda uskuda? Darelli seletuste kohaselt leiti Teine Asum ja selle liikmed kõrvaldati. See oli aastal 378 A.A., sada kakskümmend aastat tagasi. Niisiis oleme väidetavalt viis põlvkonda tegutsenud ilma Teise Asumi abita, kuid ometi nii täpses vastavuses Projektiga, et Seldoni kujutis praktiliselt kordas teie sõnu.”

      „Seda võiks tõlgendada nii, et mina olen mõistnud vajadust tegutseda suure ettenägelikkusega.”

      „Andestage mulle. Ma ei taha teie suurt ettenägelikkust kahtluse alla seada, kuid minu meelest on loomulikum seletus see, et Teist Asumit polegi hävitatud. Ta valitseb ikka veel meie üle. Ta manipuleerib meiega endiselt. – Ja selle pärast vastab meie olukord nii täpselt Seldoni Projektile.”

      7

      Kui see väide linnapead šokeeris, siis ei näidanud ta seda igatahes välja.

      Kell oli üks öösel ja ta tahtis asja ruttu lõpule viia, kuid ta ei saanud kiirustada. Noormees tuli õnge püüda, kuid ritva ei tohtinud katki tõmmata. Linnapea ei tahtnud niisama vabaneda mehest, kellest oleks võinud ka kasu tõusta.

      „Kas tõesti?” päris ta. „Kas te ütlete siis, et Arkady jutustus Kalgani sõjast ja Teise Asumi hävingust pole õige? Et see on väljamõeldis? Mäng? Vale?”

      Trevize raputas pead. „Ei pruugi olla. Mitte selles pole asi. Oletame, et Arkady jutt vastas tõele, niipalju kui tema teadis. Oletame, et kõik leidis aset nii, nagu Arkady ütles; et avastati Teise Asumi asukoht ja kõik hävitati. Ent kuidas me saame väita, et tapsime viimseni kõik Teise Asumi liikmed? Nad tegutsesid kogu Galaktikas. Nad ei mõjutanud ju ainult Terminuse või Asumi ajalugu. Nende plaanid hõlmasid kaugelt rohkem kui meie pealinn või isegi terve Asum. Kindlasti oli Teise Asumi liikmeid, kes olid tuhandete parsekite kaugusel või kaugemalgi. Kas on tõenäoline, et tabasime nad kõik?

      Ja kui ei tabanud, kas võime siis väita, et oleme võitnud? Kas oleks seda öelnud omal ajal Muul? Ta vallutas Terminuse ning koos sellega kõik maailmad, mida Terminus kontrollis – kuid iseseisvad kaubandusmaailmad pidasid vastu. Ta vallutas ka kaubandusmaailmad – kuid vabaks jäid kolm põgenikku: Ebling Mis, Bayta Darell ja tema mees. Ta hoidis mõlemat meest oma kontrolli all – ainsana pääses Bayta. Seda tegi ta tundelisusest, kui Arkady romantikat uskuda. Ja sellest piisas. Arkady seletuste kohaselt jäi vaid ühele inimesele – Baytale – vaba tahe, ja just tema tegutsemise tõttu ei suutnud Muul leida Teist Asumit ja pidi kaotama.

      Üks inimene jäi vabaks, ning kõik oli kaotatud! СКАЧАТЬ